Kui keegi juhtub nägema pasatõves metskitsi, andke sellest foorumis teada.
Märkige kindlasti juurde ka kus piirkonnas nägite!

ehk mainid, miks sellest peaks teada andma?
kui keegi teeb monitooringut, siis jahindusklubide kaudu saab palju ülevaatlikumad andmed.
või on 3B klassi noorte naturalistide ringi referaadi jaoks materjali tarvis?

Vaevalt, et 3b klassi naturalistid suudavad kokku viia metskitse ja pasatõve.
Samas oleks päris huvitav teada millises Eesti osas pasatõbe esineb.
Ja kui naaberjahtkondades hakkab tõbe juba esinema, siis võiks hakkata mõtlema suurema küttimise peale, sest nii saab ehk enda maadel haiguse ära hoida.
Ega kitseraiped metsa all pole suurem asi vaatepilt.

Nõus!!


Aga kitsejaht on selleks hooajaks läbi ja kas mitte just talvel see haigus välja ei löö? (võin muidugi ka eksida)

talvel see taud murrab, kuid kliinilist pilti on näha ka suvel. Järvamaal Oisu jahipiirkonnas oleme täheldanud mõnel isendil, just nendes elupaikades kus kitse on suurel hulgal. Kütitutest endal tänavu 2 tk pasal.

Tapa linna külje all oli paaril isendil täheldada, täna

Niisiis soojendame teema jälle üles-nähtud pasane kits 6:50 Ahjal ,kusjuures jaladki pea kapjadeni tumeda pasaga koos ALARM!!! ei tea kust head nõu saada,peale sellise et kõik läheduses maha tappa. kas mingit rohtu on olemas -tegu söödal käivatega nii 27 isendit ,tea kas peab kõigiga hüvaste jätma.

See peaks olema pasatõvega metskits?
http://www.moment.ee/aju/metskits_pea_maas_4240.jpg
Ma ise pole ühtegi selle tõvega looma metsas kohanud, selle uurin.

Õige. Selline see pasatõvega kitse tagumik välja näeb. Kahjuks ei saa aga kaasnevat haisu pildistada.

Olen isegi paari sellist näinud, ainult sokud. Ühe lasin jahi ajal ka ära, mingit isu ei olnud teda nülgida. Kui talvel küsisin jahiseltsist luba maja tagant selline ära lasta, siis küsitsi, kas sina oled loomaarst, et diagnoosi paned. Peale seda ei ole enam luba küsinud. Meie seadused on ikka jube paindumatud.

Usun,et mitte seadused pole süüdi, vaid meie ametnike mõistus jätab soovida.Aetakse näpuga seadusest rida ja oma pea on aint mütsi jaoks.Arvan,et selline otsus tuleks vastu võtta,et iga kits mis seda haigust põeb ka kohe jahimehe poolt maha võetakse ja kuna usun,et ega keegi sellise nülgimisega tegelda taha,siis ka koheselt mulla alla kaob.See ju nakkav lugu ja kellele neid haigeid loomi ikka vaja.Üldiselt võiks seadus olla selline,et silmnähtavalt haiged loomad(marutaud,kärnas loomad,pasatõbi) kohe jahimeeste poolt loodusest eemaldatakse ja seda olenemata aastaajast(jahiajast).Siis poleks vaja neid kalleid väljamaa marutaudi likviteerimisüritusi ja ka muid haigusi esineks vähem.
Praegu aga aetakse aint seda rida,et oleks võimalikult palju ulukeid,olgu või haigeid aga loodus reguleerib end ise ja nii need haigused ka levivad.
Jahimehi peetakse rohkem salaküttideks, kellele iga sugu kondrollid, seadused ja eeskirjad kehtestatud ning tihti ka jahivõõras ametnik ütleb,et vat aint nii võib toimida sest mina olen ülemus ja minule nii meeldib.

Jorr, ei keela praegugi keegi ära kutsuda iga kell ilmselgete marutaudi tunnustega looma (olgu mis loom tahes). Pärast pead ta ainult uuringutele saatma kohalikule volitatud vet arstile. Ainus loom mis kärntõve teemal kohe pähe turgatas oli rebane. Aasta aega võid teda ju jahikalendri järgi küttida.
Sinu loetelust peab seaduse järgi ainult metskits oma pasataudiga jahiaega ootama.

Hunt on teine. Hunti ei tohi aasta ringi küttida.

On siis kärntõves hunt sama levinud, kui rebane?

Mitte levinud, vaid esineb. Eelmisel talvel Rasinal kütitud kaks hunti olid mõlemad kärntõves.