http://majandus24.postimees.ee/2912871/ ... s-eestisse

Sigade Aafrika katk jõudis Eestisse (14)

Avaldatud: 08. september Kell 11:30

Valgamaal Hummulis leitud surnud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk, teatas veterinaar- ja toiduamet.

Metssea leiukohast 8 kilomeetri raadiusesse jäävatele seakasvatusettevõtetele on pandud täiendavad kitsendused loomade liikumisele ning tapmisele, samuti kohustus järgida täiendavaid bioohutusmeetmeid.

«Taudi kandnud surnud metssiga leiti 6 km kaugusel Läti piirist. Ühelgi koduseal endiselt haigust diagnoositud ei ole. Et see nii jääks, peavad kõik loomapidajad oma loomi taudi eest kaitsma ning rakendama ettenähtud bioohutusmeetmeid. Vaid nii saame ära hoida taudi levimise kodusigadeni,» ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Taudi diagnoosis veterinaar- ja toidulaboratoorium ning selle kinnitas Hispaanias asuv EL referentlaboratoorium.

Taudiga nakatunud metssea leiukohast 8 km raadiuses on 15 seakasvatusettevõtet, millele on kohaliku veterinaarkeskuse juhi otsusega pandud kitsendused loomade liikumisele ja tapmisele, samuti kohustus järgida täiendavaid bioohutusmeetmeid. Kõiki piirkonda jäävaid seakasvatusettevõtteid on uutest piirangutest teavitatud.

Seoses sigade Aafrika katku diagnoosimisega Eesti territooriumil kutsub põllumajandusminister Ivari Padar VTA peadirektori ettepanekul kokku riikliku tauditõrje komisjoni, Valga maavanem kohaliku loomatauditõrje komisjoni.

VTA peadirektor teavitab loomataudi ulatusest ning rakendatud tõrjemeetmetest rahvusvahelisi veterinaarorganisatsioone, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike ning Eesti naaberriikide veterinaarteenistusi.

Alates 25. juulist kehtib kogu Eesti territooriumil kodusigade ja farmis peetavate metssigade välitingimustes pidamise keeld. Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele http://www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

http://majandus24.postimees.ee/2912969/ ... lahipaevil

Pärtel: metssigade edasine saatus otsustatakse lähipäevil

Avaldatud: 08. september Kell 12:31

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles Eestist sigade katku leidmist kommenteerides, et edasine tegevus seoses metssigadega otsustatakse usutavasti kolmapäeval.



«Kolmapäeva hommikul tuleb usutavasti kokku riikliku tauditõrje komisjon, kus on ka keskkonnaministeerium, keskkonnaamet ja jahimehed. Arutleme tõsiselt, mida konkreetselt metssigade suhtes edasi teha. Valikud on seinast seina,» rääkis Pärtel.

Tema sõnul tugineb Euroopa Komisjon EFSA arvamusele, et mitte mingil juhul ei tohi suurendada metssigade küttimist, mis tekitab ülearust liikumist. «Me kõik arvame, et Euroopa Liitu tuli ta Valgevenest just tänu sellele, et seal alustati metssigade massilist küttimist. Piinlik ja kahju, aga seda teed on läinud ka Läti, Leedu ja Poola,» kirjeldas Pärtel.

Pärteli sõnul on sisuliselt kolm võimalust: jätkata küttimist, suurendada küttimist või lõpetada mõnes piirkonnas küttimine, aga jätkata teatud piirkonnas söötmine, mis hoiab sigu ninapidi koos ja kes viiruse saama peavad, selle ka saavad.

Kõige olulisem on Pärteli sõnul aga sigade katku eemalehoidmine kodusigadest ja selleks tuleb farmeritel hoolega nõudeid järgida.

Valgamaal Hummulis leitud surnud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk. Metssea leiukohast 8 km raadiusesse jäävatele seakasvatusettevõtetele on pandud täiendavad kitsendused loomade liikumisele ning tapmisele, samuti kohustus järgida täiendavaid bioohutusmeetmeid.

"Piinlik ja kahju, aga seda teed on läinud ka Läti, Leedu ja Poola,» kirjeldas Pärtel"

Tuleb välja, et Pärtel on teadusemeestega konsulteerimatagi juba targem kui 4 riigi komisjonid kokku.
Loodan, et säilitame ikka kainet mõistust otsuseid vastu võttes.

Vaevalt, et Pärtel oma seisukoha ilma teadusmeesteta kujundanud on.
Valgevene president teadis täpselt, mitu siga tal metsades elab ja lubas need hävitada viimseni. Vot see on tase . Seega on neli riiki läinud maximaalse sigade populatsiooni harvendamise teed ja tulemuseks on see, et katk on praktiliselt poole aastaga levinud nagu aur leiliruumis pärast kopsikutäie vee viskamist kerisele.
Igasugustele komisjonidele on omane langetada kompromissotsuseid. Kompromissid on küll head demokraatlikult saavutatud kokkulepped, aga neile on üldjuhul omane, et nad ei likvideeri põhjust. Antud juhul siis katku levikut.
Muidugi - me ei saa enam kunagi teada, kas ilma sigade maximaalse hävitamiseta oleks katk levinud kiiremini või aeglasemalt. Juhul, kui me ise seda ei katseta. Jään huviga ootama, millised kompromissid meil saavutatakse.

Taudistunud alad ja kehtestatud reeglid:
http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/ ... eglid.html

Ma arvan, et aafrika seakatk paneb jahiturismile teatud piirangud

Lugedes taudialadele kehtestatud reeegleid, tekib küsimus kes peast pisut soojavõitu on
Loota sellele, et jahimehed hakkaksid oma kulu ja kirjadega lisaks muudele kuludele ja kahjutasudele ka surnud sigu matma ja proovidega ringi jooksma...
Milleks meil siis igatsugu kõrgepalgalised riigiametnikud, kui meie töö ära peame tegema ja seda tasuta

Hommikul raadiost juba pasundas, et meie põhilised jahituristid soomlased, suhtuvalt peale uudiseid, Eestisse jahti tulekusse palju ettevaatlikumalt.

Kas keegi omab infot, kuidas lood Valgevenes, Leedus, Lätis... või on seal juba kõik metssead maha notitud?
Mis vahendeid seal arvukuse vähendamiseks kasutatakse?
Jahieeskirjade kohaselt pole seda arvukust küll eriti lihtne kiiresti vähendada.

Just tekkis sama küsimus.Kes krt mind selleks kohustab ja millistel alustel? Mitte,et ma ei saaks aru,et JAH see on väga vajalik aga arvestades seda kuidas kõik võimalikud instantsid on viimastel aastatel jahimeest "kottinud".....äkki tegeleks ikka ise oma probleemidega?? Nemad ainult juurutavad,lepivad kokku,kui nüüd veel aju/koertega jahi kah kinni panevad siis ju polegi muud mõnu kui käi pukis,lase,tegele igast proovidega,sõida,hoiusta,vajadusel mata ja lõpuks maksa kahjusid sest palja puki jahiga neid vaos ei hoia
Jahimees on ikka see loll. See,et metsad on marjulisi,seenelisi ja metsatöölisi/tehnikat täis.Ning nagu kuulda liiguvad loomaveokid ikka veel üle piiri nii nagu ise tahavad...see kõik nagu poleks mitte midagi.
Millest krt nad räägivad??

Osadel meestel on kahju juba põrsast lasta proove teha mis te arvate kas neid kotib mingi metsas kärvand siga,et sellega mässata ja veel oma kuludega kuhugile sõita??

Kuskilt on kuulda olnud, et Valgevenes piiriäärsetel aladel mehed hädas. Mets lasti tühjaks ja varsti olid Ukrainast uued sead hordidena kohal, jälle ringiga otsast peale

Ikka kuradi mugav küll, lükkame aga kõik kohustused jahimeeste kaela ja asi ants.
Ei tea, kas peaks hakkame EL-ilt erakorralisi toetusi välja kauplema tulevaste kulude katteks
Pole hullu tuleb mõne illegaaliga ebola viirus Eestisse, sõnastatakse uus reegel vist sedasi:

Kõiki taudistunud alal surnult leitud illegaale tuleb laboratoorselt uurida Ebola viiruse suhtes,
•kõik taudistunud alal tegutsevad isikud on kohustatud võtma proove surnult leitud illegaalidelt ja toimetama need ...... jne jne

Küsimus: Kes meil ikkagi tööd teevad, ja milles see töö seisneb?
Andrusega nõus, väga paljud hakkavad neist raibetest suure kaarega mööda käima.
Esiteks lisakulutused ja kuidas sa ikka paned oma külmkappi mingi raipe käntsaka hoiule, kuni vastus tuleb mida edasi teha.
Ptui.
Ilusaid unenägusi.

Lisaks sellele tuleb võtta ka proovid kütitud sigadelt, alas kus katkuga siga leiti

Tahame või ei taha aga jahiuluk on majanduses resurss. Metsakasvatuses ja põllumajanduses kasutatakse ressurssi sarnasel põhimõttel, kus kasvatame maksimaalse tulemuseni ning siis tarbime.Nüüd siis soovtatakse lihtsalt lasta kõik see mädanema. Õigustades end sellega, et selliselt levib haigus aeglasemalt.

Koerte seisukohast- Mis teha piirkonnas, kus saab teha ainult otsijahti 1-2 mehega ajus.
Söödalt lastes on reeglina vaikus 1-2 nädalat, enne kui tulevad samad loomad tagasi. Mida teeme haavatud ulukitega? Isiklikult kadunud soov soetada jahikoera teades, et saan teda kasutad mõnel korral aastas.

Olen siiski optimist ja üritan jahimehena abistada vastavaid instantse ning maaomanikke, kuigi ei saa meenutada viimastega tekkinud suhteid hea sõnaga. Kõik ikka inimestes kinni mitte teatud indiviidides. Hall enamus siiki täitsa mõistvad oma ameti või omandi seisukohalt võttes.
Saan olla kasulik siiski oma võimete ja kulude piires.

Jaanes põrguline, ära nüüd seda teemat küll niiviisi torgi
Meil neid pilusilmi ja muud kraami liigub, hakka veel nendega ka jändama