Tere!

Eile õhtul lastud sokul täna tükeldama hakates siis sellised loomad küljes. Kas tegu on porikärbse vastsega. Liha sai jahtuma pandud öösel 00:30 ja tükeldama hakkasin kell 18:00. Kuigi keldris on jahedam, siis tänane ilm oli ikkagi päris kuum.

(Oleks tore, kui keegi oskaja pildid väiksemaks teeks.)

Tegu ninakiiniga. Sul nad maru pisikesed kuidagi veel, omal olid päris korralikud.

Sinu pildid ka siis:

Ninakiinist siin varem ka juttu olnud. Ise ütleks, et hooajaline nähtus ja ise haiguseks ei nimetaks. Analoogne asi puukide ja kirpudega ehk parasiit nagu iga teine. Ja need asjad tulevad ainult peast hingamisteedest, see pidi mingi aeg seal juures olema. Peale surma mingi aja pärast hakkavad ise välja ronima.

Need head suured, pane konksu otsa

Ninakiini kohta infot nii foorumis, kui netis ja väljaannetes.
Lihtsalt lisan omalt poolt, et 90-ndate alguses ei mäleta, et oleks sokkudel olnud. 90-ndate lõpupoole oli mingis kindlas paikkonnas. Nüüd aga on põhimõtteliselt kõigil, vist 2 aastat tagasi üks puhas oli. Ega looma ära ei tapa, kuid muserdab teist omajagu. Olen näinud mitut, kes ei saa eriti heina süüa või hingavad nagu kopsupaugu (vabandan räige võrdluse eest) saanud põder. Üks soomlane väitis, et ninakiini kärbes nagu tulistab oma mune kitse ninasõõrmetesse, kui nina ees kibedalt lendleb. Seda ma küll ei oska kommenteerida.

Ninakiinide arengus on omapärane see, et emane mitte ei mune, vaid sünnitab elusaid vastseid. Pärast paaritumist jäävad emased ninakiinid mitmeks nädalaks kuhugi istuma, sel ajal küpsevad tema kehas munad ja kooruvad vastsed. Pärast vastsete koorumist hakkab emane kiin aktiivselt peremeest otsima. Vastsed pritsitakse lennu pealt peremehele ninasõõrmetesse. Kui emane ninakiin jääb liiga kauaks ootama, langeb ta ohvriks omaenda järglastele, kes roomavad tema kehas laiali. Emalooma surm toob kaasa ka vastsete hukkumise. Ninakiinide vaglad parasiteerivad peremehe ninaõõnes ja otsmikuurgetes. Kui vaklu on juba liiga palju, võib peremees hukkuda.