Huvitavaid juhtumisi

2003. aasta teemad
Suletud
rajaleidja
Postitusi: 2633
Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm

Huvitavaid juhtumisi

Postitus Postitas rajaleidja »

Vahel tundub, et meie vestlused lähevad liiga kriitiliseks.
Sellepärast võiks avad teema, kus igaüks räägiks oma huvitavaid juhtumisi seoses jahiga.

Minul näiteks juhtus üks olles sokujahis. Passisin juba tükk aega metsaservas heinamaa ääres ja hakkas juba pimedaks minema, kui nägin endast umbes 150 m. kaugusel ilusat suurt sokku. Hakkasin siis tasakeisti hiilima (olin siledaraudsega). Sain võib-olla paarkümmend sammu minna, kui kuulsin enda ees metsa servas raginat. Mõtlesin, et nüüd tuleb veel teine loom ka välja. Varjusin ja jäin ootama. Korraga hüppas 17 sammu pealt(lugesin pärast ära) suur must kogu metsast välja. SUUR emis. Mul polnud aimugi, et seal sigu võiks olla. Nuuskis enda ette, nuuskis vasakult ja siis minu suunas. Tea, kas ta lõhna tundiski, aga nägi küll. Ta ei saanud vist täpselt aru, kellega tegu. Nii ta siis keeras ennast minu poole ja hakkas röhitsema, korisema. Tegi paar kiiremat sammu minu poole, röhitses ja korises. Ja siis hüppas metsa tagasi, sama kiirelt nagu enne välja tuli.
Peab tunnistama, et selle peale võttis käe päris värisema, jõudsin juba valmis vaadata, millise puu otsa ronida, kui ründama peaks.
Igatahes peale, seda hakkasin auto poole astuma. Vahetult enne autot kiikasin heinamaale tagasi. Ja mis ma näen, seakari jookseb üle heinamaa nisu põllu poole, põrsad nii pisikesed, et paista rohu seest väljagi. Ja seakari elab õnnelikult seal metsas edasi ja järgmisel nädalal lähen sööta viima.
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Postitus Postitas Mart »

Mul esimesest jahimeheaastast põtradega väike sekeldus.
Asi järgmine.Läksin mina õhtul sokku passima,ikka varakult tahtsin platsis olla ja nii ma siis marssisin sirge seljaga üle põllu.Nõks maad,umbes 30m, enne metsaserva märkasin põtra.Jäin seisma ja mõtlesin ,et õige tilluke teine.Otsustasin ligemale minna,et vaatan kui ligi saab.Ühtäkki hakkas metsaveeres veel keegi liigutama,noh see oli selle "tillukese" ema.Nüüd hakkas noore jahimehe aju lõpuks tööle,et asi võib jamaks minna.Ja tagatipuks oli õnnelik pereisa kah platsis,seisis neist mõni meeter sees pool,toda ei märganud ma enne,kui ta häälepaelad valla päästis.No see põdrapulli pasun võttis ikka hingest kinni ja jalad võdisema,jõudsin veel jumalalt kuuli padrunivöösse paluda,tulin ju sokujahile ja 000 vöös.Siis tegin vist õige liigutuse,hakkasin tasahilju taganema.Vana jättis pasundamise,keeras otsa ringi ja pani raginaga metsa, kuivand kased lepad lendasid kahte-lehte, ülejäänud tegelased talle järele.Mina aga vudisin kodupoole,ega sellises metsas saa ju jahti pidada, kus igasugused ringi liiguvad. :lol:
rajaleidja
Postitusi: 2633
Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm

Postitus Postitas rajaleidja »

Seoses põtradega ka üks lugu.
Juhtus teine eelmisel aastal Meil oli jäänud ainult pull lasta. Otsisime juba tükk aega, aga ei leidnud. Ükskord siis teati, et ühes tükis peaks pull sees olema. Mina ei viitsind enam ajus kõmpida ja läksin kütiliini. Juba kaugelt oli kuulda, kuidas aju tuli.
Ja siis järsku kuulsin hirmsat raginad. Sain aru, et see pidi põder olema, aju oli veel kaugel ja miski muu nii kõvasti ei saa ragistada. Ragin tuli aga järjest minu poole. Pugesin kähku, kuuse varju, et ta mind kohe ei näeks ja tagasi ei kalpsaks. Siis jäi aga kõik vait. Metsa viimane osa oli kaetud paksu samblaga, ja kui keegi seal liigub, pole mitte halligi kuulda. Olin ootusärevuses. Võimalus esimene põder lasta ja veel pull.
Ootan ja ootan, aga ei midagi. Mõtlesin, et kiikan siis kuuse tagant, et kas midagi näha ei ole ka. Nii kui ma kuuse tagant pea välja pistsin, pistis teiselt poolt kuuske ka suur põdramamma oma pea välja. Lükkasin pea kukklasse ja vaatasin hetkeks põdraga tõtt. Siis ta ehmatas ja pani jooksuga tagasi.
Hiljem mehed rääkisid, kuidas ta oli üle heinamaa jooksnud. Põdraema ees, vasikas järgi ja viimasena sörkis järel pull.
See on minu kõige lähem kokkupuude elusa põdraga, 1,5-2 meetrit :) :)
mairon17
Postitusi: 72
Liitunud: N Nov 20, 2003 3:20 pm

Postitus Postitas mairon17 »

mul oli seos sigadega
nuh läksin isaga rabasse sarvi otsima kevadine aeg oli (trofee jaox) olime juba peris tükk aega otsinud, läksin siis omarada nina maas ja järsku ragin suure roopuhmaka seest hüppas vana emis välja ja siis jäi mind passima nuh oli teine umbes kolme meetri peal aga mul oli siis kiire männi otsa (ei või ette teada mida ta teeb kui äkki põrsad ka taga on ) kuskil kymme minutit oli möödunud kui sesin kahemeetrise männi ladvas püsti (isegi imestan) isa hakka shyydma et äkki olen eksinud ja see vist naca hirmutas ka seda emist ja pistis jooksu ma ka kohe männi otssast all ja jooksuga isa juurde.
Aga mind hämmastas see kõige rohkem et kuidas sihuke naca kohmakas loom teeb omale roost pesa nagu väike roo maja sihuke hunnik oli .
vaata, kas looma nägid kui ei siis tee silmad lahti.
tsuks
Postitusi: 197
Liitunud: N Apr 17, 2003 10:56 pm

Postitus Postitas tsuks »

mairon17 kirjutas:rabasse sarvi otsima kevadine aeg oli (trofee jaox) .


Ma esteadnudki, et korjatud sarvedest kah trofeed teha saab...


A pesa nad tõesti oskavad ülipehme ja sooja teha- vahest imestad- et- kus kohas tal need käed on- nõnna peen ja soe vooderdis- nigu linnupesa.
tsuks nigu ma olen...
kütt
Postitusi: 294
Liitunud: L Nov 29, 2003 10:14 am

Postitus Postitas kütt »

Mnjah, eks panen kah ühe loo kirja. Juhtus aastaid tagasi, kui mäletan õieti, siis aprillis või mai algul, öösel sõites üksinda Türilt mööda Rapla mnt. Tallinna poole. Koht täpsemalt Käru ja Kolu vahel, seal vähemalt siis tee väga vanaldane, loomulikult hästi kitsas oli.
Kuna oli öö, sõitjaid vähe, noorus kah vemmeldas, siis sai ikka päris kõvasti gaasi vajutatud.
Järsku kattis maad udu, mis metsade vahel küll tihenes siis jälle hõrenes. Jalg vajutas juba vähem gaasi ja siis ühel hetkel kaugtulede+lisakaugtulede vihus keset teed väike, alles komberdav põdralaps. Peatasin auto ja jälgisin toimuvat. Tundus, et see pojuke suht alles ilmavalgust nägi, igatahes komberdas teine väga vaevaliselt. Ohutuse ja aupaklikkuse mõttes tagurdasin auto piisavalt kaugele ja panin peale ohutuled. Väikeste puhkepausidega ja ema kutsungeid järgides võttis aega oma 10 minutit, mis tundusid ülimalt pikad, kui poeg sai teelt ära ja üle kraavi metsa alla. Samaaegselt tagant tulid paar autot ja nähes ohutulesid, ka peatusid.
Siit järeldus ja õppetund kõigile: just jahimehe oskusele OODATA looma ja NÄHA teda, seal kus ehk tavainimene teda ei näe ja ei tea oodata, järgida hoiatavaid märke, lubatud sõidukiirused, need on need asjad, mis hoiavad meid liikluses kohtumast ulukiga saatuslikult ja annavad hoopistükis võimaluse olla ainulaadsete kohtumiste tunnistajaks. Nagu on öeldud, inimene paljus õpib oma vigadest. See andis mulle oskuse nüüdses elus olukordi palju enam ette näha kui tollal, kus udu oli sisuliselt elude päästjaks. Nüüd olen olnud paljude vähemohtlike, kuid samas sarnaste kohtumiste tunnistajaks ja mitte ainult suutnud teadlikult vältida kokkupõrkeid ulukitega, vaid ka teisi juhte õhtuhämaruses-pimeduses trassil sõites, hoiatada, nähes näiteks kitse üle tee hüppamas ja teades, et kus üks, seal vabalt ka neid veel. Ja järjekordselt, austa kaasliiklejat, kasuta ohutulesid, vii kiirus olematuks kulgemiseks ja anna igal võimalikul moel märku teistele teel valitsevast ohust.
Paraku on see võime looma ennetavalt hoomata just jahimeestel või inimestel kel tihe kontakt loodusega.
PS. vaata uut teemat seoses kaugtulede kasutamisega!
mairon17
Postitusi: 72
Liitunud: N Nov 20, 2003 3:20 pm

Postitus Postitas mairon17 »

tsuks kirjutas:
mairon17 kirjutas:rabasse sarvi otsima kevadine aeg oli (trofee jaox) .


Ma esteadnudki, et korjatud sarvedest kah trofeed teha saab...


ega jah trofee ei pea alati lastud(tapetud)looma kyljest olema need ju yxinda mõnikord ilusamad kui paaris
vaata, kas looma nägid kui ei siis tee silmad lahti.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

Kuskilt on kõrvu jäänud (mingi paar numbrit tagasi "Eesti Jahimees"), et olemas suisa heitsarvedele, mis topisemeistrite poolt püsti külge seatud, oma nn. hindamisklass. Samasse klassi paigutuvad ju ka sarved, mis loomade väljavedamisel peast kogemata murdunud. Loomulikult ei saa neid võrrelda kütitutega.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Suletud