Valgevene lubab kõik oma metssead tappa

Seoses Aafrika seakatku leviku ohuga on Valgevene otsustanud kõik oma metssead, mis seda haigust levitavad, 1. märtsiks tappa.

Eelmise aasta 1. aprilli seisuga oli Valgevenes 81 500 metssiga. Detsembris oli neist järel 19 700, ütles Valgevene metsandusministeeriumi jahiosakonna juhataja Sergei Šestakov kolmapäeval pressikonverentsil.

Ülesanne on järelejäänud metssead 1. märtsiks tappa. Täielikult metssigade populatsiooni hävitada ei ole kavas, vaid pärast oma sigade tapmist tuuakse uued sead mujalt sisse.

http://dh2.envir.ee/atp/index.php?id=10 ... sutus_id=1
Veterinaar- ja Toiduameti ettepanek

See ettepanek tähendab seajahi lõppu meie maadel ...

Ega mitte üksi teil. Terve peipsi äärne ala kannatab selle all. Niigi on neid sigu vähe.

Ja-jah, huvitav millise pügalaga KKM piirab ulukite lisasöötmist eraõigusliku isiku maadel? Ma ei leidnud seadusest. Äkki keegi leidis? Jahiseadus ulukihoolet ega lisasöötmist ei puuduta ning ainumas koht on looduskaitseseadus, kus sätestatuna on lisasöötmine keelatud kaitsealadel. Jahipidamist sellisel juhul saab KKA õnneks veel korraldada JS paragrahv 23 lg4 alusel ning seda ei saa ka maaomanik keelata (JS paragrahv 25 lg 3 p 3).
Lisasöötmise koha pealt saab ainult paluda, et seda ei tehtaks.
Omal ajal oldi arusaamal, et ulukihoolde küsimused ei sobi jahiseadusesse.

Linnukütt, aga äkki kasutatakse Loomatauditõrje seadust, mille põhjal ka antud dokument koostati?
https://www.riigiteataja.ee/akt/LTTS

Tegin loomatauditõrje seadusest väljavõtte.
Siin korraldab kõike VTA koos KKI ja jahimeestega. Miks ta ettepaneku tegi KKM-le - ei saa pihta. Tal ju omal õigus tõrjet teha.
Muud pügalad käivad lemmik- ja põllumajandusloomade kohta.

§ 47. Loomataudide ennetamine ja tõrje metsloomade populatsioonis

(1) Loomataudide ennetamist ja tõrjet metsloomade populatsioonis korraldab Veterinaar- ja Toiduamet koostöös Keskkonnainspektsiooni ning jahipidamise ja kalapüügi õigust omavate füüsiliste ja juriidiliste isikutega.

(2) Haigustunnustega metslooma avastamisest, samuti metslooma ründest tuleb kohe teavitada veterinaararsti.

(3) Metslooma püüdmine ühest piirkonnast teise ümberasustamise või tehistingimustes pidamise eesmärgil ning metsloomade ümberasustamine ühest piirkonnast teise on lubatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt ning kooskõlastatult Veterinaar- ja Toiduametiga.
[RT I 2001, 93, 566 - jõust. 01.01.2002]

Lisasöötmise lõpetamine antud hetkel asja suurt ei aita, sest loomad käivad harjumusest ikkagi vähemalt kuu aega kohti kontrollimas. Võib olla ehk kauemgi. Minu arust hoopistükkis liikuvus ja kokkupuudete ulatus teiste sigadega suureneb sel juhul, kui lisasöötmine lõpetada. Söötmise ja mittesegamise korral vähemalt istub kari ühes kohas, mistõttu ka, kui katk sisse põikab, ei kanna seda edasi vaid sureb praktiliselt söödapaiga lähedusse. Kergem katku avastada ning koheselt ka korjustega midagi ette võtta. Sa ei pea mitte mööda metsa kondama ja surnud sigu otsima.

Kas ikka on vaja seadustest otsida auku,et oma "tarkust" peale suruda???
Kumb siis nüüd hullem on kas see,et teatud osal eestist jaht pidamata jääb(vähe usun) või see,et terves eesti ühel päeval katk avastatakse??

Ja see 20% vähendamine ehk siis lõpuks avab uksed ka kevadel seajahile teatud piirkondades.

Kustkohast te loete, et kohe keelatakse söötmine ära ja kohe kästakse tapma hakata?
See oli hetkel Veterinaar- ja toiduameti soovitus, mitte käsk. Selle menetlemiseks ja täiendavateks arutusteks kulub kuu või kuid. Vabalt võib see välja kujuneda selliselt, et see -20% arvutatakse ja soovitatakse peale uute loendusandmete töötlemist näiteks? Kirjas räägitakse, kuidas peeti pikalt aru ja lepiti kokku ka EJS-iga, siis järjekordselt ei ole EJS-i poolt jahimeestele mingit infot?

Karta on et keelu sisseviimine on suht kiire, aga pärast selle tühistamist jääme ootama aastaid. Meie suutsime suure vaevaga, vahepeal üldse ilma seajahita aastaid tehes ja lisasöötes, omale mingi jahiks vajaliku populatsiooni luua, aga nüüd - ilma lisasöötmiseta ei õnnestu pidada nö pukijahti ja sead lähevad kusagile naabrite juurde, kus on veel söötmine lubatud (muidugi mitte venesse, sest sealt tulevad ainult näljas sead.
minu tagasihoidliku arvamuse järgi ongi nii nagu linnukütt kirjutab, et sellest lisasöötmise lõpetamisest tuleneb sigade suurem liikuvus ...

Äkki soovitaksegi selle lisasöötmise keelamisega nö. võimalikult sigadevaba tsoon tekitada. Loodetakse, et terved sead lahkuvad, kuna ninaesine on kehva, haigete osas loodetakse, et koolevad enne kui tervetega kokku puutuvad.

EJSi viimane info teema kohta: http://ejs.ee/et/uudised-ja-teated/1923 ... -katk.html

Väike väljavõte uudisest: Ettepaneku täielikult keelata metssigade lisasöötmine Eesti Vabariigi piirialadel (vähemalt 20 km laiust ala Ida- Virumaal, Jõgevamaal, Tartumaal, Põlva- ja Võrumaal) ja vähendada kogu Eesti territooriumil elavat metssigade populatsiooni 20%, tegid maaomanike ja loomapidajate esindajad, mitte Eesti Jahimeeste Selts.

Andrusele vastuseks,
Oh ei olnud oma "tarkuse" pealesurumine ega ka seaduseaukude otsimine, vaid oli lihtsalt konstanteering, et Eestil on tegemata kodutöö, ehk selleks otstarbeks, kuidas asju korraldada, polegi õigusakte.

Kuulsin kõlakat, et Eestis kavatsetakse metssigade arvukusega midagist ette võtta . Äkki keegi targem oskab öelda, millest jutt , kui üldse?

"tark" Õhtuleht oskab:
http://www.ohtuleht.ee/566372/baltimaad ... hingekella