Olen küll( mitte jahikoeri,üks selline olemas ja kevadel toon juurde ) ja olen jõudnud ka nende loomuliku surma ära oodata.

Jah ka mina toon kevadel Venemaalt uue.Ja tõesti ma ei jõudnud selle koera loomulikku lõppu ära oodata aga arvan,et oli humaansem 12 aastase koera elu sedasi lõpetada,kui vaadata looma piinu,kes ei suuda enam liikuda ,kuna liigesed paistes ja mädanevad, karv tuleb lapiti maha ja veritseb.Ja tõesti ma ei ole spetsialist veterinaaria alal,nii et pean uskuma mida veterinaar räägib.Kui öeldakse et vanal koeral vastupanuvõime on haigustele väiksem ja on olemas ravile mitte alluvaid haiguse vorme ,siis ma ka seda usun.Soovin,et sul oleks oma koertega rohkem õnne,kui mul sellega oli ,kuigi oli väga hea koer,kes oli auga oma vanaduspäevad välja teeninud.

Mida aeg edasi, seda enam neid kärntõbiseid loomi kohtab. Paar päeva tagasi võttis minu üllatuseks mul taks põllust rebase kinni. Pärast ära koputades selgus,et kärnõbi hakkas sellel ka võimust võtma ja sabal esimesed tunnused. Nädal tagasi korjas jälle ülesse lõvisoenguga kähriku. Koer on küll kindlustatud, aga strongholdi panen hetlel hoolega selga.

mina käisin sügisel oma peniga tohtri manu ja see selgitas, et kärntõbi on mingi seen haigus ja andis kukla taha määrimiseks miskit pläga, et see pidi kaitsma vähemalt pool aastat.
Kindlustusest: viimati kui oma darthaari kindlustada tahtsin ergo-s sii tehti selgeks, et juba liiga vana 7a. minu arust veel täitsa kobe koer, aga kindlustus peab vanaks

Seda tõbe, mida meditsiinis sügelisteks ja veterinaarias kärntõveks kutsutakse, tekitavad süudiklestad - nahas (või naha all, kuidas soovite) parasiteerivad mikroskoopilised ämblike sugulased. Aga on hulganisti nahahaigusi, mille sümptomid võivad väga sarnased olla. Loodetavasti tohter lollust ei ajanud ja su koera ikka õigesti ravis, ta äkki ei viitsinud lihtsalt seletada, et koeral polnud mitte kärntõbi vaid mingi sellega sarnanev seenhaigus.

Sellest juttu ka siin. http://www.ejs.ee/ajakiri/artikkel.php?id=254

Tänud Kakuke asjaliku ja tõesti vajaliku artikli näitamise eet.Selle lõpust võib lugeda , et Sul oli õigus ka enne -nimelt peale rebase/kähriku nahkamist pole tõesti soovitav käsi ise puhtaks lakkuda

Olen mõtelnud seda, et kui marutaudi vastu nüüd juba aastaid vaktsineeritakse(külvatakse neid pabulaid lennukilt), siis kärntõve osas on kõigil suu vett täis.
Kas selle pärast, et see ei ohusta otseselt inimest või on miski mu põhjus.
Vaatasin täna just, et eelmise aasta sees olen oma koerte ravile raisanud 3x31€.See teeb kroonides juba 1500 EEK.Pluss muud vahendid puhastamiseks ja desoks.
Mõni mees on ütelnud, et oled isegi odavalt pääsenud.See mögin mis turjale määritakse, pidi suurtes kliinikutes koos arsti visiiditasuga ikka kordades rohkem maksma.
See selleks, aga kas keegi näeb ka mingit väljapääsu sellele jamale. See juba tuletab meelde seda muinasjuttu: nokk kinni,saba lahti.
Vaatasin eile seda Järvamaal lastud huntigi.Mis sest, et hunt aga haigust kannavad nad jumal teab kuhu.

Vot kui lesta vastu vaktsiini ja vaktsineerimismetoodika leiutaks, oleks mees nobeli preemiat väärt. Kannatage, varsti on epizootilises kõveras langus tulemas, ehk siis haiguse ahel katkeb kuna haiguse kandjate arv väheneb praegu hirmsa kiiruga ja varsti ei kohtu kährik kährikuga ,kuna neid on nii vähe.

Kähriku arvu langust praegu küll ei ole.Nii,kui koertega metsa lähed,kohe nad auku panevad ja kährikut haukuma hakkavad.

Meil 4 kaamerat väljas söötadel kus kunagi sai lasta ka õhtu jooksul 7-8 kährikut.
Kaamera registeeris viimase kähriku külastuse juunis.
Karu sööt mis peaks olema kähriku magnet......no ei olnud seal kährikuid.Mõni üksik käis.Põdrajahis ei jõudnud meelski pidada palju sai kährikuid taksi eest ära nokitud.Mäletan,et ühel heal päeval saime kahe peale 15 tk.2010oli vist 3 aga viimasel 0.Rebase seis on sama nukker.Jälge on aga vähe,see eest jänest juba päris arvukalt mõnes piirkonnas.

Aga üldiselt tunnen ma selle kõige üle siirast rõõmu..........jahimehed ise ju ei saanud sellega hakkama,nüüd teeb selle asja loodus ise ära.
Ma ei mäleta,et oleks 4-5a tagasi metsas tuiates sattunud silmitsi jänese,metsise või tedrega.

Vähe sellest et rebased ja kährikud enamus kärnas on,meil laupäeval lastud ilves oli ka puht kärnas.

Ju siis kokkupuude olnud kärnas kährikuga. Tegelt põhjus võib olla see, et suurkiskjat metsas liiga palju ja söödabaas nadi. Kitsed otsas, mis muud kui kährade kallale ja sealt see kärntõbi tulebki.

1.Ilvesed söövad ära viimased kährikud( kitse on ju vähe).
2.Ilveste arvukus langeb kuna neid laastab kärntõbi ja nälg.
3.Rebased surevad kärntõppe ja kuna haigusest tingitud on neil suurem toidu tarve , siis põllul kooserdades saavad tina.
4.Hunt sööb ära suvel niipalju lambaid kui jaksab, aga talveks sellest ei jagu, talvel tuleb süüa koeri ja veel viimased koprad-kährikud. Kärntõbi jätkab laastamist.
5.Koerlaste ja kaslaste arv on langenud ja kärntõbe jääb vähemaks
6.Suurkiskjate arv on langenud ja kitse arvukus hakkab suurenema.
7.Kitsede arv on suurenenud ja suurkiskjate toidubaas parem, nende arvukus hakkab tõusma.
8.Suurkiskjate ja rebaste- kährikute arv on suurenenud ja hakkab hoogsalt taas levima kärntõbi.

Umbes selline näeb välja üks populatsioonide ja haiguse vaheline kõver. Kui keegi suudaks siia sisse põimida ka muutujana ilmastiku mõjutused, siis võiks isegi selle asja kalendrisse kirjutada. Oletan et selline kõver moodustub vähem kui kümne aastaga.

Mujal võib see isegi paika pidada, aga piiriäärsetel aladel mõjutab arvukust oluliselt ka migratsioon Venemaalt.
Ja seda küll loota ei maksa, et Venemaal hundid otsa saavad