Koerte ja kotkaste surmad

Põevad metsloomad mitmesuguseid haigusi ja siin saab nendest juttu teha.
vallo
Postitusi: 463
Liitunud: P Aug 22, 2004 12:59 am

Re: Koerte ja kotkaste surmad

Postitus Postitas vallo »

Igasuguste koerlaste massilise surma põhjuseid võib otsida viroloogia valdkonnast. On ju liikumas palju erinevaid taude , mis tapavad. Näiteks koerte katk või parvo. Muuseas, arvatakse, et marutaudi vaktsineerimisega tugevnenud kährikute ja punarebaste populatsioon saab varsti neilt viirustelt oma laksu kätte.
Kasutaja avatar
duma
Postitusi: 523
Liitunud: N Mär 15, 2007 12:10 pm

Re: Koerte ja kotkaste surmad

Postitus Postitas duma »

http://www.epl.ee/artikkel/460588
Ehk suudab siis saksamaa selle põhjuse välja uurida
duo on parem
Walter
Postitusi: 98
Liitunud: P Okt 21, 2012 8:13 pm

Re: Koerte ja kotkaste surmad

Postitus Postitas Walter »

http://www.err.ee/613155/pliimurgistuse ... -vabadusse
Kas see pliimürgitus on tõsiseltvõetav või ajakirjanduslik fantaasia? Kui laialt vedelevad metsas ulukite/lindude laibad mis on pliihaavleid täis ja kas probleem on tõesti nii massiline? Veits jahikauge inimesena on jäänud arusaam, et metsa pääsenud haavatud uluk mida kätte ei saada on ikka erandlik nähtus (ok kui linnud ehk välja arvata). Vabandan kui olen asjast valesti aru saanud aga ehk keegi võtab vaevaks asja veidi lahti seletada. Tänan!
sax
Postitusi: 246
Liitunud: T Nov 09, 2010 3:31 pm

Re: Koerte ja kotkaste surmad

Postitus Postitas sax »

Jahimehed peaksid siis nüüdseks kõik väljasurnud olema. Samuti peaksid kõik haavatud loomad pliimürgitusse surema. Paraku on igast sodi loomadest välja lõigatud mis neisse aastaid varem pargitud on.
Roheliste kampaania et saaks midagi ära keelata. Mis muud.
Välek
Postitusi: 1365
Liitunud: P Mär 06, 2011 8:25 am

Re: Koerte ja kotkaste surmad

Postitus Postitas Välek »

On võhikutel otsus ühine, mis neile tundmata, see kõik on tühine.
Kasutaja avatar
sooviku
Postitusi: 2291
Liitunud: R Nov 19, 2004 7:22 pm

Re: Koerte ja kotkaste surmad

Postitus Postitas sooviku »

Sama uudisega koos oli kuskil mainitud ka eelmisel aastal vabastatud kurjade Eesti jahimeeste poolt mürgitatud kotkast.Too oli põrutanud kohe Venemaale(seal ju pliihaavleid ei kasutata :wink: ) ja kaks pesakonda poegi üles kasvatanud.
Naine võib olla,koer peab olema!
Välek
Postitusi: 1365
Liitunud: P Mär 06, 2011 8:25 am

Re: Koerte ja kotkaste surmad

Postitus Postitas Välek »

Kui 1 sigarett "saaks" tappa hobuse, siis oleks kõik suitsetajad hauas? :P
Walter
Postitusi: 98
Liitunud: P Okt 21, 2012 8:13 pm

Re: Koerte ja kotkaste surmad

Postitus Postitas Walter »

Välek kirjutas:Kui 1 sigarett "saaks" tappa hobuse, siis oleks kõik suitsetajad hauas? :P

Sellest tsitaadist on valesti aru saadud - kui 1 sigaretis olev nikotiin tilgutada verre siis see tapabki hobuse, inimesest rääkimata. :)
kirp
Postitusi: 597
Liitunud: K Jaan 02, 2008 12:12 am

Re: Koerte ja kotkaste surmad

Postitus Postitas kirp »

Plii ei sattuvat kotkasse mitte niivõrd pliiga surnuks lastud loomadega kui sellega, et hilisemad saaklinnud söövad veekogude põhja langenud haavleid. Kuivõrd see reaalselt tõsi on, ei oska kommenteerida. 30 pauku vee kohal ja 1kg on põhjas. Nii, et tihedalt samas piirkonnas prõmmides kogunes aastatega märgatav kogus. Ja ega see kuhugi kao, isegi kui praegu lisa ei tule. Vahest ajapikku vajub sygavamale ja pole lindudele kättesaadav.
Kasutaja avatar
sooviku
Postitusi: 2291
Liitunud: R Nov 19, 2004 7:22 pm

Re: Koerte ja kotkaste surmad

Postitus Postitas sooviku »

30 pauku,1 kg,7 päeva,1000 jahimeest ja ongi ajakirjanikule materjal olemas.Kogu merepõhi on tinaga ühtlaselt kaetud :wink: Aga kui palju linde vigasena ringi laperdab tänu pliihaavlite keelule?Kuulda oli,et kuskil (Norras vist) keerati see seadus just seepärast tagasi.
Naine võib olla,koer peab olema!
kirp
Postitusi: 597
Liitunud: K Jaan 02, 2008 12:12 am

Re: Koerte ja kotkaste surmad

Postitus Postitas kirp »

Eks endalgi hää teada. Probleem ilmselt see ongi, et plii ei jaotu yhtlaselt. Sääl kus ylelennu kohad ja muidu hää jahti pidada on kindlasti kordades rohkem. Ega kotkad lollid ole. Ei karda nad pauke ja inimest yhti. Merikotkad põdrajahi ajal varakult punaste mehikeste kohal tiirutamas ja rupskeid noolimas. Ju on õppinud ka linnujahi raipeid otsima. Toidupyramiidi tipus on ohtlik. Igasugune reostus annab tunda. Vahel vaatad veepuhastus tiikide sitas lobistavaid parte ja omalgi hakkab maksal halb...

Mis terase kasutamisse linnujahil puutub, siis tõsi ta on, et ligemalt ja täpsemalt peab laskma. See aga on kõrvade vahel kinni nagu öeldakse.
aberukk
Postitusi: 97
Liitunud: P Dets 18, 2011 2:26 pm

Re: Koerte ja kotkaste surmad

Postitus Postitas aberukk »

Kui mälu ei peta siis vanasti kasutati laialt tina toidunõusid, lisaks olid piimanõud ja puskari aparaadid puha tinutatud. Seega peaksime olema puha koolend.Ma arvan et se plii probleem võiks esile kerkida kusagil miljonilinnade ümbruse veekogudel aga mitte meil siin.Lihtsalt rohelised kraaksuvad järele mida teised kusagil suurriigis ees teevad,arvestamatta kohalikke olusid.
kirp
Postitusi: 597
Liitunud: K Jaan 02, 2008 12:12 am

Re: Koerte ja kotkaste surmad

Postitus Postitas kirp »

Vanal ajal kui plii kahjulikkust tervisele ei tuntud, siis kasutati seda omajagu. Hää pehme töödelda ja ei roostetanud. Vanas Roomas tehti sellest akvedukti torusid. Arvatakse et pani nii mõnelegi roomlasele põntsu, kasvõi eluea lühenemisena. Plii on teadupärast stabiilne kontides-juustes jms. mis kadunukesest järele võib jääda. Sedasi annab ka tänapäval määrata. Plii kahjulikkust võimendavad temasse segatud teised metallid. Muideks ka pliihaavlitele lisatakse tugevduseks lisandeid. Erinevad liigid on muidugi erineva tundlikkusega. Kotkad olla ypris tundlikud.
Ats
Postitusi: 933
Liitunud: R Aug 18, 2006 12:14 pm

Re: Koerte ja kotkaste surmad

Postitus Postitas Ats »

Teema jätk tänases postimehes


http://tehnika.postimees.ee/4216377/pli ... 1497981534

Pliikuulid külvavad jätkuvat hävingut Eesti uhkete merikotkaste seas

Mürgistest pliikuulidest ja haavlitest tabamuse saanud ulukite metsa jäetud korjused külvavad jätkuvalt hävingut Eestis elavate võimsaimate röövlindude merikotkaste seas, kuigi müügil on jõudnud ka ohutuid alternatiive. Jahimehed pliikuulides aga suurt probleemi ei näe ja imestavad, miks ei tapa plii teisi metsaelukaid.
Igal aastal leitakse Eestis haigeid või surnud merikotkaid, kes on saanud laskemoonast saastunud looma- või linnuliha tõttu pliimürgituse. Eesti jahiseadusesse on küll sisse kirjutatud, et pliihaavlite kasutamine Eestis veelinnujahil keelatud. Ometi ei lahenda taoline regulatsioon pliimürgituste probleemi täielikult.

«Merikotkad toituvad meelsasti nii ulukijahil metsa jäetud lahkamisjäätmetest kui ka haavamise järel metsas surnud loomadest – jahipraagist,» ütles Postimehele keskkonnaministeeriumi esindaja Kadri Kauksi.

Tema sõnu kinnitab asjaolu, et viimastel aastatel on Eestis surnult leitud merikotkaste korjustest avastatud ulukite laskmiseks kasutatud pliid sisaldava laskemoona tükke. Siit ka täiendav nõe Eesti normides, mille kohaselt tohib jahi käigus lastud ulukite lihakehad lisatoiduks jätta metsa ainult juhul, kui looma laskmisel on kasutatud pliid mittesisaldavat laskemoona. Jutt käib eelkõige sellistest loomadest, kelle liha inimtoiduks ei tarbita: hundist, ilvesest, rebasest ja kährikust.

Niisiis, pliid sisaldava laskemoonaga lastud loomade jääke loodusesse jätta ega viia ei tohi, kui tegemist pole just sisikondade ja põhjalikult kontrollitud nahkadega, mis on pliimoona jääkidest vabad.

Pliid sisaldavate haavlite keelustamise üle on küll palju arutatud, ent põhjus, miks keegi veel pole pliid täielikult keelustanud, on ikkagi sama tõhusa materjali puudumine. Kadri Kauksi sõnul Eestil siin palju kaasa rääkida pole, sest meil ei toodeta ei haavleid ega kuule.

Kaubanduses alternatiivid olemas

Jahikaupluste keti juhataja Hanno Kirikal tõi näiteid saadaval olevatest padrunitest, mis on pliivabad.

Näiteks on müügil kolme liiki terashaavleid: link Lisaks on olemas ka plii- ja tinavabad kuulid: link

Möödunud sajandil valitses Eestis mitukümmend aastat periood, kus keskkonnamürkide tõttu ei pesitsenud siin ühtegi merikotka paari. Hetkel on neid aga 250 ringis. Eesti maaülikooli doktorant ja loomaarst Madis Leivits ütles möödunud nädalal Aktuaalsele kaamerale, et inimkonnal ei tohiks sellele vaatama olla õigust põhjustada sellele liigile kannatusi.

Tänapäeva terviseuuringud näitavad, et plii on elusorganismile kahjulik ükskõik kui väikses koguses. Plii on pehme metall, mis kudesid läbides eraldus laiale alale organismist. Seda ei suuda organismist väljutada maks, neerud, ega ükski teine organ. Toiduahela igal järgmisel tasemel kontsentratsioon organismis kasvab. Taanis keelustati pliilaskemoona kasutamine täielikult juba 2006. aastal.

Merikotkas on Eesti suurim röövlind, tema tiibade siruulatus küündib 245 sentimeetrini ning kehakaal kuue kilogrammini. Merikotkaste arvukusele on varasealt halvasti mõjunud ka kloororgaanilised ühendid, mis on nüüd Läänemere piirkonnas keelatud.

Jahimehed: kas me ikka peame midagi parandama hakkama?

Arutasin seda teemat ka Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi nõuniku Kaarel Rohtiga, kelle jutust selgus, et

AP: Kas Eesti jaihyimeeste käsutuses on juba reaalseid alternatiive pliid sisaldavatele kuulidele?

KP: Väga täpsed andmed puuduvad, aga töö selles suunas käib ja mingisugused lahendused peaks olema

Haavlitega on asi lihtsam. Veelinnujahil on lubatud kasutada pliid mittesisaldavaid - terasest, vismutist, vasest jne - haavleid. Pole seni kuulnud, et veelinnujahil oleks haavlikasutusega olnud probleeme.
Kui palju neid reaalselt kotkaid ohustades metsa jääb?

Keegi pole teinud statistikat selle kohta, mitu kuuli lastakse aastas jahimeeste kasutuses olevatest kuulipüssidest jahi käigus, seega sellele küsimusele vist ei oska keegi vastata. Samuti ei oska keegi konkreetselt vastata, mitu looma jääb aastas haavatutena või surnult leidmata metsa.

Huvitav on seejuures, et seni pole keegi toonud loomaarstide kätte pliimürgituse saanud hunti, ilvest, rebast või karu, rääkimata kährikust ja ronkadest, kes kõik on oma toiduharjumuste järgi suuremad raipesööjad kui merikotkas seda ongi. Ja söövad nad kindlasti ka lasu tabamuse koha ümbruse liha ära.

Teine huvitav nüanss on seegi, et tavaliselt sissesöödud plii väljutatakse kiiresti (päeva-kahe jooksul) seedetrakti kaudu, kui mitteseeduv võõrkeha.

Jahinduse hea tava kohaselt tarbitakse jahi käigus kütitud loom ning tarbimisväärtust mitteomavad osad kas utiliseeritakse või maetakse. Reeglina ei vii jahimehed neid metsa tagasi. Seda asjaolu rõhutab ka jahiseadus, mis käsib juba ainuüksi liiklusõnnetuses hukkunud suuruluki utiliseerida või matta kohapeal kokkuleppel maaomanikuga.

Kui hoolsad on Eesti jahimehed nende nõuete täitmisel?

Loomulikult annavad jahimehed endast parima. Seni pole veelinnujahil haavlikasutusega olulisi probleeme olnud.

Mida annaks olukorra parandamiseks teha?

Peame siis kohe midagi parandama hakkama, kui merikotkaste asurkond on jõudsas kasvus? Ühe isendi pealt ei saa järeldusi teha kogu elustiku kohta. Asurkonna head käekäiku pole ju lastud ulukite tarbimine mõjutanud. Samas keegi ei oska ka öelda, mitu meie merikotkast tarbib leitud jahiuluki liha koos pliijääkidega.
Pole looma, pole probleemi!
Vasta