Prohvet Maltsvet kirjutas:
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kutid-on-seajahiga-uksi-jaetud?id=72459731
Kütid on seajahiga üksi jäetud
18. september 2015 11:42
Hüppeliselt suurenenud seakvoodiga koormatud jahimehed tunnevad, et on metsseajahiga üksi jäänud ega suuda kasvanud nõudmistega sammu pidada.
Nädalavahetusel tundis Läänemaal Martna vallas Tammejuure talus elav Anita Kuusemaa, et mõõt on täis. Õhtupimeduses ATVga oapõllu juurde jõudes kuulis ta sealt kõva röhkimist: varem herneid ja nisu puginud sead olid ubadele üle läinud. Nördinud naine lasi järgmisel päeval tütrel Haapsalust rakette tuua ja läks õhtul sigadele ilutulestikku laskma. „Midagi me peame tegema, jahimehed sigu küttida ei jõua,“ seletas ta.
Eelmise talvega jõudsalt kasvanud metsseapopulatsioon on Läänemaal katkust räsimata ning sead lasevad hea maitsta kõigel mis mekib.
„Ma ei süüdista jahimehi, nad tõesti ei jaksa. See pole ju nende põhitöö,“ sõnas Tammejuure peremees Teet Kuusemaa. Nende perel on tänavu sigade nahka läinud 33 hektarit hernest ja paarkümmend hektarit nisu. „Nüüd on sead juba järgmise aasta saagi kallal, tuhnitud on nii rüpsipõllul kui talinisus. Ega sealt enam saaki tule,“ märkis Teet Kuusemaa. Kuigi jahimehed pole süüdi, et metssigade proovid võtavad kaua aega ning nende liha pole võimalik tööstustele müüa, kavatseb Kuusemaa oma pahameelest märku anda ja edaspidi enda maadel jahi keelata. „Põdrajaht on algamas ja midagi ma pean ju tegema,“ põhjendas ta, lootes, et see paneb jahimehed kas või hambad ristis ja kahjudega välja tulema.
50 senti kilo
„Kõik kurdavad,“ tõdes Martna jahiseltsi esimees Maanus Mäesalu. „Kogu Eesti kurdab!“
Olukord on ka tema sõnul vilets. Piltlikult öeldes on ühel pool suurenenud küttimismaht ning teisel pool metssealiha odavnenud hind. „Kui varem saime lihatööstusest metssea kilost 3–3,50 eurot, siis nüüd saame 50 senti,“ tõi Mäesalu välja. Sellegi raha saamise eeldus on, et seast võetud proovile tuleb Tartu laborist soodne vastus, milleks koos asjaajamisega võib halvemal juhul minna kolm päeva.
Veterinaar- ja toidulaboratooriumi Tartu labor võtab proove küll vastu seitse päeva nädalas ning 24 tundi ööpäevas, kuid proovide sinna saatmine võtab aega. Samuti läheb aega analüüsiga.
Kui proovid on korras ja siga pole vahepeal hapuks läinud, võtab lihatööstus selle vastu.
„Mehed jagavad konserve perele ja sõpradele lihtsalt laiali, teha pole nendega suurt midagi,“ märkis Mäesalu. Odava liha hind tähendab seda, et kulusid on võimatu tasa saada.
„See omakorda tähendab, et jahimehed kannatavad mõnda aega ja hakkavad siis loobuma. Kõigil pole võimalik ka käsu korras oma hobile peale maksta,“ sõnas Mäesalu.
Tema sõnul on riik praegu ähvardanud, et jahimeestel, kes etteantud seakvooti täis küttida ei suuda, võetakse jahimaad ära. „Nagu oleks siis kuskil valmis mingid teised jahimehed, kes tahaks neid üle võtta,“ pidas Mäesalu lahendust poolikuks. Tema hinnangul võiks abi olla pigem sellest, kui riik aitaks jahikulud tasa saada. „Me üritame praegugi teha maksimumi,“ kinnitas ta. „Load on jagatud ja mehed annavad endast parima.“
Turismijahi lõpp
Tagantjärele on jahimeeste aadressil kõlanud süüdistusi, et turistide paremaks teenindamiseks on lastud sigade arvukus maksimaalselt suureks, et külalisjahimeestel oleks alati võimalik oma saak kätte saada.
„Küll on nähtud seda, kuidas soomlaste tuleku eel lükatakse metsasiht lumest puhtaks, ning seal nad istuvad ja tukuvad toolil, pudel Vana Tallinna kõrval ning ootavad, et loomad ette aetaks,“ kirjeldas Maalehele üks Läänemaa elanik.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et niinimetatud jahiturism võib olla küll paiguti metssigade suurema arvukuse põhjuseks, kuid samas pole sellega tegelnud inimesed teinud midagi seadusevastast.
„Riik andis jahiseadusega selle võimaluse, mida ettevõtlikud inimesed ka ära kasutasid,“ möönis ta.
Kortsu sõnul ei ole riik pidanud vajalikuks jahimajanduskava seadmist, millega määrata loomade või soolakute arv jahimaadel ning seega pole kellelgi ka alust öelda, kui palju oleks pidanud loomi kuskil olema. „Mille põhjal praegu üldse öelda, et loomi on palju? Kui palju on palju?“ küsis Korts. Jahimehed on tema sõnul järginud kõiki riigi tehtud kavasid, ja tekkinud olukorras neid süüdistada on kohatu.
„Praegu aga ületab kohustuste hulk selgelt kolmanda sektori võimekuse ja piiri ning sanktsioonidega hirmutamine teeb asja veel hullemaks, sest jahimehed on kogu aeg olnud valmis riigile kriisiolukorras appi tulema,“ rõhutas Korts.
„Mehed on sellest suhtumisest üsna nördinud,“ lausus ka Põlva jahiseltsi juhatuse esimees Aare Veetsmann. Riik on tema ütlust mööda meetmetega hiljaks jäänud ja asunud nüüd jahimehi survestama, selle asemel et neid toetada. Abiks võiks olla näiteks metssealiha kokkuost – vahepeal, kui lihatööstus metssigu vastu ei võtnud, seisis küttimine poolteist kuud ning mehed sigu niisama laskma ei läinud.
„Jah, me oleme jahimeestena teadlikud, et jaht on kallis hobi. Seda on ka golf, kuid golfi ei sunnita kedagi jõuga mängima, nagu meid sunnitakse praegu jahil käima,“ võrdles Veetsmann. „Riik on ise meetmega hiljaks jäänud ja toetamise asemel hakanud jahimehi ähvardama.“
Kahtlus õhus
Pärast seda, kui Saaremaalt leitud seakorjus tunnistati Eesti laboris katkuhaigeks ja Hispaania laboris terveks, tekkis jahimeestel kahtlus, et viga võib olla tehtud ka Raplamaalt leitud lagunenud seakorjuse analüüsimisel. Kuna siga leiti raudtee lähedalt, arvasid jahimehed, et siga võis olla rongilt löögi saanud, sest rohkem pole katku sealkandis diagnoositud ega ühtki surnud siga leitud.
Veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktori asetäitja Imbi Nurmoja ütles Maalehe päringule vastates, et ka Raplamaal Kehtna vallas 23. juulil surnuna leitud metssealt pärinevat uurimismaterjali on lisaks veterinaar- ja toidulaboratooriumile uuritud Euroopa Liidu referentlaboris Madridis. „Mõlema laboratooriumi tulemused kinnitavad, et tuvastati sigade Aafrika katku tekitaja,“ kummutas ta kahtlused.
, spetsialiste paraku mitte.