Ega konkreetset infot mustvalgel polegi. Kui aus olla, siis kogu orgunn lonkab mõlemat jalga.
18.08.15 oli Västrikus Harjumaa jahiseltside esindjate, volitatud vetarstide, keskkonnateenistuse ja vetameti esindajate SAK-i puudutav nõupäev, kus asi teemaks tuli.

18.08.2015 selgub, et miski SAK möllab ja keegi võiks proovidega tegeleda. Inshallah .

Kahjuks nii on.
Proovid peab võtma jahimees. Loale peab proovide võtmise ja analüüside tegemise kohta tegema märke kohalik volitatud vetarst, kes seda kütitud siga ega proove pole oma ihusilmaga näinudki ega nähagi taha Seega loapaberiga tormad tõpratohtri juurde allkirja saama, saatekirjade ja proovidega vetkeskusesse. Jahimeestel aega ju laialt käes.

Loale võid ikka templi võtta vet ametis

Jah, paraku see nii on, et ametkondade arvates pole jahimehel muud elu, et ainult saaks loaga edasi-tagasi ringi uhada.Kõigepealt käid mitu head aega jahil, enne kui sea tabad.Vahel juhtub ka kiiremini.
Meie piirkonna näitel peab edasi toimima järgmiselt: kui ma täna õhtul kütin sea, siis hommikul palun tööandjalt vaba aega, et sõita maakonna Vet. keskusesse, sinna on 35 km.Edasi - tagasi 70km (minu kütusekulu-palka selle aja eest ei maksta + võimalik pahameel tööandja poolt)
Ülejärgmisel päeval saan proovide vastused ja siis kordub sama asi.Uuesti tööajast sama marsruut, samadel tingimustel, et teha m i n g i märge loale.
Selline tunne on küll vahest, et mille eest seal ametkondades palka makstakse, terve mõistus on kuhugi kadunud.
Vet. keskus saab ju samamoodi laborist SAK vastuse koopia, kus on jahiloa number juba peal, tehku ise endale arhiiv ja edastagu neid andmeid kuhu ja kellele vaja.
Ja siis kogu selle jooksutamise valguses keerame aga küttimislimiiti juurde. EJS esindajad ei peaks pressis oma väljaütlemistes nii ``diplomaatilised``olema. Aitab juba sellest jahimeestele taha keeramisest.Kus **** need külmkambrid siis nüüd on.Lihtsam on Arktikast vist jääd tuua, kui neid ootama jääda.
P.S.Ahjaa, varsti tuleb ju talv!

Templit loale on vaja selleks, et keskkonnaametnik ei peaks pärast liiga palju tööd tegema ja kuskilt baasist midagi otsima. Võtab aga seltsi loapaki ette ja kirjutab trahve. Varsti tuleb kindlasti ka selline trahvide vorm, kus mitu rikkumist saab korraga vormistada ja alla summana kokku jookseb.

Harjumaal ei saa vet ametist mingit templit.
Keskkonnaameti käskirjaski on sees punkt
1.5. Käesoleva käskkirja punktis 1.1 ja 1.2 määratletud aladel ja juhtudel kütitud metssea jahiloal peab olema selle tagastamisel veterinaararsti märge liha analüüsimisest sigade aafrika katku suhtes. (kui norida, siis kas vereproov/analüüs ja liha analüüs on sünonüümid?)

Asetleidnud nõupäeval olid ka vetarstid ise hämmingus sellise märkekohustuse pärast, seda sellepärast, et kütid sigu nad vaatama ei tule ning nende allkiri ei ole labori sertifikaadist ülem. Sellepeale teatas A.Pärtel, et EL on eraldanud 920t raha ning ette seadnud tingimused mida tuleb täita. Tingimuste hulka kuulus ka vetarsti märge jahiloal.

Kui viia näiteks vereproov kohe Tartusse laborisse ja see proov on võetud võrumaal lastud sealt siis seal nad ka ei pane seda templit loale. Samuti peab olema eelnevalt täidetud see planket mis maakondlikus veterinaaria keskuses täidetakse. Loale saab märke alles võtta kohalikult loomaarstilt, kellele on jõudnud ka siis meilile teade et proov on kontrollitud.

Ja milles probleem?
Vet.arst kirjutab loale, et on vereproovi kätte saanud ja selle edasi Tartusse analüüsimisele saatnud. Ongi käskkiri täidetud .Egas ta pea kinnitama selle tulemust.

Jyri, loe palun kõik read läbi. Minu vastus oli rajaleidjale, et VET AMET ei jaga mingeid templeid vaid VET ARST. Said aru?
Oma piirkonna volitatud vet arsti leiad siit http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=927

Vet arst ei vii su proovi kuhugi, ise pead viima veterinaarkeskusesse, saatma cargoga või viima ise laborisse.
Mina sain arstilt kunagi sellise sisuga meili
Tere,Hillar.Minu pädevusse kuulub siis aidata teid vereklaasidega kuhu teie manustate kütitudsea vere .kõnuõõnest või südamest või maksast.Klaasid nummerda veekindla markeriga... Manusega olid lisatud kaaskirja blankett ja näidis kuidas täita.

Minul löödi temple peale vet keskuses, proovi pudelid saan ka sealt, mitte vet arstilt ja blanketi täitmise kohta ütles, et kui tahan, võin täita ise, aga reeglina täidavad ise kohapeal ja ei eelda, et jahimees tuleb täidetud paberitega. Ja ma ei kavatsegi hakata sõitma ühte maakonna otsa, et viia veri ära ja teise, et saada tempel. EJS võiks juba tellida tembeldatud loaraamatud.

Jõgevamaal öeldi, et mingeid templeid küll ei saa. Kui tahate analüüsi vastusest mingit märget omale siis pange saatelehele meili aadress ning see saadetakse teile. Pärast saate klammerdajaga loa külge lüüa.

Meili peale tuleb ka alati vastus. Ja täna saabunud vastust lugedes vaatasin kaaskirja, et proovi võtjaks ilusti vet arst, keda ma viimati nägin kevadel... Samuti see vet arst proovide tellijaks.
Tundub, et igas maakonnas tehakse vist asju nii nagu ise heaks arvavad. Täna vet keskuses vähe jutustades tuli välja, et nemad ei tea sellest käskkirjast midagi

Osalesin ka ettekandega esmaspäeval toimunud SAK infopäeval ja soovitasin küttimisega viia (3 aasta jooksul) sigade arvukuse asustustiheduseni ca 1,5 isendit 1000 ha kohta, mis praeguste tagasihoidlike teadmiste valguses võiks viia katku hääbumiseni. Tõenäoliselt ei suudetakski seda vähemalt Mandri-Eestis reaalselt ellu viia, sest katk levib ja teeb oma töö märksa kiiremini. Siiski, surm katku pidavat loomale olema väga piinarikas, mistõttu kõiksugu jahieetilised põhjendused mitteküttimiseks ei ole siinkohal kindlasti adekvaatsed. Asustustihedus 1,5 isendit 1000 ha kohta (Eestis keskeltläbi 6000 siga kevadel) võib viimaste aastate külluse juures paljudele tunduda küll kohutavalt madal, kuid tuletan (vanematele meestele) meelde, et perioodil 1994-2001 lasti Eestis alla 5000 sea aastas, ehk siis arvukus oligi toona enamvähem samas suurusjärgus (perioodi keskel 1995-1997 arvatavasti veelgi madalam). Piirkonnad, kust katk on üle käinud, metssigu enam sisuliselt pole. Katku levik on praegu aga väga kiire. Niisiis, praegune surm kuuli läbi on alternatiiviks surmale katku läbi, kusjuures viimane on loomale oluliselt piinarikkam. Need, kellel veel katku sees pole, võiksid seda mingilgi määral ennetada ning praegu veel olemasolevat ressurssi ise ära kasutada, sest uskuge mind, õige pea hakkavad seda meie asemel tegema putukad.
NB! Kel katkust ja selle tagajärgedest suur masendus peal, soovitan meelelahutust - näiteks lugeda äsjailmunud jahiteemalist satiirilist luulekogu (vt teema: ulukite haigused - jahiluule). Usun, et enamusel Teist läheb tuju palju-palju paremaks.

Sry, aga kes Sa oled? Või keda Sa esindasid?
1,5 siga 1000ha kohta?...meile jääks siis ringi hulkuma 9 siga..pole paha!