Keegi ei tea kas ja kui palju on sigu ellu jäänud tänu söötmisele, kuid kindel on see, et tänu söötmisele on neist küttimisega paljud otsa leidnud.

Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja avalikus pöördumises Vabariigi valitsuse poole soovitakse võtta seoses Aafrika seakatkuga kasutusele erakorralised meetmed.

Jahimeeste organisatsioonidele tuleb riikliku tellimuse teel teha ülesandeks metssigade küttimine jahimeeste poolt kõige efektiivsemal viisil. Korjuste transport ja käitlemine ei tohiks jääda vaid jahimeeste ülesandeks, selleks võiks kaasata näiteks kaitseväge

No see on ka nüüd meedias huupi varrukast välja raputatud variant. Kui tahetakse selleks kaitseväge kasutada, siis tuleks enne vastavalt hädaolukorra seadusele välja kuulutada eriolukord. Hädaolukorraseaduses aga kirjas, et tegevteenistuses olevat kaitseväelast eriolukorra töödel ei saa kasutada. Ajateenijad on aga hõivatud väljaõppeprogrammidega jne jne. Ei anna pead, et see variant ka rakenduks, kuid las enne siiski otsustatakse ja kuulutatakse välja (eri-)olukord, mis käivitaks vastavad seadused erinevate institutsioonide ja jõustrukutuuride "väravast välja veeretamiseks".

Jääb selgusetuks, kas haavatud sea/ karu otsimisel peab koer lõa otsas olema või ikka vabalt?

Et saaks jälle väänata seadust?? Loale haavamine peale ja suvel koeraga siga ajama jah?

Kui siga kohe ei kuku, on siiani lõastamata koeri vabalt ja efektiivselt kasutatud. Seadusega kooskõlas.
Miks sa arvad, et kõik tormavad kohe koerale ja jahimehele harjumatusse kõrge rohtu kasvanud metsa oma koera ohustama? Või sinu harjumused ongi sellised?
Vahepeal ju olid jutud, et tahetakse ainult lõastatud koera lubada, siit ka minu küsimus.
Aga eks neid muudatusi tule veel pakkidega.

Selline kirjatükk Maalehes http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=72174819

Eriti huvitav on viimane lause Ehk mõni targem foorumlane juhatab seadusepunkti, kus üheselt kirjas, et kohalik jahimees peab selle korjuse matma

Loodetavasti kirjutatakse seaduse muudatusse, et surnud sead peab ka maaomanik matma. Kui juba load on priilt käes, siis võtku kogu vastutus omale.
Vet ametnik kiunub, et kaugel ja raskesti ligipääsetav, aga jahimehelt eeldatakse iseenesest mõistetavalt igale poole ronimist.

Veidi aega tagasi uudisnupust nägin, kuis vennike ütles, täna taudistunud farmi ei saanud tõbi kuidagi tulla metsast. Luges listi inimtekkelisi faktoreid, mis teel patsill võib olla farm sattunud. See oli nüüd esimene kord kui ma avalikult sellist juttu kuulsin. Loodame, et see mees oma kohta homseks kaotnud ei ole. Mõtlesin enne ei kommenteeri kui olen selle versiooni ära kuulnud. See tundub kõige loogilisem.

Mul on farmeritest(loomakasvatus sektor just) kahju lausa, mitu laksu jutti. Nagu üks klient ütles, "piimast ei saa midagi, lihast ei sedagi". Tema liha tõsi tuleb lihaveiselt, aga tootjale ei maksa liigkasuvõtjast töötleja ka selle eest kottigi.
Suurtööstustele, kelle hala kostab taevani ei tunne kaasa sendi eestki. Pean katku levimise eest põhivastutajaks just neid. Meetmed mis katku levimise tõkestamiseks kasutatud on pehmelt öeldud ebapiisavad.
Seakatku on olnud pea igas maailma paigas. Just lugesin üht kirjatükki(äkki oli ameerikast), mis väidab, et katk looduslikus metsseapopulatsioonis hääbub. Just eelkõige loomade territoriaalsuse pärst. Selleks, et katk saaks üle maade levida peab inimene ikka oma "abikäe" andma. Metssead on haigestunud seal kus farmidki. Kas ei ole farmist metsa pääsemise võimalus suurem kui vastupidi?
Miks ei ole veel hetkeks keelatud igast suvaliste dilidonide metsa minek? Miks ei keelatud raieid siis kui ajujaht keelatud? meetmed olnud ikka väga puudulikud ja ühekülgsed.
Mis puutub maaomaniku tasuta küttimislubadesse. Luba ju ongi tasuta, loa väljastamine aga kaasab endaga metssea loa puhul väljastamise kulusid näiteks 20 € ulatuses- kirjutuslaud, arvuti, bürootarbed, sekretär, MTÜ-l veel raamatupidamine. Väga levinud praktika ka riigi enda puhul, numbrimärk maksab 30€, riigilõiv ehk väljastuse kulu näiteks 120 €. Normaalne mu meelest.

Ps. Ca pooled minu klientidest on põllumajandusest. Ilmselt nii mõnigi praegune või tulevane klient kannatab kahju ja koos sellega ka mina. Ei ole seega päris eapooletu. Peaks aga nüüd hakkama halama ja lauslollusi suust välja ajama?
Pss. Tarbige kohalike väiketootjate toodangut. Võidad hinnas, kvaliteedis ja maitses. Lisaks on enamusega neist tore suhelda ja kaupa teha ehk kaubelda selle sõna kõikse paremas mõttes.
Avasin õlle kõrvale kohaliku mehe tehtud väga hea metssea konservi.
Ükskõik milline kaubandusvõrgus müüdav konservilaadne toode on selle kõrval toidu mõnitamine. Kui nüüd jah sõbrad loevad, et see mees ju õlut ei joogi ja ajab kägu siin, siis üle mitme aasta leidsin õluti mida juua tohin.

Ei ole sellist kohustust. Mingi kuradima surumine käib ja eks lõpuks ongi jahimees süüdi kuna oma isiklikust rahakotist raipeid ei vea. Seda enam et nüüd maaomanikel ju õnn õuel. Las iga roju koristab oma hoovi. Ja kui tahab et keegi teine seda teeks peab maksma.

Ja üldse. Kehtiva jahiseaduse peatükk 4 räägib et haiguse leviku peatamiseks korraldab jahti keskkonnaamet. Jõudu neile selles. Kontoritibid saadetakse ajju

Ma mõtlen siin lähenevale põdrajahile ja seda nimelt kontekstis, et kas lihatööstused ikka hakkavad põtra kokku ostma või sellest meile teenust tegema, kuna põder kolab ju ka mööda metsi, põlde ja soolakuid ning on potentsiaalne katku batsilli edasikandja.

Küsimus on kahjuks poliitiline
Riik on (definitsiooni järgi) institutsioonide kogum millede AINUS ülesanne on kaitsta elanikke igasuguste sise-ja välis pahede eest. Sisepahed- sotsiaalne kaitse , marutaud, inimeste turvatunne jne. välis- mitte ainult võõrsõdalased, vaid ka konkreetne SAK jms.
Mitte kuskilt otsast pole aga seda kaitset näha, nii et Eesti riik kui selline ei toimi.
Institutsioonid kaitsevad ainult iseennast ja oma sugulasi/sõpru rahva eest, vältides juba 25 aasta jooksul mistahes referendume, et mitte kinga saada.

Veidi kõrvalise kommentaarina: teadaolevalt on seni AINUS juhtum, mille puhul KKA on seda normi kohaldanud, justnimelt see olukord, kus jahipidamine on PIIRATUD viitega õigusele jahti haiguse leviku peatamiseks korraldada (ajujahikeeld seal kus katku leidub). Keegi teadaolevalt halduskohtus vaidlustanud ei ole, vaidemenetlusse väga ei usu nagunii (kes see ikka hakkaks iseendale esitatud kaebust iseenda toimingu peale väga rõõmsalt enda kahjuks menetlema).

BM

Nüüd siis kogu mandri Eesti 1 tsoonis.