Oma kogemustele toetudes mõõdan alati metssea puhul ahjuprae kõige jämedama tüki temperatuuri ja üldjuhul ei jää mitte 70 kraadiga rahule vaid lausa 80. Ega ma pole muidugi kunagi ka tervet kintsu või poolt rümpa ahju toppinud. Elektriahjus 180-200 kraadiga küpsetades pole küll kunagi seda probleemi olnud, et temperatuur 80-ni ei tõuse ja küpsetamine tuleks liha ärakuivamise tõttu lõpetada. Pole proovi tegematajätmise pärast küll ükski ahjupraad tegemata jäänud.

BBQ ahjus olen tervet kesiku kintsu teinud. Mitmeid kordi. Ja 70-75 kraadi kätte saada pole mingi küsimus. Pigem peab ettevaatlik olema, et liiga palju kuuma ei saa.

Oleme küttinud oma pundiga jahimeheks oleku ajal,umbes 5-600.siga,täpset arvestust,ei ole pidanud.Mitte ÜHTEGI nendest ei ole olnud nakatunud trihhanneloosi(vabandan ette,võib olla valesti kirjutatud).Nüüd aga järgmine lugu.Sõber viis Saare Ulukisse kesiksea,vorstiks.Vastus:täielikult ussi täis.Sõber jäi õelduga rahule.Aga miskit jäi nagu kripeldama? Kas lihakeha utiliseeriti seadusega ettenähtud korras??? Hiljem,saime teada,et firmaomanikul oli olnud sünnipäev?Mis iganes,mitte ühtegi looma Saare Ulukisse.See on minu ja semude otsus.

Võin pea pakule panna - või isegi kaks pead 5-600 seast leiab 100% vähemalt ühe positiivse proovi. Sa võid tõesti väita , et nendest proovidest ei ole leitud - olen su väitega täielikult nõus , aga et kõik loomad oleks puhtad olnud , see ei ole lihtsalt võimalik.
See ,mida teevad ja kuidas käituvad kokkuostjad ei oska õnneks kommenteerida.

Äkki hoopis pädevad ussiuurijad võiksid korraldada lühikursuse asjast huvitatud foorumlastele?Peale kiirkursuse lõppu saab ka soodushinnaga proovi tegemiseks tarviliku riistvara osta. Kui ikka oma tarbeks liha läheb, siis kontrolli kasvõi iga liharaasu enne ahju panemist.

See oleks küll suhteliselt hea asi et endale see akrepuut hankida.

Meie seltsis näiteks üks mees otsis omale vastava mikroskoobi ning laseb proove teha oma tuttaval vet arstil sellega. Nagu eelnevalt mainiti siis mikroskoop pole kõige kindlam variant, aga annab kindlustunde küll vähemalt minule.

kompressoorium-meetodi puhul on tarvis ka miskeid udupeeneid s6elasid. uurisin seda tehnoloogiat yksvahe, lootuses et laborandist pereliige, kel vajalik inventar ju t@@ juures v6tta, saaks ka proovid teha.
eelmainit s6elte hinnapakkumine oli aga mitu tuhat krooni ja sinnapaika see plaan sedapuhku j2igi.

Sa Valgeronk mis seltsis Saaremaal?Ma käin seal töölahetustes,kui hooaeg-koerad/püssid kaasas.Loe veits eelpool öeldut ja spetside poolt täiendatut-kui just kotlette või grilli teha ei kavatse-ära raiska närve ja raha-küpseta piisavalt kaua piisava temperatuuriga ja kamakaks,oli ta "ussitanud" või mitte(nagu hetkel minu praeahjus küpseb sellel öösel tabatud mitte kõikseväiksem liigi esindaja).Tallinna keskturu lihaosakonnas(nõukaaegses) olin mina see,kes aitas tädikestel tollane "trihinellaskoop" ühendada/seadistada.Lihtsalt tutvuse poolest,mis nõukaajal oli hinnatud valuutaks,nagu paljud mäletavad.
P.S.Järgmine nädal olen Saaremaal töölähetuses,äkki õnnestub hirv tabada,keda veel lasknud pole.Ilvest kah mitte(pole isegi metsas kohanud kordagist,ainult loomaaias näinud)Kõik ülejäänud Eesti ulukid tabatute statistikas .

Ei labor tegele atribuutika müügiga. Laborist on võimalik leida inimesi , kes korraldavad koolituse. Kui keegi suudab minus tekitada piisava motivatsiooni, siis olen võimeline korraldama nii atribuutika,kui labori poolt tehtava koolituse.
P.S Mikroskoopi kasutatakse nii kompressoorium, kui tehissede puhul. Metoodikad 100 % erinevad.

Üks küsimus siinjuures on mind läbi aegade ikka mõtlema pannud, kas see on ikka nii hullult kergelt külge hakkav. Eks paljud meist ju mäleta veel vägagi hästi, kui Kadaka turul pea igal letil metssea vorsti kangid vedelesid ja eks mäleta me sedagi mil moel tol ajal need proovid läbi viidi, nii, et enamuse ajast mikroskoopi kas vene või ameerikamaa raha asendas, no vahel ehk FIM-id ka. Ise krt. naisel kunagi ei luband osta, aga samas pole ka kuulnud, et keegi otsad ära oleks andnud.

See pidi nii olema,et kui korraga neid liiga palju sisse ahmid,siis võib eluohtlik olla.Kunagi sellist varjanti kuulnud aga eks targemad saavad mind parandada kui eksin.

Prof t.Järvis väitis kunagi, et 90% jahimeestest on olemas antikehad trihinelloosile, see tähendab , et on olnud kokkupuude tekitajaga. Organismil on ju siiski olemas mingisugune vastupanuvõime igasugusele jamale.

Nonäed, asi polegi nii hull, kui algul paistab.

Mida iganes Ärge tehke jah seda proovi, saabki teada täpsemalt, mis ta inimesega teha võib Võib-olla ongi kõik müüt ainult