Puhitud vili on üks asi,sellega söötmine on küll patust.Madalakvaliteediline ja ka kohati koppama läinu pole minu mõtte järgi väga vale.Ei vitsuta see loom sisse mis ta tervist ohustab.Võib ju kusagile maha kallata ka kvaliteetset seemnevilja aga ega see ka maas mädanedes paremaks lähe.Ka söödapõldudel sügiseks jäänud vili hallitab ja mädaneb aga ikka põlde rajatakse ja sead neid külastavad.

Seda nüüd öelda ei saa,et toidust metssead haigeks jäävad.Põrsastele on talv raske jne.Olid sellised elukad omal kunagi kodus ja ei juhtunud midagi halba nendega kui kõiksugust jama sisse õgisid.Hallitanud vili ei tee tervele seale midagi ja raiped koristab ka metsast ära.

Eks seda võiski arvata, et ei teata või kui kirjutada siis ei taheta uskuda. Kes tahab lugeda toksigu mõnda otsingumootorisse mükotoksiin või aflatoksiin sisse. Kaks esimest mis leidsin olid:
http://www.jkkeskus.ee/pages/pv/il_afla.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Aflatoksiinid

Pigem võiks selle rahvamuistendi tasemele liigitada arvamused, et küll see loom on nii tark, et kahjulikku sisse ei söö. Ega sööb ikka küll. Lihtsalt iga hallitus või kopitus pole veel toksiine tekitav - enamasti tekib aflatoksiine suure niiskuse ja kõrgema temperatuuri juures - kui näiteks viljahunnik märjaks saab ja soojenema hakkab. Tüüpiliseks ongi koorem viljajäätmeid mis märjaga kuumaks läheb ja pealt mingi sügavuseni võimsalt seenetab, keskel kus kuumus suurem võib pärm võimust võtta ja seent pole (tollel osal puudub valge tolm ja on mõnus leivahapnemise lõhn). Kolhoosi ajal võttis inimese antud ebakvaliteetne sööt lehmal 3-4 aastaga maksad läbi.

Meie sead peaksid sellisel juhul juba ammu surnud olema.Meil kolm põhi söödakohta kus söödetakse just koppama läinud muljutud viljaga,mis piimakarja kasvataja välja sorteerib.Sellist vilja on sead saanud üle kümne aasta ja iga päev va.suvekuudel.Ei ole aru saanud,et see neile midagi halba oleks teinud,ainult pekikiht kasvab ja vanad emised on suured kui mäed.K ui kahjulik oleks ,siis ka sigivus kindlalt kannataks aga suurtel emistel ikka 8-9 põrsast järgi.Otsa saavad nad siiski ainult meie käe läbi.

Loomakasvatuse all selline artikkel
http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/ ... d=65291936
Metssigadel karmid haigused teel Maarjamaa poole. Kas sellist asja ennevanasti ka on täheldatud?
Ei löö nagu praegu ette, et oleks olnud.