Meil pole kunagi suurt vahet asjadel tehtud, kes said, käisid ka igal võimalusel otsimas ja matmas ka.
Kummaline on see, et laupäeval kütitud 2 siga täitsa terved, kas kusagilt sisse rännanud?

Mina ise kahjuks mitte - kui ma oleks ise oma kohtuasjaajamisoskusest piisavalt kõrgel arvamusel, siis oleks kaebus mõne jahiseltsi nimel juba halduskohtus sees. Ma pigem arvan, et susspüssiga pole mõtet paugutada, vaid pigem korraliku ettevalmistatud laskemoonaga raskesuurtükiga. Seda võimalust ka 18.08. käskkirja jaoks ajasin, aga ... jahiseltside (jahipiirkonna kasutajate) julgusest tuli puudu. Raha (advokaaditasu) oleks veel kuidagi kokku saanud.

BM

Pole midagi öelda, võtab ilusti olukorra kokku.

Kuule, kui eelmisel aastal lasti ligi 25 000 metssiga (ja arvukus selle järel jahimeeste hinnangul ikka tõusis) ja nüüd soovitatakse lasta eelmisest aastast 12 % enam, ehk siis mahus, mis viiks arvukuse üle pika aja langusele, nimetab autor T.Tammsaar seda tapmiseks, tapatalgute korraldamiseks jms. Kui sigu hakkaksid laskma ka maaomanikud, kes on tegelikult ju meie hulgas olevad jahimehed, oleks see sigade "nottimine". Ja seda nimetad sa olukorra ilusti kokku võtmiseks!

Peep.
Kas meil on metsades reaalselt ka neid notsusid nii palju?
Oleme realistid, katk on tükati teinud oma töö ja teeb ju ka edasi.

On paikkondi siin riigis, mis on seavabad.

Ja kui lisame siia ühe kõrge ametkonna ähvarduse, et, kui normi ei täida, siis piirkond käest .. siis mille me reaalsuses saame?

Huvide konflikti, mis on kaugel loogikast ja kainest mõistusest.

5 jahti, ei teagi, mitu aju ja 2 siga. No 3 aju vähemalt päeva kohta Lahe!

Olge mõistlikud. Sellisest küttimismahust saame me loomulikult rääkida vaid aladel, kus katku veel sees pole. Seda küttimismahtu ei jaotata ju ümber neilt aladelt, kust katk on sead juba võtnud, neile aladele, kus sead kõik veel alles on. Seal, kus katku veel pole, on lihtsalt mõistlik ressurssi veel niipalju kasutada, kui võimalik. Praeguste teadmiste juures pole enam tark loota, et "äkki läheb minust mööda". Uskuge, ei lähe.

neil aladel, kust katk on sead juba võtnud teeme ka huntide küttimise lindpriiks, et nad vaesekesed nälga ei sureks. Nagu nõuka ajal- lased hundu, saad preemia.

Seal, kus katku veel pole, on lihtsalt mõistlik ressurssi veel niipalju kasutada, kui võimalik
Ja kus olid sellise tagantjärgi tarkuse kandjad üleeelmine aasta, kui katk alles Lätimaal oli?
Oleks vähemalt 50 000 kodusiga elu "päästnud", "utiliseerimise" kuludest rääkimata.

Vabandused ebapädevuse osas ette. Mismoodi see arvestus siis lõppude lõpuks käib? Kui on öeldud, et nii ja niipalju peaks laskma, samas lasta ei saa, kuna sigu pole.

Peep - mis siis ikkagi on esmatähtis, kui jahimees peab valikuid tegema - kas hoida ettekirjutatud küttimisstruktuuri või vähendada arvukust nõutud tasemeni? reaalses elus, mitte kabinetilaua taga, seisavad jahimehed sellise küsimuse ees.

kuu aja jooksul, mil oleme ajujahti teinud, pole ühtegi elusat siga välja tulnud, vaid oleme surnuid sigu leidnud

Surnud ikka ju ära matate ja proovid võtate?

Meie metsseapopulatsioon ongi praegu enam-vähem sellise soolise ja vanuselise struktuuriga, põrsaid on 60 % ringis ning täiskasvanud kulte on oluliselt vähem, kui emiseid. Ehk siis, kui mõnda soo- või vanuserühma liigselt ei survesta või liigselt ei hoia, saabki selline küttimisstruktuur ilma erilise pingutusega täidetud. Tegelikult on mõlemad väga olulised, nii arv kui ka struktuur. Näiteks, kui te saate oma küttimismahu täis ainult põrsastest, on teil (juhul, kui katku pole) järgmisel aastal sigu veelgi rohkem kui tänavu. Struktuuri määramine oligi oluline selleks, et ei jätkuks selline jõuline emiste hoid, mis oli väga mõistlik arvukuse tõusuootuse faasis, kuid mis kahjuks jätkus ka siis, kui arvukust oleks pidanud juba tõsiselt piirama hakkama.

Kui sigu ei ole, siis ei saa sa neid ka lasta. Oleks huvitav näha, kuidas sind keegi selle eest karistama hakkab.