Seadus võiks lubada sellist tegevust jahimehele ka väljaspool oma jahimaad. Ise olen viimase aasta jooksul maantee ääres kohanud kahte rebast, kelle puhul oli ikka vägagi ilmne, et nad olid marutaudis. Vast ei kujuta selline teguviis endast midagi hullu, kui lisaks veterinaarjärelvalve asutusele teavitataks sellest ka kohaliku seltsi esimeest või juriidilises keeles väljendatuna jahipiirkonna kasutaja seaduslikku esindajat. Kas siis 1313 või 112 kaudu. Neil üldjuhul kontaktid olemas.

Ehk viitad, et kust kohast seda välja lugesid? Ma ise tiba teisiti aru saanud.

Ehk siis ma aru sain, et asi võiks nii olla, aga seadus meil paljuski na jäik

§ 23. Jahiulukikahjustuste ärahoidmine
(5) Ilmsete marutõvetunnustega jahiuluki võib surmata loata. Hukatud jahiulukist tuleb kohe ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult teatada veterinaarjärelevalve asutusele.

Njah, aga ta ju tleski, et nii ei ole, vaid, nii võiks olla. Seega, tore on teatada asjast sinna, aga kas sellest kasu ka tuleb. Samas, anda luba, et kui näed kusagil nt marutaudi kahtlusega rebast, võid ta maha lasta. Idee üllas, aga lased suvalisel maal rebase ja ütled, kui vahele jääd, et oligi teine kuidagi imelik.

Njah, mina jälle väitsin, et kuskil pole öeldud, et see õigus vaid jahipiirkonna kasutajal (kirjas ju, et seda võib teha loata). BM, mis kostad selle peale?

Njah, võta nüüd kinni, kuidas seda sätet tõlgendada. Kui lähtuda sellest, et see säte on kirjas just jahiseaduses ja jahiulukivarude peatükis ning säte räägib "loata" surmamisest, siis tuleb seda ikkagi käsitleda kui uluki surmamist jahipiirkonna kasutusõigust omava isiku poolt ilma väikeuluki küttimise loata. Või siis ka ilma suuruluki loata, kui marutaudis on suuruluk.

Loomataudiga seonduvat reguleerivad Loomatauditõrje seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12803824

ja selle alusel välja antud Marutaudi tõrje eeskiri https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=23082

Eeskiri näeb ette, et metsloom tuleb hukata veterinaarametniku korralduste kohaselt pead kahjustamata ja pea tuleb saata laborisse uuringuteks. Jahiseadus seda otse ei ütle, aga kuna on teavitamiskohustus, ju siis ametnikud teavitamisel annavad juhiseid edaspidiseks käitumiseks. Eeskirja kohaselt peaks nagu enne looma surmamist helistama veterinaarile ja küsima, mismoodi loom hukata:) Jahiseadus lubab looma enne hukata ja alles siis tuleb veterinaari teavitada.

Mina saan nii aru, et kui marutadis looma kohtab mittejahimees või jahimees võõral jahimaal, tuleb sellest teavitada veterinaarjärelvalveasutust ja kui on võimalik, siis ka veterinaari korralduste alusel loom üritada hukata. Kui aga marutõbist looma märkab jahimees oma jahimaal, võib ta looma koheselt ilma küttimisloata surmata ja siis teatada sellest veterinaarjärelvalve asutusele ning pea saata vajadusel laborisse.

Minu arusaamist mööda võib iga loom marutaudi nakatuda(ka põder) ja imelikult käituvad paljud loomad just jooksuajal(veri vemmeldab ja mõistus pole selge).Ja kui ma nüüd imelikult käitunud looma maha tõmban aga vet arst marutaudi ei leia,olen ju salakütt ja tuleb loom kinni maksta ning trahv ka ikka.Arvan,et sellepärast iga mees kahtlaselt käituvat looma ei puutugi,milleks oma elu keeruliseks teha?Ja nüüd kui võtta see kassijama,ehk ründas kass päriselt autot ja jahimees tahtis tema rajalt maha võtta ,sest käitumine polnud tavapärane ja kahtlustas marutaudi?

põdrast ei tea aga metskitsed nakatuvad päris tihti marutaudi,ilmselt rebase puremise tagajärjel.

Ja ohutuimaks vahendiks marutaudikahtlusega kassi kõrvaldamisel oli kasutada jahikoera (olgugi et ehk vaktsineeritud)??? Milleks piirduda kõigest nii vähe ulmelise variandiga...

BM

Sul on õigus Kakuke, seda ei ole tõesti kuskil kirjas.

BM

Eks see ole iga inimese kodanikujulguse küsimus, aga ise ma küll ühtegi marutõbist looma trahvisaamise hirmus siia maamunale jalutama ei jäta. Mul on kunagi väike kooliõde marutõve tõttu hauda läinud ja seda saatust ei soovi küll kellelgi, veel vähem lapsele.

Ja kui õnnestub ikka enne looma laskmist veterinaariga konsulteerida, kes samuti looma käitumisilmingute põhjal leiab, et tegemist on ilmselt marutaudis isendiga, siis ei tule sulle keegi hiljem turja, kui laboris selgub, et loom polnudki marutõves, vaid niisama peast segi.

Mõni aasta tagasi tulin seatornist kuuvalgel ööl kodu poole kui järsku põlluvaheteel märkasin valgejänest keset teed ja ninaga minu suunas,ründeasendis.esimene mis mõtlema pani kohe oli et mida see metsajänes siin keset põlde teeb ja teine asi oli see et oli teine sinna põlluteele nii 40 sendi laiuse raja siisse talland värskes lumes umbes 200meetri pikkuselt ja kui see eluk nüüd mulle lähenes pea maas ,haarates lund vasakult ja paremalt ning täielikult diiselauto mootori käimise lõginat kartmatta isegi 40meetri kauguselt,oli otsus selge. Tartu labori marutaudi test oli positiivne! asi juhtus Veebruari lõpupoole,ei tulnd keegi kallale ega ka rohkemat uurima kui laborilehele kirja sai.
arvan et marutaudi kahtluses tapetud looma mistahes kohast veterinaaridele loovutamisel puudub kasu saamise fakt mispeale selline tegevus veel endale tülinaks ja ka ohtlik ,siis võiks hoopis positiivse testi tulemuse eest preemiat saada sellistel juhtudel. samuti pasaste kitsede puhul. loomulikult peavad olema haigel loomal vastavad tunnused enne kui mingit otsust teha.

Täpselt nii ta ongi. Kui sa Jorr aga liigseid sekeldusi kardad-kuda sa siis üldse elatud saad. Ikka kipub asi sedapsi olema, et kuni endal muret pole-las aga möllab. Kui aga ise korra marutaudisüste saanud- siis vast enam nii ei mõtleks. Lõppkokkuvõttes palju siis neid põtru-sigu-kitsi marutaudi pähe maha lastakse?
Ise lasin märtsi lõpus eelmise aasta põrsa maha kuna oli "tunginud" naaberkülas tuttavale õuel olevasse puukuuri ning kui perenaine hommikul kella 9 paiku läks puid tooma vahtis siga temaga tõtt. Lõpuks õnnestus proual siga kuurist välja ajada ning siga läks üle heinamaa ca 500 m kaugusele metsaserva. Sinna jäi ta seisma nagu märkleht. Läksin siis mööda heinamaad sea poole ning ca 150 m pealt kustutasin tema eluküünla. Juhtunust informeerisin ka keskkonnateenistust ning poolvägisi sain kohale ka valla volitatud vet. arsti(tegu oli laupäeva hommikuga). Veterinaar võttis oma aju proovid ning Tartust tulnud vastus-siga terve.
Kokkuvõttes aga tunduski see marutaudi jutt kahtlane kuna seal oli keegi "ainult pähe laskev täpsuskütt" oma "täpse" lasuga eemaldanud sea alumisest lõualuust 2/3 ning siga oli lihtsalt näljast "jaburaks" ning inimesi mitte pelgavaks muutuńud.
Kokkuvõttes sai selle looma piinarikas näljasurm lõpetatud ning "külamuttide" südamerahuks ka marutaudi test tehtud. Samas kui palju siis selliseid asju juhtunud on- mina enda 20 aastase jahimeheks oleku aja jooksul analoogset asja sõralistega ei mäleta. Kährade ja repsidega teine jutt.

Jah, hästi küsid küll,et kuidas aga krt teab,üle kuuekümne aasta ära elatud ja poole rohkem jahimees ka oldud kui sinu sugune poisike.Arvan,et see sealaskmine läks sul õnneks kuna tean meest, kes oma koduõues lasi oma naist rünnanud metssea maha ja käis kolm kohtut läbi,enne kui õigeks sai.Nii-et oma küla muttide ees võid sa kange poiss olla aga kui asi kohusse jõuab on õigeksmõistvat otsust aega ikka oodata.Ja arvan ,et ega tavajahimees seda jama omale kaela küll taha.