Paljud jahimehed ei viitsi vaeva näha vahel jookseb loom metsa ja nad ei jälita ju enam ,mul kodud juures oli ka suur vana kult,oli ka kõhn,siis naabri mees lasi ta maha ja ütles,et lõualuu oli ära lastud,et hea kui ta vilja sai süüa kusgilt niiet ta peoga oleks saanud kusgilt vilja hunikust.

Sa ise ka oma jutust aru saad? Väike emakeele kursus ei teeks paha.

Toimetatud tekst.
Paljud jahimehed ei viitsi vaeva näha kui vahel haavatud loom metsa jookseb ja ei jälita teda enam. Mul kodu juures oli vana, kõhn, suur kult. Naabrimees lasi ta maha. Ütles, et kuldi lõaluu oli varem ära lastud, hea kui kuskilt viljahunnikust sai süüa.
Nii pikki lauseid EL nagu sinul oskab kasutada õigesti ainult Heido Vitsur, nii et ei maksa üritadagi.

Ei saa väita, et ei viitsi. Alati ei pruugi ollagi neid "märke" tabavast lasust, eriti kui on jalad ja mootor terved siis lippabki loom kilomeetreid ilma midagi kahtlast maha jätmata.

Asi pole viitsimise taga.Tavaliselt jääb ikka teadmiste ,oskuste ja kogemuste puudumise taha.

Vot, ei tea mis rubriiki seda lugu panna, aga...Eile semuga põllal jahil ja kerge udu ja hirmvaikne, korraga seljataga nagu vigase sumbutiga sportpüssist lastakse. Esimene mõte mõlemal oligi, et poolautomaadiga keegi põllal, anti ikka kiirtuld 6-7 pauku järjest ja paari sekundi pärast uus seeria. Intervall just selline, nagu poolautomaadist kõmmutades. No keerasime vaikselt ringi ja vaatan binokliga, et "tulistajaks" meist nii 60 meetri peal vana väga jämedate sarvedega ja pealt lumivalge ninamikuga sokk Jõllas meid vaadata ja andis uue seeria Kuna oli suht hämar, poleks palja silmaga teda näind ja tänu valgele ninale oli meie suunas "tulistaja" avastatud. Kui ta sutsu hiljem vehkat tegi, siis tavapärane "haukumine" oli sellise erilise löriseva tämbriga. No pole mina sellist soku suust tulevat häält enne kuuld ja ilmselt asja seedides, mingi hingamisteede haiguse alla võiks selle tinglikult liigitada, tont teab. Kindlasti lähen teisekorra sutsu varem, et seda sokku veel kohata. Maa oli pehme ja sõrga ja sarve kuhugi vastu taguda pold võimalik.

Kuna tänavu oli väga palav suvi, siis usun, et sokul on hingamisteed ninakiinidest umbes ja sellest ka vastav häälitsemine.

Tere Peep
Arvan, et Tormisel on õigus. Olen ise küttinud mingi kümmekond aastat tagasi ühe sellise soku, kes ka häälitses imelikult ja köhis ja läkastas vahepeal väga naljakalt. Ja kui ma siis pea eemaldasin, siis hakkas sealt igalt poolt tulema välja valgeid vaklu. No kohe selliseid väikese sõrme jämedusi jälkusi. Ja neid tuli ninast ja hingetorust ja koguseliselt võis neid olla oma korralik kamalutäis. Teadsin juba siis sellisest parasiidist metskitsedel, aga eales poleks arvanud, et see asi võib olla nii jäle.

Siis laseme tal edasi elada, või peab jahimees sekkuma (loa olemasolul). Kuidas ta (sokk) sellega edasi elab, kas see iseenesest kaob??? Targemad, mis arvate.

Kui tuleb korralik talv, siis see loom küll talve üle ei ela. Mina lubaks seltsi päälikuna sellised ära küttida. Ennem jäägu mõni tugev kits ellu.

Tere,
Paneks mõned pildid targematele vaatamiseks.Mis nahahaigusega võib olla tegu?Kuupäevad ja kellaajad on piltidel valed.Pildid ise tehtud ca. 2 nädalat tagasi.

Mina arvan, et nahakiini vastsete muhud, see on põhjapõtradel suvisel ajal üpris tavaline.

http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter23.htm

see tekst seletab nii mõndagi, sain ise ka targemaks, et põhjapõdral on teine nahakiini liik