Veterinaar kes kirjutab loale ,et lihakehas trihhinelloosi tekitjaid ei leidu ,on hulljulge. Ma ise kirjutan loale -Trihinelloskoopeeritud see ja see kuupäev , tulem selline ja selline. Alla löön pitsati. Antud lauses kajastub see mida nägin kompressooriumis, mitte see mis on ülejäänud lihas.

Hingerahu taastamiseks soovitan Eslanderil minna loodusesse nagu vanastigi ja elada värskest õhust , usust ja armastusest. Taimi ka süüa ei maksaks, sest need ka mürgised
Tegelikult on selliseid nn. nõrganärvilisi inimesi (ei ole halvustav väljend ), kes peale "külaskäiku" lihakombinaati enam seda vorsti ei söönud, mida tema "külastuse" ajal soolikasse aeti, Kalevi kommivabrikus oli vanasti hea batoonike "Kaseke", selle valmistamist nähes kadus paljudel (eelnevalt kõht sooja šokolaadi täis vitsustatud) isu aastateks. Seega sellepärast ma nimetangi neid inimesi nõrganärviliseks. Oma abikaasa töötas lühikest aega sööklas ja siis ise ka teatud toite seal asutuses ei tarvitanud. See kõik on kokku aga eelarvamus.
Seega nagu Feen mainis, siis levib too elukas ainult süües. Siit teen ka ettepaneku "nõrganärvilistele" loovutada mulle need "hingerahutus" seisus tabatud sead. Olen nõus oma kulu ja kirjadega laskma ära kontrollida ning seejärel ära tarvitama loomulikul teel nagu ka ennegi olnud.

Täpselt Aivar, see lihtsalt eelarvamus on.Ka mu kadunud isa ei söönud keedetud kopraliha,vaid söötis koertele, et rotiliha.Metssealiha aga küll sõi ja palju seda vene ajal kondrolliti?Eks see ole nii nagu kellegile määratud,keegi siingi mainis, et mõni saab ka paljast pildivaatamisest selle sakste haiguse.

Põllumajandusministri määrus nr 10 13.03.2000, hakkab vist aeguma. Kuulda on, et trihhinelloosi proove võib tulevikus teha ainult litsenseeritud vet-labor. Olen tihti vaielnud mandri jahimeestega, nemad väidavad, et kui ise sööd siis võid ka ise proovi teha aga see pole nii, väljavõte eespool mainitud määrusest:
( 3) Jahimehed on kohustatud enne jahiseltsile lõikes 1 nimetatud ulukite küttimislubade tagastamist andma uurimisele uluki rümba trihhinelloosi suhtes ja võtma küttimisloale märke uurimistulemusest. )
Ma ei kujuta ette mis moodi see asi praktikas välja näeb, iga proov maksab circa 100 eeku, Saaremaal lastakse aastas üle tuhande sea järelikult jahimehed hakkavad laborit üleval pidama.....?

Keegi peab ka seda tegema, ja need ei ole üksi jahimehed, vaid kõik kliendid. Kas see proov just 100 eek maksma peab, see on juba kõrgemal tasemel läbirääkimiste küsimus. Kui ikka nn. käive suur, peaks saama hinda alla suruda.

Saaremaa vet. laboris hind juba ammu 120.-

Kuidas selle liha sügavkülmas hoidmisega on trihhinelloosi puhul? Ja kas liha korralik praadimine (mitte ahjus, vaid pliidi peal) aitab?

Praadimisega pidavat olema nii-ja naa. Kuumus ei pruugi ikkagi alati igale poole piisava tugevusega piisava aja jooksul tungida - seda siis võrreldes keetmisega, mil tuline, keev vesi tungib praktiliselt igasse pisimassegi poori ning ümbritseb keedetavat lihatükki ka ümberringi igalt poolt. Eriti just pannil praadimisel on ju lihatükist üks pool kogu aeg ilma otsese kuumaallika mõjutuseta.

BM

Kontrollige liha ära laboris ja asi mutt, muidu heietate et kas ja kuidas!

Sügavkülmaga on lood sellised, et kõige tuntum (aga kuulu järgi mitte kõige tavalisem) Trichinella liikidest T. spiralis pidada külmikus (standartne -18° C) hävima 3-4 nädalaga. Samas üks teine liik (nime peast ei mäleta ja praegu otsida ka ei viitsi) kannatab üle poole aasta vabalt külmutamist. Natuke mage jõululauale aastavanust praadi panna või mis?

Minu pealuu sees tekkis küsimus, et kuidas võiks keeritsussile mõjuda mikrolained? Ehk siis kas saaks mikrolaine ahjuga keeritsussile haiget teha?

Mikrolaineahjus enamasti head rooga ei valmista (ok, mingi viguriga saab ka seal, aga pole minu maitse. Pigem saan ussi kui liha mikrokasse topin). Mikrolained peaks ussi teise ilma saatma suht sujuvalt.

Vet- ja hügieenikoolituse pajatati, et meil va T.spiralist ei esinegi, on hoopis paar külmakindlamat liiki. Seega, külmutamisega pahalast ära ei peta. Küpsetage liha kenasti läbi, ja kui saslikuks liha läheb, hoolitsege, et proovid oleks korralikult võetud (6 proovi siis erinevatest kohtadest).

Keerisussi ikka leidub. Alles hiljuti minu tuttavad lasid nakatanud kesiku, seda siis Võrumaal.
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=5220

Kel veel hingerahu alles võtku teadmiseks, et kopressooriummeetod (näitab ainult kapseldunud usse) ei anna 100% tulemust, kuigi EU lubab seda veel kasutada teatud aastani (täpset aega ei mäleta). Parem ja kallim loomulikult on tehisseede meetod. Eestis mõned vetlaborid vist isegi kasutavad seda. Metseal on ussi tõenäosus siiski suht väike, teine lugu nt. ilvese, karu ja hundiga. Viimast vist tavainimene (va. ekstremistid) toiduks ei tarvita. Meil esinev uss on suhteliselt külmaresistentne, nii et pista külmik täisvõimsuse juurde ja hoida liha seal lootuses, et küll otsad annab ei tasu loota. Tõesti tapab tugev kuumutamine, kuid tahaks näha inimest kes teadmises, et uss on lihas hakkas proovima seda kuumutamisega hävitama. Teadmiseks neile kes räägivad: "Nõuka ajal söödi ja keegi ei viskanud vedru välja", kliiniline pilt on väga segane, mistõttu haigust ka väga kogenud arstidel raske diagnoosida. Surma põhjuseks kirjutatakse midagi muud ja kes siis ikka hakkab enam arsti sõnades kahtlema.

Ää sa nüüd enne pühi selle ussiga hirmuta medagi.Kui külm ei tapa ja kuum ka kahtlane siis 40% ikka ussile mõjub,või tuleb kangemat pühadenapsu pruukida?
Head ussivaba püha kõigile siis!