|
| Autor |
Sõnum |
|
Külaline
|
Postituse pealkiri: mügitamine Postitatud: N Jaan 08, 2004 2:59 pm |
|
|
|
|
ühistu sai lõpuks jalad alla,kõik ilus kena aga ühtäkki ei kõlvanud kitsede maksad süüa pea kõigil olid mädakolded sees. ise mõtlesin et äkki põldude pritsimisega seoses
|
|
|
|
 |
|
Eik
|
Postituse pealkiri: Postitatud: N Jaan 08, 2004 3:17 pm |
|
Liitunud: L Jaan 25, 2003 12:18 am Postitusi: 1237 Asukoht: Viljandimaa
|
|
Mina olen sellised kolded lahti lõiganud ja vahest on need parasiite täis.
|
|
|
|
 |
|
Markko
|
Postituse pealkiri: Postitatud: N Jaan 08, 2004 7:21 pm |
|
Liitunud: R Dets 05, 2003 3:49 pm Postitusi: 74 Asukoht: l-viru
|
|
kits ei ole ju raipe sööja sea puhul pole see ime
|
|
|
|
 |
|
Eik
|
Postituse pealkiri: Postitatud: N Jaan 08, 2004 9:07 pm |
|
Liitunud: L Jaan 25, 2003 12:18 am Postitusi: 1237 Asukoht: Viljandimaa
|
|
Ega parasiite siis ainult raipesööjad levita, neid on ka taimetoidulistel loomadel ja ka inimestel, kes pole ju raipesööja!?
Enamuse saavad loomad siiski veest ja kõigesööjad ka surnud loomi süües.
|
|
|
|
 |
|
uustulnuk
|
Postituse pealkiri: Postitatud: K Jaan 21, 2004 6:42 pm |
|
|
|
|
meie jahtkonnas muulu lastud neljast sokust olid 3 ninakiini vastseid täis. päris kole vaatepilt kui ninast ca 1cm pikkused jämedad ussid välja tulevad
|
|
|
|
 |
|
Feen
|
Postituse pealkiri: Postitatud: P Apr 18, 2004 11:00 pm |
|
Liitunud: T Veeb 03, 2004 4:58 pm Postitusi: 3079 Asukoht: Tartu
|
|
Meil olid paaril põdral ka maksas sellised pisikesed põiekeste taolised moodustised. Lahtilõigates sisaldasid need pilikesi valgeid ussikesi, alguses ei saanud arugi, on tegemist, rasva või millega iganes... aga lähemal vaatlusel selgus, et tegemist mingite valget värvi parasiitidega. Peaks vaatama mida targad raamatud selle kohta pajatavad. Aga kuna aega kipub nappima, siis juhul, kui keegi asjaga paremini kursis on, võiks asjasse selgust tuua. (et mis tegelased need maksas parasiteerivad, ja näevad valged välja).
_________________ Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
|
|
|
|
 |
|
vaoni
|
Postituse pealkiri: Postitatud: E Apr 19, 2004 11:35 am |
|
|
|
sattusin kogemata lugema siia ja..
ilmselt on tegu ehhinokokoosi ehk põistangtõvega. põistang on valge läbipaistmatu kestaga vedelikuga täitunud põis, mis sisaldab hulgaliselt väikeseid paelussivastseid. nakatuda võib ka inimene. neid põiekesi peaks leiduma tavaliselt ka kopsudes.
aga võib ka midagi muud olla.
|
|
|
|
 |
|
Feen
|
Postituse pealkiri: Postitatud: E Apr 19, 2004 8:08 pm |
|
Liitunud: T Veeb 03, 2004 4:58 pm Postitusi: 3079 Asukoht: Tartu
|
mine sa hullu tea, kirjeldusega sobib... igatahes on suht kahju kui põdrajahi järel maksa ei saagi küdsada. kopsu keegi uurima ei hakanud, tavaliselt jäävad kopsud koos sisikonnaga rebastele ja varestele nokkida
kas ehhinokokoosi nimetatakse ka põistangtõveks? aga teemal trihhinelloos....? seda nimetatakse ka nõnna muudu.
_________________ Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Viimati muudetud by Feen T Apr 20, 2004 1:39 am, muudetud 1 kord.
|
|
|
|
 |
|
vaoni
|
Postituse pealkiri: Postitatud: E Apr 19, 2004 9:36 pm |
|
|
|
täiesti kindlalt nimetatakse ehhinokokoosi põistangtõveks. trihhinelloos on hoopis keeritsusstõbi. 
|
|
|
|
 |
|
Feen
|
Postituse pealkiri: Postitatud: T Apr 20, 2004 1:33 am |
|
Liitunud: T Veeb 03, 2004 4:58 pm Postitusi: 3079 Asukoht: Tartu
|
heal lapsel mitu nime. seda, et trihhineloos keeritsusstõbi on, seda loomulikult. aga suht palju kasutatakse selle kohta just põistangu terminit. kas antud nimetus on lihtsalt apsakana tekkinud (aetakse segamini erinevaid parasiite... üks xoos kõik  )? mul kuskilt meeles, et trihhinella kohta öeldakse ka põistang. Ise nagu harjunud trihhinelloosi kasutama ja ehhinokokoosi samuti. aga laisukusest on nii mõnedki lüngad sisse jäänud (luban, et sel nädalal vaatan veel tarkadest raamatutest lünkasid täita), ja enamus haiguseid, tekitajaid, sümptomeid jms on selles järgus, et on selline haigus... ja see peaks tekitama, aga mis ja kuidas... vat, roheline sel teemal  (krt, ise veel poolbioloog)
_________________ Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
|
|
|
|
 |
|
Külaline
|
Postituse pealkiri: Postitatud: T Apr 20, 2004 12:45 pm |
|
|
|
ilmselt on tõesti mingi segadus tekitatud ja rahvas kasutab nimetusi, kuidas juhtub, sest tegelikult on ikka kaks erinevat haigust. tekitajadki erinevad: ehhinokokoosi põhjustab ehhinokokk-paeluss (Echinococcus granulosus), trihhinelloosi aga ümaruss (Trichinella spiralis). sümptomid ka natuke erinevad. vat siis.
vähemalt nii olen mina asjast aru saanud. no vaatame, paari aasta pärast tean äkki täpsemalt rääkida, kui õpingutega sinnamaale jõuan 
|
|
|
|
 |
|
Jahimeez
|
Postituse pealkiri: Postitatud: N Juuli 29, 2004 9:16 pm |
|
Liitunud: N Juuni 24, 2004 4:08 pm Postitusi: 67 Asukoht: Kiisa
|
|
minu arvates on ka tegu paelussiga
|
|
|
|
 |
|
Jahimeez
|
Postituse pealkiri: Postitatud: N Juuli 29, 2004 9:20 pm |
|
Liitunud: N Juuni 24, 2004 4:08 pm Postitusi: 67 Asukoht: Kiisa
|
|
niipalju veel, et keeritsuss asub lihastes(väikesed kapslid, vahest vaevalt silmaga näha) aga paeluss seedetraktis(põiekestes)
|
|
|
|
 |
|
Ahto Kattai
|
Postituse pealkiri: mügitamine Postitatud: R Juuli 30, 2004 1:52 pm |
|
Liitunud: R Märts 12, 2004 8:41 pm Postitusi: 2413
|
Külalisel õige jutt,kui paelussi ei taha saada siis ära neid põiekestega põdra-,kitse-või sea maksa söö,Vähemalt ilma korraliku termilise töötluseta  Kivi kotti!
|
|
|
|
 |
|
eedu
|
Postituse pealkiri: Postitatud: P Aug 29, 2004 1:28 am |
|
|
|
|
Olles veterinaar selgitaks natuke asja tagamaid. need valged poiekesed ja poied on karnivooride erinevate paelusside larvid,kes satuvad rohusooja organismi olukorras kus rohusooja lakub karnivoori rooja mis on suure mineraalide sisaldusega. samuti on erinevate parasiitide munad mis on looduses kantud tigude ja sipelgate poolt, kes koos rohuga ulukite poolt ara syyakse. see koik on vaga lihtsustatult seletatud. Andgem loomadele soola et nad ei peaks oma mineraale roojast otsima. (siinkohal vabandan tappide puudumise parast, kuna olen hetkel USA-s ja siinsed klaviatuurid ai voimald seda)
|
|
|
|
 |
|
|