aastaid pole meie maadelt leitud keeritsussi.
Nüüd aga väikese ajavahemiku (dets alusest jaanuari keskele) järel kaks leidu ja naabritele ka kaks.
Kas mujal ka selline usside aktiiivsus?

Asi sõltub kontrolli meetodist. Mikroskoobiga on "puhas", kunstliku seedimisega sama liha "nakatunud". Ongi kogu statistika! Nagu doping kontroll sportlastel üks meetod näitab, teine sama vereanalüüsi korral mitte.

Jyri,ära levita väär arusaamist,et mikroskoobiga puhas aga tegelikult nakatunud.Et kunst seede meetod näitab.Kunstseede meetod näitab täpsemalt.Me teinud viimased kümmekond aastat kunstseede meetodil ja pole veel nakatunud siga olnud.Sinu kirjutatust ma saan nii aru,et kõik sead on nakatunud,ainult mikroskoop ei näita keeritsa olemasolu.

Kas saad valesti aru või ma halvasti seletan. Kordan veelkord reaalselt asetleidnud juhtumit aastaid tagasi Järvamaal. Tabati siga, tehti mikroskoopiline analüüs- puhas. Siis üks meestest viis proovi kuntslikku seedimisse- positiivne. Sellepeale ka teised viisid oma portsudest tükid nii mikroskoopilisse - kui ka kunstseedimise proovi. Tulemus täpselt sama- mikroskoop ei näita, kunstseedimine näitab.
Siit tulenevalt tegin MINA järelduse, et nõuka ajal, kus eksisteeris ainult mikroskoop, sai omale suure tõenäosusega sisse aetud hulgi neid samusi keeritsusse, mida praegu pelatakse. Ja midagi polegi juhtunud vaatamata sellele, et metsanotsu on aastate jooksul pere põhilisesks valguallikakas.( Kui poeg oli enne traumeerumist tippspordis, pistis keskseltläbi kilo/päevas!) Ja siiani kõik terved( ptüi ptüi). Aga teised ei pea mind järjendama, ma lihtsalt infoks ja mõtlemiseks, kellel kombeks ajusid liigutada .

Kas kontrollitav kogus seedemeetodil suurem pole?

Seedemeetodiks vaja 100 gr liha. Mina olen asjast aru saanud nagu Jyrigi - mikroskoobiga kontrollides ei pruugi märgata kui usside kontsentratsioon väiksem. Seedemeetod toob aga kõik välja. Las targemad kommenteerivad - mina olen saanud nii aru, et kui sööd vähesel määral nakatunud liha ei ole hullu. Kui aga umbselt ussi täis liha, siis pidi asi hulluks minema.
Samas mitu reaalset haigusjuhtumit ning millises piirkonnas konkreetselt on olnud ei ole trehvanud kuulma. Selline info peaks minu arvates jahimeeste seas kiiresti levima. Meie seltsi veterinaar (kes teeb proove seedemeetodil) ütles nii - viimastel aastatel on paljudes sigades uss sees. Nõuka ajal metsamajandi jahimajandile tehtud tuhandetes proovides avastas üksikuid. Muidugi siis tegi ka mikroskoobiga. Vähemalt minu seisukoht on - kui tahad rahulikult kotletti või sašlõkki notsust süüa- igal juhul seedemeetodil proov. Ideaalis muidugi kõikidelt sigadelt aga olen enam kui kindel, et pannakse neid pintsli ka ilma proovideta - ise aga ei riski.

Ennetada kindlasti tasub, kuid +77C juures trihhinelloosi vastsed hävivad http://inimene.ee/t/trihhinelloos

20min 80c juures ja võid rahuliku isuga syya, kui kotletti teed ,siis tainast pole toorest peast mõtet maitsta kui liha kontrollimatta .muud sellega nagu ei olegi

Eks oleneb ka kotleti suurusest/paksusest, kuid palju seal kotleti keskel see temp olla võib?

Eeldatavalt sa küpsetad kotlette ahjus enam kui 20 min! Nii et pissumiseks pole põhjust mina näe elan!

Kotlette ikka pliidil pannipeal tehakse. Mõnele meeldib kergelt praetud. Sellisel kotletil kindlasti temperatuur vajalikule tasemele ei tõuse.

siis teed proovi

Mida juttu. Sina võibolla tõesti nii kõva mees, et viis siga korraga käes. Ühest seas teed ainult kotlette Sellel lased proovi teha.Teisest teed ahjupraadi.Seda ei ole vaja kontrollida. Kolmas läheb grillile.Sellel teed proovi.Jne. Niipalju võiks inimesel mõistust ja tahtmist olla ,et laseb liha kontrollida.

Ma jätkvalt loodan, et need noorjahimehed, kes antud teemat loevad, siin teatud sõnavõtte absoluutse ja ainuõige tõena ei võta.
Teatud väärarusaamade tagajärjed võivad olla fataalsed.

Seedemeetod näitab kas antud proovitükid sisaldavad keeritsussi või ei. Kui proovitükid puhtad, siis ega siga pruugi veel puhas olla. Aga 99,9% täpsusega saab asja kindlaks teha kui proovid ikka õigete kohtade pealt võetud on. Vaheliha nüsimisest üksi ei piisa, paraku olen paljudes kohtades näinud, et ainult sealt proov võetakse ja jahikaaslaste tervisega riskitakse. Eks seda keeritsussi on pidevalt esinenud, on leitud seda isegi terve pesakonna sigadel. Suure karuteene endile teeme me ise jättes kütitud rebased-kährikud metsa vedelema. Mõni aasta tagasi kui suur lumi oli, surid kährikud söödakünade juures nälga,pole vist mõtet fantaseerida mida sead sellise leiuga teevad. Nagu Jyri mainis, kindlasti on meie seas nakatanuid jahimehi. Ise tean ühte surmaga lõppenud juhust. Juhtus see rubla ajal Pärnumaal, suvel lasti kult mustalt, tehti kotletti ja sashlõkki, perenaine mekkis toorest kottletitainast ja sõi teistest tunduvalt suurema koguse keeritsusse. Seda hoiti viimase võimaluseni saladuses arstide eest ja see saatuslikuks saigi.