Juhtusin Rootsis ühes jahilasketiirus nägema lihtsat relvastatiivi - nimelt oli kasutatud vändaga auto tungrauda. Tungraud oli kinnitatud laua külge. Ja peale oli talle tehtud umbes samasugune tugi nagu õleval pildil.Relva sinna kuidagi ei kinnitatud vaid lihtsalt toetati.
Ise olen kasutanud mõlevat viisi relvasisselaskmisel st. kinnitatud ja vaba.Kuna olen proovinud paljude relvadega siis võin öelda, et tulemus on sama vähemalt 100 meetri peale.

Hmm... Aga mina olen kusagilt mälusoppi talletanud, et jäigalt kinnitatuna statiivi (tagasilööki ei saa toimuda), võib püssile laskmisel viga teha?! Või on neil statiiividel mingisugune puhver-amortisaator-mehanism?

kui lamades laskeasendist statiivile üle minekul tulemused märgatavalt paranesid, siis vist oli küll tegu ebakindla laskeasendiga. ise kasutan sisselaskmisel just laskeasendit lamades, abiks väiksed liivakotid, alusmatt ja riided, mida annab käe alla/kaenla alla rulli keerates toeks panna. päikeselise ilmaga panen pähe laiaservalise lötu- ei pääse segavat valgust optikasse. relva lasen sisse 100m peale. kuuli lennujoon kuni selleni ja veits peale seda, on peas ja järgi proovitud. jahis ma kaugemale ei lase, ei näe mõtet ka (kogemusi ka niipalju pole). tekivad kahtlused (kõhklusi veel pole ) lugedes kui mõni härra kiitleb, et viimase peal kaif on 300m pealt rebast lasta. huvitav oleks teada, et kas ta ka kümnel juhul kümnest ka selle rebase tabab. näh, paningi juba teemast mööda.

ärge siis tiirus kõrvaklappe/troppe unustage või mis sa ütlesid, ah!?

seda saan aru küll et nii kaugelt ei lasta siledaraudsega aga isa on mul põdra lasnud 123m pealt ja see kukkus ka kohe ,oli hea juhus !!

Kahjuks on elus teistsugused juhused palju sagedasemad.

No selliselt maalt isegi üritama hakata oleks patt, laskmisest rääkimata.
Nii suur see liha isu ka pole, et keerad raua otsad 40 kraadi ülesse, nuusutad tuult, palud Dianalt õnnistust ja paned ehkupeale paugu ära, äkki kukub.

ega see asi nüüd nii hull ka pole et toru 40 kraadi üles ja nii edasi,ma saan aru küll et ise ka nii kaugelt ei lasex aga räägin et nii on olnud hallil vene ajal ,aga muidugi peab oma relva tundma ka mitte kurtma siin,siis pole ju vindiga ka 200 pealt mõtet lasta ,kui on 1510 sisse lastud ,äkki läheb ikka mööda!!!

kui pikka maapealton võimalik siledaga lasta kuuliga ja haavlitega.Jään vastust ootama kal.12 ja toru 70

Küsimus selles, kas tahad pauku niisma teha või looma tabada.
Kui esimest siis vahemaa ei ole piiratud, kuid looma tabamiseks kuuliga mina üle 50 m eriti ei pingutaks, haavlitega umbes sama lugu võibolla veel 10 m vähemgi.

käisin proovimas lasketiirus laskmas kuuli lasin 50m ja haavlit 30m.Haavlid lendasid kuidagi allapoole.Küsimus selles kas lasta üles poole ?

Siledaraudse jahirelva normaalseks laskekauguseks loetakse 35-40 meetrit, see, et haavlid alla langesid sõltub ju paljust. Esiteks mis moonaga oli tegemist, kas iselaetud või tehasemoonaga. Kui tehasemoon, siis ei tohiks need küll 30 m peal langeda, kui iselaetud, siis lisa aga püssirohtu, kuid ära üle ka pinguta mingi norm on siiski olemas.

poe omad sellier & belliot haavel 5,1 mm

Kuulipaugule võib ju küüne otsaga rohtu lisada, aga haavlitele ei soovita, suurem laeng paiskab haavlid liiga laiali, tean seda oma kogemustest.

no ma arvan, et kuuliga viimane piir 70 ja haavliga 45-50 aga see eeldab seda ,et sa ka lasta oskad peab kõvasti treenima

Arvan, et 70 m kuuliga eeldab juba spetsiaalselt laetud moona. Tavalise tehasemoonaga läheb see maa ikka liiga pikaks ja võib tekitada vaid vigastusi. Selleks, et lasta 70 m peale peab tõesti olema eelnevalt harjutanud ja sooritanud ka proovilaske, et teada kuhu ka kuul jookseb.
Haavlitega kuni 50 m on veel selline kannatatav maa. Haavleid ju ikkagi palju ja kui valida õiges möödus haavel on ka uluk veel tabatav.