Probleem järgmine, et meil ühev karajas kits, kellel praktiliselt esi jalgaded kaenlaalused praktiliselt karvatetta. Kas on tegemist mingi haigusega ja kas peaks selle isendi hävitama, et teisi ei nakkaks. MIllega tegu võiks olla?

Selle eluka hävitamine praegusel ajal ametlikult suht komplitseeritud. Tegu võib olla nii mingi nahahaiguse või parasitoosiga, kui ka tsingi puudusega -see mõjutab ka nahatekiste arengut ja kasvu.

Lakukive või pastat on seal piirkonnas välja pandud,kui ei ole peaks panema.

mõtle ennast kitseks, käi nelja jala pääl sügavas lumes ja kujuta ette et oled heas toitumuses, tahad kevadel kolm järglast tuua...

See järglaste värk õige küll, nimelt on emasindiviid niimoodu konstreeritud ,et ta endast kõik toitained annab lootele-loodetele ja mis üle jääb sellest elab ise, soolakud ja lakupastad kindlasti toeks, samuti oleks abiks ka lume lükkamine lankidel ja võsaservades, praegu raske magamisalust puhtaks kraapida ja siis on neil kopsupõletik kiire tulema. Kopsupõletikuga kits kaua ei kesta

Ulukisool on väljas, teravili ja liasööt ka. Homme lähen ja vaatan kuidas olukord on. Loodame siin kolleegidega, et vähemalt nakkav ei oleks. Söödal käib 14 kitse ja praegu on see ainuke, kellel probleemid..

muide sellist karvaajamist on ennegi kevade lähenedes täheldatud. Alles mõni nädal tagasi avastasin ise söödakoha lähedal kitserajal lausa suuri karvatuuste, vilja ja soola on neil seal küll.

Kuskil siin, mäletan, et oli teemaks, aga ei leidnud ülesse. Ühel tuttaval oli söödal selline elukas.

Kõigil kitsedega endiselt kõik korras?
Söödakohast, kus pilt tehtud nüüd uued pildid söödakohast, mis napp 1-2km eemal uued pildid teisest loomast.

Naljatades võiks öelda, et see uus tõug - lihametskits, kes suveks karva maha ajab nagu üks tõug lihalambaidki.
Meie kandis ei ole sellist asja õnneks trehvatud. Äkki targemad loomatohtrid teavad kas kärntõbi võib kitsele külge hakata . Meil ja ka naabritel sellel hooajal kähra ja rebase peade normi täitmisega probleemid - neid lihtsalt ei ole. Igal aastal sügisesel põdrajahil tuli 2-3 tükki jahipäeva kohta koerte käest. Nüüd isegi soojade ilmadega metsas mõni üksik rebase jälg ja ka seasöötadel kähra ei ole. Maakonna viimane ilves meie maadelt lastud - see oli ka kui takukoonal nagu kitski pildil. Pealegi peast juba nii soe, et "müras" jahikaaslase saksa jahiterjeriga enne kui loojakarja läks. Terjer jäi õnneks üsna terveks - nahk oli üle kere kriibitud -kraabitud.

Jäi tuttaval samalaadne kaamera ette.
Pidi teine olema sügisest saati selline....