|
Nii, see nüüd nagu väike jätk mu eelmisele postitusele. Järjekordselt ka äraproovitud asi, igapäevaselt me sellega kokku puutume. See on ka teema, millele on omapoolse kiitva kinnituse andnud hr. Indrek Madar, kes on tegev projektis " OHUTU SÕIDU KOOL " ja on üheks paljudest, kes propageerib uuemat sõiduõpetust, libedakoolitust näiteks Tartu Raadi lennuväljal ja kes üritab uuendada ja murda vanade sõiduõpetajate edasiantut.
Jahindust otseselt see teema ei puuduta, kuid küll kaudselt aitab meid paremini liikumaks teedel ja märkamaks ulukeid ja hoidumaks nendega kohtumast saatuslikult.
Täheldan pidevalt, et juht ei kasuta kaugtulesid justnimelt siis, kui hämardub, kui toimub üleminek pimeduseks, kus tegelikult näeks sõita üldse tuledeta. Kui aga peame ju kasutama pidevalt tulesid, siis võiks juba varakult enne pimedat vaevuda kaugtulede lülitusele. Ehk on see õpitust, kogemustest-rutiinist-harjumustest, millest iganes, kinni, kuid seda
teevad vähesed, väga vähesed. Aga tasub proovida, kuna just uluki silmad muutuvad koheselt kaugelt helkivaks (nagu propageeritud helkur, sama efekt) ja seega tume kogu kaugelt-kaugelt näha ja palju lihtsam on säästa sellega end pingutustest näha kaugele. Autot me ju näeme, vabalt, aga kas just uluki tume kogu?
Ise pidevalt sedasi sõidan ja pole raske varakult hakata tulesid ümber lülima.
|
