Tere

Selline lugu ... et koer murds 2 rebast maha. Tükkisid teised juba ammu aia taga tihaste pekke vahtima ja siis õhtuti luusisid ümber aia, kuna ehk on koeralt midagi saada. Söödan koera peamiselt lihaga, kontidega jms. seega tuul viib kõrval olevasse metsa lõhna. Samas ütles loomaarst et kärvtõves rebased kaotavad lõhnataju ja looduses nad küttida ei saa ja pressivad siis talude ja asulate lähedyusse.

Mu elajad murdsid meie aeda sisse pressinud rebased maha. Üks rebane oli poolenisti ka ära söödud. Teine oli rõveda välimusega, karv maas poolenisti - kärntõbi.

Täna käis loomaarst tegemas marutaudi süsti, käskis nädal aega silma peal hoida. Kuigi ta on ise ka jahimees ja ei uskunud, et marutaud nii nakkab. Kes selle pool rebast nahka pani, kahtlustan et suur hunt. Et nagu kas tasub olla valvas, marutaudi suhtes - kas talvel see levib?

Kas REBASTE KÄRNTÕBI on ka koerale ohtlik?

Meil eelmine aasta hakkasidki tekkima esimesed marutaudijuhtumid just talve alguses. Loodan, et see tuttav vet. arst rebaste pead ikka võttis, et need laborisse saata, tuvastamaks marutaudi olemasolu.

Kärntõbi on nakkav koertele ja ka inimestele. Kokkupuude haige loomaga peab olema pikaajalisem. Selle haiguse tekitaja on mingi lest, ta toitub karvajuurest ja karvasibulast. Selle põhjusel langebki karv välja. Otsi kirjandust, leiad täpsema vastuse. Koertel hoia silma peal, mida rutem avastad, seda lihtsam ravida.Kui marutaudi haigestuvad, mis siis, seda tead isegi. Kunagi murdsid isal koerad marutaudis rebase, aga ei haigestunud. Koerad olid süstitud.

Loomaarst vaatas korjused üle ja täheldas ühel kärntõve, teisel mitte. Uurimiseks ei hakanud aju võtma vms. Pealegi olid need mitmeid ööpäevi külmunud ja ta väitis, et vaevalt pisik üleüldse nakatanud looma puhul eriti levib - külmaga on tõke.

Eks elu maal käib veidi test rada pidi, kõik kohad neid rebaseid täis, iga korjuse pärast ka mingit actionit ei tehta.

Muide tuli ka välja, et koertele marutaudi vaktsiin mõjub 2 aastat, Eestsi aga igaks juhuks süsteitakse seda iga aasta. Veider ...

niipalju kui mina aru olen saanud siis kärntõbi=sügelised.
vahe selles rebased lisaks kraabivad ennast marraskile, käpad neil reeglina igast mikroobe/mustust täis mis marraskil naha all lisaks oma töö teevad.

Ei see ei ole päris sügelised. Kui siis pigem lestad vms. Kärntõvega laseb rebane osadelt kehaosadelt karva maha või see õigemini kukub maha. Nende kärnade ja karvakaotuse tõttu ta ka siis talvel hukkub. Lisaks pidi kärntõbi kaotama rebasel haistmismeele ja ta ei saa enam süüa otsida ja leida, sp. ilmuvad kärntõves rebased inimasustuse juurde süüa otsima.

Inimesel - sügelised, loomadel - kärntõbi. Haigustekitajaks on üks ja sama lest, kes elab naha sees (kuro väga mööda ei pannud). Aga marutaudi levimist külm küll mingitmoodi ei takista!

kärntõvest
* on teoreetiliselt koerale nakkav küll....aga mitte väga....kui koer ennast ikka väga kratsima hakkab siis tark on loomaarstile näidata....
* levib just külmal ajal.....jooksuaeg + samade urgude kasutus erinevate isendite poolt
* kärntõves rebase käitumine muutub (mitte ära segada marutaudi mittetavapäraste saakoomade sh inimese, koera jne. hammustamise, tavatul ajal taluõuele tuleku.... jms-ga......muideks kliiniliste tunnustega marutaudis loom ei saa süüa ega juua /kõrihalvatus/ st. ta hoiab eemale nii veest/nn. veekartus/ kui söögist!!!!!) niivõrd kuivõrd on repsil külmem ja kogu aeg sügeleb....mis jahti siis pead....ja nii otsibki kergemat saaki/sööki....

Mul koeral oli kunagi kärntõbi ja ka naine sai koeralt väikese kärna külge, mida ravima pidi.

Mul endal sama küsimus vaevanud. Ühest küljest tõesti - sama lest. Huvitav on aga see, et ühed allikad väidavad, et ei nakka inimestele ja koertele, teised väidavad, et nakkab. Lisaks siis veel, et sama lest... võta nüüd kinni. Ju pole keegi uurinud korralikult ja kõik arvavad. (Kusjuures, mõlemat pidi arvamused oleks nagu üsna autoriteetsetest allikatest pärit).

kordan ennast: on teoreetiliselt nakkav küll....aga mitte väga ....
tõlgin maakeelde: otsese nahk naha pikaajalise puute korral või kunstliku (teadlik nakatamine laboris) kontakti korral on nakkav...st. näiteks kui koer murrab kärnas repsi urus, kus seda nakkusallikat on piisavalt igal pool....siis tavaliselt (nb! see ei tähenda mittekunagi) ei nakatu....vähemalt minu taksidel pole seda kordagi juhtunud...aga see nakatumine/mittenakatumine sõltub veel mitmekümnest asjaolust....

(taustaks: siinkirjutaja omab 30 aastast takside pidamise kogemust ja veterinaararsti diplomit)

Milline see siis välja näeb. Rebase peal nägin nö. lkarvadeta selga vms. aga milline see koeral välja näeb? Kas kratsib seda ja närib kuni tulevad kärnad? Ühel murdjal nagu viskas kõhu alla midagi sellist, sai nagu tohterdatud ja lööve tõmbus tagasi.

on muide ka sellist nähtust,et kui koeral on pärakupaunad umbes siis hakkab ennast kratsima,esikäppasid lakkuma ja lõpuks kui häda süveneb võib ka karva laiguti lahti lüüa.nii,et kindlam on koer kaasa ja loomatohtri manu.

Tervitused!

Soendan natuke vanaks jäänud teema üles.

Tahaks kuulda, kuidas kärnaste loomadega mujalpool lugu on. Nimelt endal käib viimasel ajal jaht rohkem laudas ja küünis. Esimene kord tuli kährikupoiss ja seadis enda (tühja) lauta elama, oli ikka täielik punkar või puudel. Nüüd oli küünis rebane, ka palja p....ga. Metsas ei ole haigeid loomi saanud, seal on seni ikka viisaka väljanägemisega elukad olnud. Räägite jah siin, et haige loom tuleb näljaga koju, aga et neid nii palju on...

Täna nägin ühte "lõvisabaga" rebast. Loomakesi on praeguse musta maaga üldiselt kehv märgata, lumekatte korral saaks muidugi ülevaatlikuma pildi.