Iga nädalavahetus süüakse Eestis alates oktoobrist kuni veeb lõpuni ära x maksa, y arvu jahimeeste poolt ja siiani on kõik ellu jäänud. Pakun, et mul oluliselt suurem tõenäosuse % õnnetu ots leida linnas, autoteed ületades, kui jahikaaslatega maksa süües.

Ma ei ole ülemäära kindel, et see just metssea maks on mida naapalju süüakse...
Meie pundis ei mäleta küll, et oleks metsseamaksaga kordagi maiustatud. Võibolla oleme lihtsalt arad, või ei maitse seamaks, või hoopis joome vähe.

Metsseamaks on ikka tuimast põdramaksast kordades maitsvam nagu ka metssealiha, ikka läheb peielauale.

Nii palju kui mina kusagil käinud, siis metssea maksa tehakse päris sageli. Ja pole sellest kellelegi mingit häda tulnud. Arvatavasti ei tule ka.

Maks pannile, kohe. Sibul-sool-pipar-koor-küüslauk takka + peoga häid soov lisaks.
Liha kotti+proov tõpratohtrile ja järgmine päev hiljemalt 12 hakkab soovi korral liha maksale järgi liikuma.
Lihtne elu on meil siin mulgimaal.

Meil täpselt sama moodi, ainult, et lisaks kõigele sellele heale rändab potti veel sulatatud juust ja suitsujuust. Proovige sedasi ka kunagi.
Einstein, aga kuidas see joomine ja maksasöömine ning trihinella omavahel seotud on? Etanool hävitab trihinella ära?

Kui kõht korralikult triiki viina täis valada ja siis pisitilluke killuke trihinelladega liha peale ampsata, siis äkki on isegi ohutu. Vähemalt ei tapa sind siis trihinelloos

Mäletan,et olen kindlasti sellel teemal oma kogemustest rääkinud,kuid ei leidnud.Kordan siis-ühe metssea proovid läksid mikroskoopilisele uuringule,nagu kõik proovid nõukaajal.Tulemus-trihinellat pole tuvastatud.Üks sõber aga viis oma portsionist proovid nn.kunstliku seedimise proovi(vabandan,kui termin vale) ja sealt tuli positiivne vastus.Teised samalt sealt lihaomanikud tegid sama-veelkord mikroskoopiline analüüs ja veelkord kuntslik seedimine.Vastused samad-mikroskoop ei näidanud,keemia näitas.Siit tegin lihtsa järelduse-kogu nõukaaja perioodil söödud sigadel võis vabalt olla trihinneloos,mida mikroskoop ei tuvastanud.Ja kõik siiani elus.Peale seda enam raha kontrolli peale ei raiska,lihtsalt küpsetan min.2h temperatuuril u.200 C(algul rohkem,siis 170).Suurem tükk-kints või "sadul"-kuni 4 tundi. Ei tea täpselt,aga räägitakse,et miski aeg sügavkülmas,-18 C,hävitab need ära. Mõned väidavad,et 2 päeva,teised aga 2 kuud.Egas muidu veneajal kogu sealiha läbinud sügavkülma enne letile sattumist.

Eestis on diagnoositud minu andmeil 3tüüpi keeritsusse:Trichinella Spiralis-Peamiselt kodusigadel ja Trichinella nativa ja Trichinella britovi ulukitel.Minu andmetel on neist külmakartlik ainult kodusigadel esinev Tr. Spiralis. Teised, mis esinevad ulukitel on külmaresistentsed ehk sügavkümikus ei hävine. Ärge eriti lootke metssea sügavkülmetamisele.

See tähendab siis seda, et võin suvalisel ajal võtta näiteks kontrolli jaoks sobiva tüki sügavkülmast välja ja viia kontrolli?

Jyri juttu kommenteeriks järgmiselt: see on täiesti ïge, et tavaline kompressooriumproov (see mikroskoobiga vaatamine) ei avasta head hulka tegelikke nakkusejuhtusid. Tehisseeede meetod on tunduvalt kindlam. Aga sellest järeldada, et tonnide viisi trihinellat sisse vitsutatud ja tervis ainult paranenud, pole kõikse targem. Loogilisem ja targem järeldus oleks, et kas oli see ikkagi ainuls nakatunud siga või teistega vedas nii ropult, et nakkus jäi saamata.

Mulle hakkab järjest rohkem tunduma, et on grupp inimesi ,kes maksku mis maksab soovib proovida /süüa trihhinelloosist nakatunud liha.

Oleks jubetalt hea meel kuulda spetsialistidelt-Mosse ja Einstein-kommentaare ka minu postituse teise poole kohta.Kas ca 2 tundi ca.200C juures on piisav kogu selle trehhamuudia hävitamiseks või mitte?Kui pole-siis mis numbrid peaks olema.
Olles nõuka ajal lollipeaga lahanud paljaste kätega,kus ühel oli värske lõikehaav,kahte kährat,milledest mõlemal tuvastati marutaud,sain kokku 48 süsti-21 paarissüsti naba piirkonda.Enne seda 6 tükki istmikkusse.Milledest üks,siiani meeles kui Antiglobuliin,tehti suurema süstlaga,kui filmis Kaukaasia vang nähtu.Süstide ajal uurisin selle marutaudi sümptomid nii selgeks,et praegu kindaid ei pea vajalikuks kasutada.Lihtsalt olen pragmaatik.Sellepärast uurin ka sellist lmetssea iha töötlemist,kus ei peagi trihinellat kartma.
Vabandan, et liiga pikalt seletan,aga egas minulgi pinsile minek mägede taga ,tahaks ikke kuulajaid memuaaridele

Ma arvan küll, et hoolimata mõnest hirmujutust, siis 200 kraadi ja 2-3 tundi (sõltuvalt lihatükist ja küpsetusviisist) peaks ussile meenutama, et ega ta raudnael pole kes potis pehmeks ei kee.

Lisaks Feenile, et justnimelt sõltuvalt lihatükist ja küpsetusviisist. Kui väikesed tükid või õhukesed tükid, siis OK. Kui terve kints korraga ahju visata, siis jääb ilmselt väheks. Keegi siin kunagi muljetas, kuidas ta suurt praetükki lihatermomeetri abil spioneeris. Kolm tundi oli vist küpsenud, siis tuli välja võtta, aga termomeeter 70 kraadini ei jõudnud.