On kellegi jahtkonnas ka mõni keeritsussiga isend ( siga/karu) avastatud?? meie jahtkonnas igatahes pole (olgu Jahijumal tänatud) veel ühtki haigusekandjat leitud. ja mis sellise looma lihakehaga ka tehakse? vaevalt neid lihtsalt auku aetakse...või?

Võnnu meeste karu oli keeritsusussi täis. Aga kuulda on olnud et auku see liha mitte ei läinud vaid hoopis vorst olla saanud ( aga samas ise söömas ei olnud ja seega infoagentuur NSR)

Tundub et karu on tihti ussi täis, venna jahimaadel oli vanasti tapamaja ja seega lasid nad neid karusid ikka omajagu ning enamasti oli ussi täis.

No kui sellest karust vorsti tehti, said mehed kaks head asja korraga - vorstid ja ussid pealekauba. Vorsti töötlemise temp. ei tapa keeritsussi.
Kui ussiga nakatunud liha teha ahjupotis, kus 100C ikka kindlalt kätte saab läbinisti, hävineb ka keeritsuss(õigemini nende alged).

Mis ei tapa see teeb tugevamaks

Ega keeritsuss ei tapa, kuid ühe meie jahtkonna mehest tegi invaliidi. Oli teine ka väge täis, mis see väike vaglake mehele teeb. Aga näed, tegi...

Tapab, tapab

Saaremaalt tuli mõni nädal tagasi keeritsussiga siga.

Aga kui kasutada rebaseid ja kährikuid seasõõdana pole ka midagi imestada.

Heh. Kas selliseid L.... ka leidub!? Meie seltsis pole oma 15 aastat ühtegi juhust olnud aga kes teab millal prohmaks käes.
Edu

Soovin veelkord Puukoi sõnu üle rõhutada...100C läbinisti...ja et vähestel spets termomeetrit (maksis kunagi mingit 36 EEK) käepärast võtta on, siis selle 100C saavutamiseks SISEMUSES olenevalt lihakäntsaka suurusest läheb vaja umbes üle 3-3,5 tunni 200-220C juures vähemalt

Heasoovlikult BH.

Hirmu ajab nahka. Keegi teab, kas metssea põrsast (u 6kuu - 1 aasta) vana peaks laskma kontrollida? Või põrsastel see haigus ei esine?

Praegu pole miski kindel nii et las vaatavad proovid läbi.Varematel aegadel polnud küll hirmu et usse võib leiduda aga mida aeg edasi siis on kindlus kadunud nagu järgmisel aastal linnujahtki.

Karupoeg kirjutas:

Ma ei tea, kuidas teil, aga meil on nii, et sealuba ei võeta vastugi, kui arsti märget keeritsussi esinemise või mitte esinemise kohta loal pole. Olgu ta siis kui vana tahes, siga ma mõtlen. Lastud sea mälumislihase ja vahelihase prooovid kontrollib veterinaar üle, mõõduka tasu eest muidugi. Mina vist kontrollimata siga suhu vist ei julgekski enam panna.

Tänud saadan enda hingerahu huvides selle täna veti kätte ära. Siis vast keregm magama jääda kartmata, et kuskil lihasevaludes kärvan.

Muhvigi ei saa aru, mis selle linnujahiga järgmisel aastal juhtub. Või mõtles Vana Sokk linnugrippi?
Ärge päris kõike ka uskuge, mis ajakirjandus suureks teeb. Nad nimelt kirjutavad suurima heameelega ikka sellest mis müüb. Kas kirjutamiseks ka mingi asjatundmine on või pigem ei ole. Asi on nii hullusti üles puhutud, et päris mitmed mehed ei julgenud tänavu hanejahti teha. Kui vaadata maailmas! linnugrippi haigestunud ja surnud inimeste arvu, siis on tegemist pseudoprobleemiga Eestis diagnoositud 4442st HI-viiruse kandjat annab siis pandeemia mõõdud välja.

Mina kuulusin ka nende meeste hulka, kes selllel aastal ei hane ega parti lasnud ja ei tee seda ka veel järgnevad aastadki. See mis see linnugripp teeb on tegelikult õudust äratav. Kuigi pean ütlema, et tõesti oli tegu lokaliseeritud juhtudega rohkem ei ole meie ikkagi väljaspool ohtu.