kuidas saada aru et loomad pole marutaudis?
sea kitse jänese jne

Tehakse mingi proov ajust vist, selle järgi saabki õige vastuse. Kui kahtlus ikka on siis tasub alati uurida.

Jahimehekoolitusel soovitati meile viia antud loom, või selle pea veterinaarjärelevalveasutusse. Muidugi peab jälgima et ise nakkust ei saaks. Paljaste kätega mitte näppida.
Jahiseaduses ka see kenasti kirjas
§ 23. Jahiulukikahjustuste ärahoidmine
(5) Ilmsete marutõvetunnustega jahiuluki võib surmata loata. Hukatud jahiulukist tuleb kohe ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult teatada veterinaarjärelevalve asutusele.
See pidi kohe välimusest arusaadav olema (karvkate kehv, loom kehvas toitumuses, ila jookseb). Ise õnneks ühtegi sellist kohanud pole. Kas keegi teist marutaudi vastu vaktsineeritud ka on?

marudaudis loom kardab vett ja on lolli moodi julge .

Meile räägiti jahikursusel selle laskmise kohta nii, et varem kui lasid marutaudi kahtlusega looma, andsid selle üle vet.asutusele. Kui selgus, et oli haige, siis kõik korras kui aga terve, nohh, see kah nagu ok, mis tehtud see tehtud. Aga nüüd pidi olema nii, et lasta sa ju võid kahtluse puhul aga kui vet.kontrollis selgub, et loom oli terve, siis saab laskja täiega trahvi kui ilma loata lastud looma eest ning selle kartuses jääb kindlasti nii mõnigi haige loom laskmata.

Marutaudis loomi ju siiski hukatakse enamasti siis kui nad satuvad kuhugi asulasse või siis ohustavad inimesi. Vaevalt et keegi metsas ütleb ära jooksva rebase peal, et vot see ongi marutaudis.
Enamasti võib metsas kohata röövulukite seas muid haigusi mis on silmaga märgatavad.(kärntõbi näiteks).

Aga veel haigustest: meie söödaplatsil, kus käivad praegult enamasti sead oleme märganud, et loomade väljaheidetele tekib hallitus peale ning keegi väitis, et see pidi olema mingi haiguse märk?! Oskab keegi midagi arvata selle kohta?

Ei oska seda kommenteerida, küll aga ei tohiks probleemi olla rebase ja kährikuga. Neile peetakse seaduse järgi jahti aastaringi ja põhilisteks edasikandjateks nad ongi. Muidugi jama tuleks arvatavasti ilvesega (vähemalt üks juht on Eestis teada) ja eriti peale kevadet, kui liitu kuulume.

Olen kah märganud et rebaste väljaheited lähevad hallitama. Muideks selle marutaudiga on nii et see jaguneb passiivseks ja aktiivseks(midagi taolis). Võib ka nii olla et väliselt ei paista loomal midagi viga aga tegeltikult kannab marutaudi. Paljud mägrad (nagu viimases jahimehekski kirjutatakse) näiteks lähevad hoopis om aurgudesse ja surevad seal. See aktiivne siis arvatavasti see kui kipub julgeks minema ja hakkab "marutama". Passiivset lihtsalt põeb....

Kui kohtad looma väga ebatavalistes kohtades ja mitte põgenemas, ning imelikult käitumas, siis soovitan olla tähelepanelik.
Oli kord juhus maal kui rebane jalutas hommikul suurfarmi, hammustas 2 lehma ja suri. Viisime ta laborisse ja nädala jooksul selgus, et marutaud.
Võibolla tänapäeval käib proov kiiremini, ei vaidle, vanasti ca' 10 päeva.

Tänapäeval jah saab vastuse järgmisel päeval juba.

Küsimus- kuda saab aru- et marutaudis?

Vat kui kliinilised tunnused juba näha- suu vahune, ebatavaline julgus- vahest ka karvakate rääbakil- asi selge. A vat kõigeohtlikum on peiteperiod- mingeid väliseid tunnusmärke pole- loom nigu loom ikka.
Lasin talvel kraavilt rebase- a naha mahavõtmisel lõikasin omale näppu- igavene nikerdus see käppade ja kõrvade puhastamine- a kohalik loomaarst- ülekoridori tal kabinet- ütles ilusti- sina- jahimees- mine lase end vaktsineerida- sest marutaudi võivad kanda KÕIK soojaverelised loomad.
Läksin Tartu Maarjamõisa polikliinikusse Nakkushaiguste kabinetti ja sain 5 süsti- tasuta (5 eeku visiiditasu olivist)- kuna ütsin, et vist oli kontakt marus loomaga. Vennas tuli kah- a tema sai 3 süsti ja maksis kinni- oli ta 180 või 200 krooni- a enam polnd hirmu ulukit palja käega võtta ja nülguda. Nüüd igaaasta käime-süstimas- a seeest magame rahulikumalt.

Tegelt mitte kõigile jahimeestele ajakiri "Jahimees" koju- vaid tasuta marutaudivastu vaktsineerimine võiks olla- lausa kohustuslik- sest kui oma rumalusest (teadmatusest) haigestud- kirstu minek 100%.

See nüüd küll kuldne mõte,muidu ainult jahiohutusest tulirelvade kasutamisel räägitakse.

kas keegi teab,et kui lasta selline loom mida ei tea marutaudis olevat: kas hiljem kui nahk on võetud enam seda ohtu ei ole,et kokkupuutes nahaga endale selle haiguse külge saad.

Marutaud levib süljega. Loogiline on ju, et kui sülg satub nahale, siis mingi aja mõõdudes viirusetekitaja hävib, kuid kui pikk tema eluiga on, pole mulle teada. Aga see selleks, tunhnides netis infi marutaudi kohta, trehvasin tervisekaitse kodulehele, kus andmed marutaudijuhtumite kohta. Seal oli minu minu üllatuseks ka üks kobras , kes registreeriti oktoobris Tartumaalt Võnnust ja minu jahimaalt on leitud ka üks nakatatud rebane.

kas siin on keegi kes on marutaudi vastu vaktsineeritud ja kui palju need süstid maksavad