Osad mehed ikka reageerivad üle ja ei suuda olla realistid.
Palju neid surnud sigu sealt metast võimalik üles leida on? Suurte pingutustega võibolla 75%. See oleks juba super! Siis tarite neid kuhugi prügikastidesse või tuleriitadele. Aga piirkond on ju vaja desinfitseerida ka. Ja ütleme siis, et juba "puhastatud" piirkonnas on homme jälle mõni siga või kari hinge heitnud. Millal see jälle üles leitakse? Ja need 25%, mis minu arvamuse kohaselt nii ehk naa leidmata jäävad? Ilmselt muidugi märksa rohkem jääb metsa kuhugi tihnikusse neid alles. Mis kasu siis on nendest tuleriitustest!?
Eh, minu meelest on Eestis praegu tehtud maksimaalne, et taudi ohjata. Selleks on võimalikult suur rahu taudistunud aladel. Ja rohkem teha ei saa! Kui me just ei taha rakendada põlenud maa taktikat, et kogu mets maha põletada koos kõigi ulukitega, kes seal elavad. Aga see pole ju reaalne.
Fakt on see, et meie taudistunud alad pole eriti laienenud. See peaks nagu näitama, et Eesti taktika on õige. Ma pole nii sinisilmne, et arvaksin, et katkuga on nüüd ühelpool. Ei, sugugi mitte. Aga ma olen realist ja ma ei näe tegevuses, kus higipullid otsaees ja vahendeid valimata püütakse surnud loomi hävitada, lootuses, et sellega pannakse asjale piir, erilist mõtet. Ühe põletad või matad, kaks või rohkem jääb ikkagi . . . jne, jne.
See 80-90 katkudiagnoosiga siga on ju ikkagi jäämäe veepealne osa ja nendestki on suur osa kütitud, mitte surnuna leitud.
Seakatk metsas ei ole seakatk sigalas, et hävitad loomad ära, desinfitseerid ruumid üle, uued põrsad sisse ja elu läheb edasi.
Võibolla sobib siia juurde jälle see vana äraleierdatud nali nohu ravimisest - et kui ravid, kestab vaid 14 päeva, kui ei ravi, siis möödub kahe nädalaga!

Siinkohal meenub üks vanasõna: "Mis kasu on jooksmisest,kui oled valel teel".

Arvan, et peab korjuseid hävitama juba selle pärast,et järgmised notsud ei nakatuks neid süües.

???

Palju sul Tallinnas neid sigu teiste sigade poolt ära süüakse siis? Ega ikka liiga ludinal ei lähe küll surnud sead teistele sigadele peale (näljaga ikka läheb aga no....). Nakatumiseks piisab sellest kui mõni elus siga liikleb seal kus eelmine kari ära suri ja maha maeti.

Sama teema 11.09(!).2014 natuke pakkusin. Ehk teisisõnu labidata variandid.

http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/k ... d=70667795 Värsket lugemist.

Täna Valgamaalt.

Täna Viljandimaal.

Mina esitaks sellele professorionule ainult ühe küsimuse- Kuidas üldse levis katk kuni kesk Eestini ajal, kui aju-ja koerajaht olid keelatud ( alates 01.03) ? Ja edasi-kuidas siittulenevalt saab väita, et jahipiirangust on/oli mingit kasu? See meenutab juba ühe ekssõjaväelase targutamist vene allveelaeva kohta Stokholmi saarestikus ajal, kus pole isegi siiani selge, kas mingi alus vee all üldse oli või mitte. Rääkimata selle kuuluvusest.
Eestis võib olla palju jahindusspetsialiste, veterinaaria/epidemioloogia spetsialiste, kuid pole ÜHTEGI Aafrika seakatkule spetsialiseerunud inimest. Seega kõik sõnavõtud antud teemal on lihtsalt "targutused" , kuna puudub mistahes argumentidele tuginev väidete statistiline kinnitus!

Muidugi on targutused!Kahjuks huvitab metssigade käekäik ainult loodusinimesi ja jahimehi.
Kõik teised huvituvad ainult sellest,et kodusigade farmid nakkust ei saaks!

No aga eks neil ole ikka see mure õigustatud kah.Kumb nüüd hullem on kas metsad jäävad tühjaks või hakatakse sadu tuhandeid sigu kes peaks rahva lauale jõudma põletama?

Tühjaks pole need metsad kusagil jäänud.Ma ise ka arvan,et farme tuleks tugevalt valvata.Kährikud on isegi ohuks,et nakkuse lautadesse tassivad!Raske teema!

Aga kährasid vähendada väga ei saanud,kuna koertega jahti polnud.