Kuulsin kusagilt,et see kärntõbi, mis metsas rebast-kährikoera maha võtab,ei ole tegelikult surmav haigus.Ja koerale hakkab ka külge.Koera saab kodus ravida(mingid möksid) kuid metslooma sa ju ravida ei saa ja karvade välja langemise tõttu kaotavad metsloomad haistmise ja külm võtab nad lihtsalt ära.Haigust pidi tekitama mingi karvajuure lest,kui õigesti mäletan.Ja ninakarvad on just need,mis haistmist soodustavad.Näiteks külma ilmaga,kui koeral nina härma läheb,siis metsloomalõhna ta eriti ei taju.

Jaa-jaa, ninakarvad soodustavad haistmist ja kõrvakarvad kuulmist, aga kas rinnakarvad annavad jõu (õrn vihje otsese põhjusliku seose puudumise kohta). See on siiski õige, et kärntõves loomad ei sure mitte oma haiguse kätte (enamasti) vaid, olles kaotanud kasuka tükkis tolle termoisolatsiooniomadustega, külmuvad surnuks (või saavad külmetades kopsupõletiku ja surevad sellesse). Ja koerale külgehakkamise koha pealt võib lugeda natuke eestpoolt sarviku postistust.

Mehed, olge rebasega ettevaatlikud. Sellel elukal on sageli (10-20%) ka üks teine "mõnus" haigus küljes- Echinococcus multilocularis. Sellel kodulehel on pildike hiirest ja muud juttu ka http://en.wikipedia.org/wiki/Echinococc ... ilocularis
Aga sama juhtub inimesega kui rebase sitaga väljatulnud munad sisse sööd. Niiet näppude suhupistmine või võileiva söömine rebase nülgimise/jahtimise kõrvalt on üpris ohtlik.

Miks ma ma pean rebase sita seest mune sööma või siis nülgimise ajal näppu suus hoidma.Informeeritus on kindlasti hea,kuid ei soodusta kuidagi rebaste-kährikute arvukuse piiramist.Praegugi tegelevad sellega mõned üksikud aga,kui näidata neile seda roti pilti siis jääb neid veelgi vähemaks.

No kui ühe sihukese pildi vaatamisest jahi ära lõpetad, siis ju pole ikka õiget jahihimu. Aga vabandan kui viide kellegi ilumeelt riivas. Kahjuks on sarnane pilt ka inimesel võimalik ja meilgi mitte eriti ammu juhtunud (isikuandmete kaitse tõttu ei ole sobilik rohkem öelda).

Viide ka sihukesele võimalusele oli lihtsalt meelde tuletuseks, et rebasejahi ajal peale rebase sabapidi autoni kandmist ikka ilusasti käed ära peseksid (või kummikindaid kasutaks), seda just enne lõunast võileiba värskes õhus. Ja loomulikut peaks mõtlema, kuhu suures arvukuse reguleerimise tuhinas korjused jätta (paljud ju naha võtmiseks koju ei vii).

Mõned võtavad (ilmselt küll mitte kärntõves) rebastelt naha maha ja jätavad korjused "tavalise inimese" maale hunnikusse. Ei ole jalutuskäigul just lahe vaatepilt...

Järjekordne hariv artikkel:http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/rebased-levitavad-surmatobe-nii-maal-kui-ka-linnas.d?id=30582211

Hariv küll-pigem jõudis ajakirjanik oma uurimusega leheküljeni kus toda nähtust kirjeldatakse. Et aga hästi müüks, või siis tõesti omast "rumalusest" panigi "nupukese" artikli näol lehte. Too "surmatõbi" oli on ja jääb ka peale meid. Oleks aga statistika kõrval kasvõi viimase 50 aasta kohta-mitu inimest on antud tõve pärast looja karja läinud(kui arv oleks suur) -siis alles hakkaks "hirmu tundma".

Tahaks küsida, kuidas lood on sellel talvel lastud rebastega? Mina olen lasknud see aasta 3 rebast (1 põllult, 1 järvelt lätlastest allesjäänud kiisku söömast , 1 enda maja lähedalt) ja 1 kährik (metsast) - neil kõigil esines kärntõbi, küll aga mõnel väiksemal mõnel suuremal moel. Mis võiks olla selle põhjus, kas tõesti inimese sekkumine loomade ellu marutaudi vaktsiini näol on jätnud oma jälje?

Mida tihedamalt kährikuid-rebaseid on, seda suurema tõenäosusega on ka omavaheline kokkupuude ja nakkuse levimise võimalus.Inimene kah üht otsapidi selles süüdlane. Kui meil oleks suurel kodumaal vaid kolm rebast ja 1 neist kärnas, no ei usu mina, et ülejäänud 2 selle nakatunuga üleüldse kokku puutuks. See näide lihtsalt. Linnades ju kah palju rahvast ninapidi koos ja igasugu viirustel- mutantidel hea levida.

Sel hooajal pole silma jäänud veel, rebastel. Kährikutest tean ühte pesakonda kus 2 looma olid kärntõbised. Äkki on seal teised ka. Koer käis ja tuuseldas selles urus mõnda aega, näis mis edasi.

Isiklik kogemus-kärntõbi nakkab, nii inimesele kui koerale. Kui on kontakti kahtlus ja koeral on käppadel, kõhu all, kärnad tekkinud,(isegi mitte ohtralt, ühes kohas näit.)Ka ei pruugi mööda koera edasi minna, kui on koeral piisav immuunsus.- siis on arstile minek.Paremini nakkab kui on haav(kaklus kärnasega maha peetud). Kui kodu teised koerad on haavadeta, ei pruugi neile nakatuda. Jälgima peab ikka. Peiteaeg kontaktist-kärnadeni võib olla isegi kuu.Oli konkreetne juhtum kevadel.See pärakupanuna jutt on siis nii, et no see peab ikka väga suur põletik olema, kui kratsib-lakub jne. Siis juba on tuntav ka paha hais koera juures.
Marutaudi süst kehtib jah kaks aastat, aga kui on ikka jahilkäivad koerad, ei tee paha igal aastal süstida, kui et pärast kahetseda. (teisi vaktsiine teen üle aasta aktiivsetele, vanurid jäävad ilma-ainult marutaud ja üle kahe aasta)
On teil maal ikka tubli arst-hindab marutaudi vsuaalsel vaatlusel..ja ega see süst tagantjärgi aita...kui on nakkus, siis on nakkus.

Vana koer on mul võtnud üle 400 kähriku,millest on üsna paljud ka kärnas olnud. Koer nakatunud pole selle 10 aasta jooksul.Järelikult pole ka koerale nii ohtlik,et peaks muretsema.Kuigi jah,olen oma koertele teinud ka igal aastal need kombi süstid,seal vist selle tõve vastu küll midagi pole.

Eelmine aasta võtsid koerad yhe eriliselt kärnase kähriku kinni. Kährikul olid käpaotsad, kyynarnukid ilma nahata. Väga kole vaatepilt. Peale seda hakkasid koerad end suvel kratsima nagu lollakad. Sai desinfitseeritud kuut, koeri sai pestud erilise shampooniga (vet. arsti soovitatud) ja veel mingi ainega koera kasukat töödeldud. Peale seda kadus asi ära.
Nüüd said koerad koduõuest praktiliselt ka yhe päris kärnalise kähriku kätte. Nyyd koerad kratsivad samamoodi nagu lollakad k.a. kutsikas. See et ta ohtlik koerale on vast ei usu aga head kyll ei tee. Peab hakkama jälle koeri pesema, et nad end lõhki ei kratsiks.

No koera ravid(pesed) kodus terveks ikka.Ise arvan,et rebase-kähriku kärntõbi levib ka urgude kaudu.Kui haige loom urgu poeb ja hiljem lahkub,jätab ta mõned lestad ikka maha kes järgmist ohvrit ootavad.Olgu siis tegemist metslooma või koeraga.