Kuna sellel teemal pole siin varem pikemalt juttu olnud, pajataks oma õnnestumisest.
Pühapäeva õhtul käisin ühe taluniku hernepõldu valvamas ja koputasin ära ühe priske kultkesiku. Kui selline rasvarull satuks ette hilissügisel, ennustaks rasvakihi paksuse järgi päris külma talve.
Ehk igati korralikus toitumuses notsu

Meele tegi mõruks see, kui järgmisel hommikul helistas usaldusväärne veterinaar ja teatas, et leidis lihasproovist täiesti elusa paelussi vastse
Ta oli konsulteerinud ka veel targemate kolleegidega ja teatas, et liha on kõlblik tingimisi kas korralikult küpsetatud ahjupraena või kõige kindlam konserviks. Siseelundid soovitas tungivalt kohe auku matta.
Arsti sõnul oli see tema elus esimene selline juhus, aga kolleegidelt kuuldu põhjal pidi tegu olema järjest laiemalt leviva probleemiga!

Kui nüüd mõelda, et tihti läheb vähemalt maks enne proovide vastuse selgumist pannile, siis ...

Maksas ei pidavat ussi olema rääkis üks loomatohter .
Uss pidi ainult lihasees olema .

Võin teid rõõmustada sellega, et maksas on ussi küll, seal on lihtsalt teised ussid
Kui paeluss oli lihas, siis võis see olla nookpaeluss (Taenia solium), kes nakatab inimest väga edukalt. Tavaliselt räägitakse seoses kodusealihaga, aga metsseal esineb samuti. Positiivne on see, et nookpaelussi vastsed peaks lihas palja silmaga nähtavad olema. Ja kui nakatutegi, siis väike ussikuur (nagu koeral) ja elu on jälle ilus. Mõni äkki ei tahagi sellest elukast vabaneda - saab kaalust alla võtta

Maksalutikatest olen kuulnud. Aga seda ka seoses koduloomadega, lammastega. Aga mis ussid need metslooma maksas olla võivad siis? Täpsem info ei teeks paha.

Esineb ka metssigadel parasiite nii sooltes, soolte vahel, lihastes, kopsudes, südames kui maksas. Maksa pealt võib leida väikesi vedelikuga täidetud põiekesi, need on ehhinokoki vastsed, leida võib sõraliste maksa pealt peamiselt. Samuti on maksakaani, vastseid ja täiskasvanuid.
Eks see maksa söömine on nii, et tuleb vaadata, missugune maks välja näeb, kui on kahtlaselt palju imelikke moodustisi, siis tasub mõelda enne panni peale viskamist.
Kevadisel sanitaarkoolitusel anti kaasa päris hea ülevaatlik tabel erinevatest kõrvalekalletest normaalsest ja mida sellisel juhul teha. Üldiselt on nii, et kui on kahjustuse ala väike, siis tuleb see eemaldada ja ülejäänu on toiduks kõlbulik, kui aga kahjustus on ulatuslik, siis ei ole eriti mõttekas riskima hakata. Võin päevapeale selle tabeli siia skanneerida, ehk on teistelegi abiks.

Huvitav oleks teada, millise prooviga (kompressioon või seede) see palussi vastne Üllari seal avastati?
Minul ka sellel aastal selline lugu juhtus, et lasin juunikuus ühe kesikupunni ja otsustasin teha esimest korda oma jahimehepraktika jooksul selle kunstseede meetodil proovi. Tulemuseks oli, et avastati solkme vastne. Nii vähemelt veterinaar väitis ja samamoodi, nagu ka Üllar kirjutab, oli see tema jaoks suht üllatav ja enne kui mulle lõpliku vastuse andis, oli ka tema teiste (nagu ta väitis - "endast targematega") loomatohtritega konsulteerinud. Muid soovitusi tema poolt ei tulnud kui vaid seda, et kindlasti ikka liha termiliselt töödelda, aga muidu täitsa söödav.
Küsimus just selles, et kas see kunstseedemeetodiga proov ongi just see tegur, mis hakkab välja tooma mitmete selliste parasiitide olemasolu, millised küll ka varem olemas on olnud, kuid nüüd palju kindlamalt proovist tuvastatakse?

Üllarile tehti proov kompresiooni meetodiga ehk rahvakeeli mikroskoobiga. Ma ise mõtlen seda, et selle tegemiseks lõigatakse ntx kääridega õhukesed liistakad ja miks ei võinud seal olla mängus tegus, et lõigati ntx mingi vahelihase peal paiknev põistang katki, kus see sees olla võis ja siis sedasi mikroskoobi alla sattus? Metskitsel kõrghooajal ikka esines isendeid, kellel tsüstid olid lihastes. Mõni oli ikka väga ära ussitanud.

Niisama nalja pärast ei hakatud seda seedemeetodit kasutusele võtma. Põhjus trihhinella avastamise tõenäosuse protsendis. Täpselt nubreid ei mäleta, kuid seedemeetod võis olla 80%(võin eksida). Mikroskoobi all oli see ca 60(võin ka eksida).
Aga paeluss avastati ka meil sel aastal koos trihinellaga. Nii et imet põle siin miskit.

Me kasutame mitmendat aastat seede meetodit (Pärnus) ja ei ole veel probleeme olnud. Minu teada oli see avastamise protsent ikka sinna 90 kanti.