Noorel soku tallel maksas kolmes kohas ussid.
Uss kõva ja maksa kelme all ja maksa värvu uusi juurest hallikas.
Mis elukaga tegu? Loomaarst ei osanud ka öelda.

Eelmisel aastal olin sama küsimuse ees.
Teispool lahte suheldes sain lühidalt kokkuvõttes vastuseks, vabandan tõlke pärast,
“ Põletikuline reaktsioon, mille põhjustab maksa pinnal olev peritoneaalne uss ja surnud parasiit. Inimestele ohtu pole”.

Suvel sai 3 või 4 soku maksa sama parasiidi pärast minema visatud. Ohutu või mitte aga sööma ei kutsu.

Miks maksa mingi parasiidi pärast kohe ära visata?!
Igasuguse liha keetmine hävitab kõik parasiidid ja kui siis ikka ennast sööma ei kutsu, leiab iga jahimees mõne tuttava koera, kes selle liha (või maksa) tänutundega vastu võtab!

Ilmselt võtab ikka aga alati peab juurde toonitama, et seda liha on vaja korralikult kuumtöödelda. Inimesele need parasiidid ei pruugi suurt midagi teha, küll aga koertele.
Teoreetiliselt selle ussikoha saab välja lõigata ja pole maksal häda midagi aga pigem ongi küsimus enda sisetundes. Sama nagu trihinellaga nakatunud metssealiha - tead küll et kuumtöödeldult on ohutu aga ikka ei söö.

Mõnel lihtsalt suurem nälg kui teisel.

Tegu pole mitte "suurema näljaga", vaid pigem looduslähedasema mõttelaadiga!
Meie vaarisadel oli kombeks kütitud loomast ära kasutada kõik mis võimalik! Seda peaksime ka meie tegema!

Olen sama parasiidiga soku maksad samuti minema viskanud. Ei teki mingit isu seda süüa. Kuna tegemist ikkagi maksaga, siis see ei saa saa praadides piisavalt kuuma ja ei küpse läbinisti ära. Vaarisad sõid looma magu ka. Ajad on muutunud.

Meie vaarisadel polnud ka min limiite, mis ütlesid, et kui palju PEAB ära küttima. Nemad küttisid selle järgi, et kui palju vaja oli.
Need, kes täna vaarisade järgi toimetavad, võiksid aru saada, et ülejäänud peavad toimetama selliselt, et kohustused oleks täidetud.

Vaarisad sõid looma magu ka. Ajad on muutunud.[/quote]

Aga kahju.Täidetud kodusea magu oli ikka väga hea.Täna teevad kõvad jahimehed "fuihh",kui nugisele põdramagu võtma hakkad.

Too täidetud seamagu on praegu juba delikatessi staatuses- lihtsalt vähe inimesi on, kes seda maitsvalt teha oskavad.
Põdramagu aga on lisaks nugisele ka koertele delikatess. Seal hunnik erinevaid aineid, mida tavalises lihas ei ole. Paljud aga ei viitsi sellega jännata, et magu metsast koju tassida, korralikult puhtaks pesta, tükeldada portsudeks ning külmutada. Hea koerale anda. Lihtsam ja mugavam on muidugi värske lihatükk koerale visata.

kakukesele!
Kuidas peaks "kohustuste täitmine" takistama kütitud looma rupskite (ja muude endale mitte nii väga isuäratavate osade) söötmist oma koertele?!
Igas jahindusklubis on alati koeramehi, kelle abilised sööksid neid jääke meeleldi!

Ega ei takistagi, aga kui seda lihtsalt nii palju peale tuleb, et mis siis ...
Võib ka küla peal jagada, aga paraku on muud teha, kui sots ametit mängida. Kui kutsud küla järgi, et tulge viige ära, siis isegi pensionäril on nii nii palju teha, et sina tööinimene tunned ennest tema kõrval jutu järgi nagu töötu luuser, kellel midagi teha pole. Lihtsam on ikka metsa toita.

Ära sa räägi midagi, saagist peavad ikka kõik osa saama, isegi veganid. Meil üks mees elab koos veganist ämmaga. Nüüdsel ajal need moodsad toidud ka valmis kujul poest saada. Mees võttis kätte ja villis ühe topsiku ümber, põdramao sisuga, ise arvas , et smuuti mis smuuti. Ämm oli kurtnud ,et imelik metsamaitsega smuuti. Väimespoeg oli siis arvanud ,et ju on liiga palju avokaadot pandud ,pane suhkrut juurde!
,

Tundub, et mingi uus asi see uss, keegi pole väga kohanud? Lõpupoole võttis teema kraavi ära.