Tere. On paar küsimus seoses sileraudse relva tšokkidega. Kuidas on omavahel seotud tšoki suurus ja haavli suurus? Kas on igal kindlal tšokil ka teatud kindel haavli jämedus, millega võib lasta? Milliste tšokidega võib lasta kuuliga?
Ja küsiksin ka, et milline on kaheraudse relva populaarseim tšoki valik(kas alumine 0.5 ja ülemine 1)?
Igasugune informatsioon oleks väga kasulik
Kui millise tsokiga, millise moonaga ja mida, on väga hästi välja toodud uues Jahiraamatus. Ise olen täheldanud ühte sagedamat rauakombinatsiooni, et alumine raud on silinder ja ülemine pooltsokk.
Püssiks IZ-27E ja alumine 0.75 ja ülemine 1.4!!! Vot päris sai nuputatud milleks,kellele selline püss valmistati. Üks linnukesejahimees on aga üliõnnelik sellise yle. Poepadrunid tahavad pisut nakitsemist ja kuulid ise valamist..aga saab hakkama.
Otsi mõni sportlaskur kes sulle tzokiteoori lahtiseletab.Silinderrauaks on tänapäeva kaheraudsel tavaliselt "parandatud"silinder. Jahiraamat on tore ajaviitekirjandus..aga jahimeestele ilmus RAAMAT 1979 a.
eeru kirjutas:Püssiks IZ-27E ja alumine 0.75 ja ülemine 1.4!!! Vot päris sai nuputatud milleks,kellele selline püss valmistati. Üks linnukesejahimees on aga üliõnnelik sellise yle. Poepadrunid tahavad pisut nakitsemist ja kuulid ise valamist..aga saab hakkama. Otsi mõni sportlaskur kes sulle tzokiteoori lahtiseletab.Silinderrauaks on tänapäeva kaheraudsel tavaliselt "parandatud"silinder. Jahiraamat on tore ajaviitekirjandus..aga jahimeestele ilmus RAAMAT 1979 a.
eks see 0.75/1.4 veidi kaevikupüssi meenutab soovitan osta rulli ehituspappi ja tiiru erinevaid padruneid proovima minna. isiklikust kogemusest väga tugevaid laenguid nii tihedate torude puhul ei soovita - hakkab haavlivihku segamini loopima (kaevikrada lastakse ju ka ainult 24g laenguga). aga kui annab ka väiksema laenguga hea vihu, siis peaks sul ju ainult hea meel olema - põrutab vähem ja pauk on ka vaiksem.
samas, kuuliga ma nende torudega küll paugutada ei soovitaks. või noh, **** teab, äkki SINUL jookseb hästi, kuid üldjuhul kuul tshokki ei armasta, eriti sedavõrd tihedaid, kui sinu omad
Kui oled metsas valgejänesejahil või proovid laanepüüd lendu ajada, s. t. lased lühikeselt distantsilt, on pare kasutada isegi silinderraudu. Kuuliga laskmiseks sobivadki silindrid kõige paremini. Kahjuks pakuvad jahipoed viimasel ajal ainult konteinerpauke, need ei sobi väikesele distantsile.
Loen ja imestan mõne mehe seisukohtade peale! OK, enamlevinud Vene püsside fix(need mida vahetada ei saa) tšokkide tugevus on: alumises rauas 0,5 mm ja ülemises 1,0 mm. Tihedamad tšokid annavad tihedama vihu peenemate haavlite puhul, jämedate haavlite puhul (nr 1 ja 0)annavad ühtlasema vihu keskmise tugevusega tšokid (näit 0,5 mm), kuul ja jäme kartetš jooksevad hästi silindertšokist, või -rauast.
Kaasaegsed sileraudsed jahirelvad kasutatavad valdavalt vahetatavaid, nn “vinttšokke”. Normaalse varustusklassi jahirelvadel on komplektis tavaliselt 5 tšokki (Cyl, IC, Mod, IMod, Full). Tšokkide tähistus on väga lakooniline, tavaliselt on tšokkide relvaraua suudme poolsesse osasse freesitud ühe mm laiune ja 1-2 mm sügav niinimetatud “kriips”. Niiviisi on relva raudade suudmeosa vaatlusel kerge tuvastada, missugused tšokid on parasjagu raudadesse kruvitud. Jahirelvadel tähendab üks “kriips” täistšokki, 1mm. Terashaavlite kasutamise kohta on tšokkidel eraldi märge, kiri küljel, näiteks MOD-LEAD, FULL-STEEL tähendab, et tinahaavlite kasutamise puhul on SAMA tšokk “modified” (pooltšokk, 0,5 mm), terashaavlite puhul “full” (täistšokk). “Kriipsude” tähendused tinahaavlite puhul:
I (FULL) ehk täistštokk, 1,0 mm
II (Improved Modified ehk lüh. Imp Mod) tugev tšokk, 0,75 mm
III (Modified ehk lühendatult Mod) pooltšokk, 0,5 mm
IIII (Improved Cylinder ehk Imp Cyl), veerandtšokk ehk 0,25 mm
IIIII (Cylinder ehk Cyl, mõnikord ka Skeet) silinder, 0,1 mm
Kui vahetatavatel tšokkidel suudmeosas “kriipsusid” ei ole (näiteks Perazzi relvadel) siis on märge tšoki välisküljel, näiteks CYL, IMP CYL, MOD, IMOD, FULL, või harvem ½; ¾ jne; (pooltšokk, 0,75 mm tšokk) või number 2; 4; 6; (Perazzi tšokid, suudmeosa ahenemine vastavalt 0,2 mm, 0,4 mm, 0,6 mm). Suudmeosas “kriipsude” puudumine ei võimalda (laskevõistlusel) konkurentidel piiluda, missuguseid tšokke (näiteks Perazzi relva puhul) laskur parasjagu kasutab.
Sportlaskurid kasutavad ka pikki tšokke mis ulatuvad raua suudmeosast väljapoole 1-2 cm, tuntumad on Beretta OC ja Browningu Midas, Briley Extended seeria, nendel on tähistus tähtedes ka rauast välja ulatuva osa välisel äärel, näiteks IC (veerandtšokk, 0,25 mm), LM (Light Modified ehk 0,38 mm), LF (Light Full, ~0,88 mm)
Tšokkide kasutamine:
Silinder,(CYL) sileraudse jahirelva kuul ja kartetš, haavlitega kõige lähedamal tabatavad (10-20 m) jahilinnud, näiteks “nina alt” lendu tõusvad nurmkana ja faasan.
Imp Cyl, (0,25 mm) sileraudse jahirelva kuul ja kartetš, haavlitega linnujaht (15-25 m).
Mod, (0,5 mm) enamkasutatav tšokk linnujahil, parima kuju ja laiusega haavlivihu annab 20-30 m distantsil, näit. metskurvits, sinikael, faasan, jne.
Imp Mod, (0,75 mm), kõrge ülelennuga veelinnud, parima kuju ja laiusega haavlivihu annab 25-35 m distantsil, hea konteinerpadruni ja korraliku rauaga jahirelva puhul erandina ka kuni 40 m kaugusel olevad jahiulukid.
Full, (1,0 mm),(mitte tulistada 10-15 m kaugusel olevat ulukit haavlitega, tihe haavlivihk rebib jahiuluki puruks) kõrge ülelennuga veelinnud, 25-40 m., hea konteinerpadruni ja korraliku rauaga jahirelva puhul erandina ka kuni 45 m kaugusel olevad jahiulukid.
Vahetatavate tšokkidega jahirelva omanikul on enne jahti võimalus lasketiirus proovida, missuguse tšokiga tema valitud laskemoon (mõistlikult distantsilt, kuni 35 m) annab kõige optimaalsema laiuse ja tihedusega haavlivihu. Ballistiline paradoks seisneb selles, et jämedamad haavlid jooksevad ühtlasemalt nõrgemast tšokist ja vastupidi, peenemad haavlid annavad kitsama, vihu tihedama tšokiga. Erinevused võivad olla suured.
X full või super full on tavaliselt 1,1-1,25 mm, tugevamat pole kirjanduses kohanud. Jahiraamat pakub küll 1,4 mm aga kahtlen kas nii tugevat üldse tehakse (trükiviga?) Ega jahinduses rohkem kui 1,0 mm ehk Full tšokki kasutada ei soovita, liiga paljud haavlid surutakse tšoki läbimisel laiaks ja kaotavad oma omadused!
Sai Iževski toodangut vaadata ja seal olid Iž- 27 EM- 1C-ga kaasa tulevate tšokkidena märgitud teiste seas ka extra full ja see sama bell muzzle, mille kohta ma pole midagi varem kuulnud . Samas seal oli nagu ka full olemas...? Mis siis ikkagi see bell muzzle on?
Ahjaa, küsiks targemate meeste käest ka seda, et millised võiks need haavlid olla, millega saaks lasta nii kõvast tšokist nagu see extra full, et võimalikult vähe haavleid deformeeruks?
vaesed haavlid, kes läbi IZ-27 EM-1C LIIGA LÜHIKESE extrafull tshoki pigistatakse. kaups juba kirjutas, et üle 1,0 jahinduses eriti ei kasutata. oma kogemus ütleb, et tugevama laengu puhul oli IZ-27 EM-1C 0,75 tshoki haavlikülv juba küsitava väärtusega.
uudishimulik kirjutas:Kas keegi teab mitu tšokki on IŽ-27EM komplektis kaasas, kas on erinevalt komplekteerituid, kas on võimalik tšokke kusagilt ka juurde tellida?
Varem oli 5 nüüd räägitakse, et 3, võimalik, et tegemist erinevate partiidega, aga ka kallite lääne tuntud markide jahiversioonidel 3, tavaline 5.
Tellida saab tootjalt:
http://www.colonialarms.com/ct13.html
Tellida saab,aga eestisse ei saadeta.
Kauplesin 2 kuud kuid tulemuseta.
Nad väidavad,et eesti on keelanud relva osade impordi USA-st.
Tegin järelepäringu meie politseile,need ütlesid,et tsokk pole relva osa ja saada/telli palju tahad.
Üritasin jänkile selgeks teha,aga kus ****.Ütles-kui saadan olen töökohast ilma. Vot!