Lätlastel igatahes lubati katkuajal nii summuti kui öösihik, ajujahi lubamise üle veel arutelu käivat.

Mulle küll ei meeldi, et iga sitapea võib hakata summutiga mööda metsi ringi jalutama (olgu siis maaomanik) väites, et peab metsseajahti. Kuuliauguga põdranahku leiab muidu ka metsast, nüüd muutuks see tegevus "legaalsemaks" st vahelevõtmine keerulisemaks.

Mõtisklen ka vähe sellel teemal!
1.Vereproovid---Vähemalt Järvamaal vaja need ühte kohta kokku viia,teadagi kuhu.Kui see viirus on nii kergesti edasi kanduv ,kas see koht ei olegi siis "viiruse pesa"? Ja sealt siis kantakse seda laiali--jahimehed ,vettöötajad ja kes iganes!? No ei usu mina ,et üks positiivne proov jõuaks laborisse nii et proovipudeli välispind oleks viirusevaba
2.Miks peaks jahimees üldse selliseid kulutusi kandma? Heakene küll ,mina elan 10km kaugusel, aga kes elavad 5-60 km kaugusel? See on ikkagi märkimisväärne kulu ,nii materjaalses ,kui ajalises mõttes.M
3. Üks kampaania ei jõua veel lõppeda ,kui juba alustatakse risti vastupidist.Sest keegi arvab ,et esimene kampaania oli viga .Otsesed asjaosalised ütlevad otse sõnu ,et ei tea kuidas viirus edasi kandub aga karmid abinõud tahetakse otsemaid ellu viia.
Kas jahimees peaks siis ähvarduste hirmus ,nüüd pea ees tulle tormama ja võibolla järjekortset valet otsust hakkama täitma? Mina arvan ,et las nad seal otsustavad ja ähvardavad, jahimees peaks jääma ikka JAHIMEHEKS selle kõigeparemas mõistes.Mida kellegile tähendab see tiitel "JAHIMEES",las see jääda igaühe südametunnistuse asjaks!
Aga to Pärtel tuleks küll edutada sinna eurokomisjoni ettekandjaks ,ta oskab oma rahvalegi nii hästi valetada,küll ta seal ka musta valgeks räägiks
Eks neid mõtteid võiks veel pikalt heietada , mõnes peres saab lihatüki lauale ainult pühadeks ,kui sedagi ja siin ajame ,ka terved sead,(tuhandeid tonne) buldooseriga maasse ! jne..

Meil proovidega nii, et pühapäeval võetud, esmaspäeval viiakse Viljandisse (edasi- tagasi ca 60 km), sealt teisipäev Tartu ja kolmapäeva õhtuks on siis vastus teada, neljapäev saab siis kas matta, või töötlema hakata.

"Postimees" avaldas artikli Traksi seisukohtadest. Mõned killud.
"Jahimehed sooviksid, et sigu oleks rohkem, maaomanikud, et vähem. Ei ole kolmandat osalist, kes saab öelda, kas neid on palju või vähe."
Et siis võiks KAUR ja ülejäänud "soovitajad" vabastatada riigi rahakotist, sest kolmandat osapoolt ju pole, sellist pädevat otsustajat (vist oli riik?).

"Taudi tulemine riiki tekitas eriolukorra."
Suht häma. Lihtsalt konstanteeriti seni fakti, kui hakkasid suurfarmid minema.
Isegi kui mingi enesetapu-jorss kuskil katusel katsetab, tekitatakse hoobilt eriolukord, tulevad asjaomased spetsialistid, läbirääkija. "Ebaharilik olukord" oleks sõnaosava Traksi suust aus olnud.
Puurmani Rüavälja sigalas ei osanud vet inimesed suht midagi korraldada kuni vallavanem pani rattad käima. Kuni psühholoogilise nõustamiseni (farmi töötajad) jmt. Teisisõnu pole eriolukorraks eriti üldse valmis oldud.

Saab igaüks ise edasi analüüsida.

Ei poolda ta aga samuti mingit metssigade hävitamiskampaaniat, kuid palju ta praktikas on selleks midagi teinud, et nii ei oleks?

Sügisel oli meil lähim korjus ca 500 meetrit sigalani, miskit ei juhtunud!

Üht tähelepanekut tahtsin veel siin peegeldada.
Oma ameti tõttu olen Eesti erinevais paigus metsades pidevalt välitöid tegemas. Pean tunnistama tõsiasja, et olen kokku juhtunud tihti metssigadega, näinud palju nende värskeid tegevusjälgi igal moel, aga vot mingit surnute sigade hunnikuid mina näinud pole. Mõned korrad nagu oleks raipehaisu olnud, kuid see võib olla millest iganes. Võimalik muidugi, et ma pole otse koldesse sattunud, aga ikkagi, milline on juhuslikkuse valim, et ma kohe ühtegi pole leidnud.
Lokaalsematel aladel, kus käin pea igapäevaselt metsas, elavad ikka need pundid samamoodi nagu kevadel, lihtsalt põrsad on lisandunud.

Aadu, jalanõud ikka lased desoga üle? Selles suhtes, et kui tead oma piirkonda, kus sead pesitsevad, no poegimis pesad, põhilised joogikohad, mudavannid jne. Siis lähedki sinna vaatama ja nii leiadki, mõnest- mõneteistkuni.

http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/akt ... ne-kaamera
11:00 on juttu tänasest keskkonnakomisjoni istungist. Huvitav kommentaar keskkonnaministrilt, et mida metssea lihaga peale hakkata

EJS-i seisukohad istungile minnes:
http://www.ejs.ee/ejsi-seisukohad-keskkonnakomisjoni-erakorraliseks-istungiks/

Tohib küsida, mitu kakapead eestis aastas keskmiselt tabatakse? Ma mõtlen tõsiseid metsakolle. Sihukesi, kes põdramao mõisahärrale pähe tõmbaksid ja kaika käistest läbi ajaks. Ma pakun, et selliseid vendasid ei saada ühtegi kätte, on neil summuti või pole.

Ja just sellest vaatevinklist vaadatuna ei saadagi kunagi teada, palju sigu tegelikult kütitakse ja palju neist tõbised on. Ma mõtlen praeguse jahimeeste kraesse määritud " korra" puhul. Ei oska ette prognoosida , aga on tõesti suur hulk jahimehi, kes ei hakka teiste ( nimelt riigi) kohustusi omale võtma. Sedaenam, et "vahele võtta" on neid ülimalt raske- load ju kõigil olemas, KKI kontrolli ei kardeta . Aga katku kontrolli läheb heal juhul iga viies kütitud siga, kui sedagi

Minu seisukoht on selline: Kui juba konkreetsed isikud ja ametkonnad oma tegevusetusega võI väärate otsustega selle supi kokku keetsid, siis peaks ka ise seda sööma hakkama.
Nimelt mitte jahimees ei pea kütitud sea vereprooviga jooksma, vaid nende ametkondade ( k.a. Kuristiku 7 tegelinskid) "töötajad" üle Eesti peaks omad rasvad toolist lahti kiskuma ja neid proove võtma hakkama. Ehk jahimehele jääks ainus kohustus- helistada lähimasse "24/7 valvepunkti " , ja teatama telefonitsi kütitud ja soolestatud sea asuloht GPS- järgi, küttija nimi ja loa number. Võib ka mingi ,eelnevalt kõigile jagatud veekindla "kleebeka", sea külge kinnitada ( nagu paljudes riikides tehakse)- siis ka selle märgi number. Ja siis saab jätkata jahipidamist.
Sektantidest muidusööjad ametitest ja ministeeriumidest koos oma "poliitiliselt vastutava" sektiga täies koosseisus aga las toimetavad analüüsidega edasi.