Hästi töötav jahikoer on hindamatu abiline peremehele,aga sageli ka kogu jahtkonna(seltsi) eduka jahi alus. Kutsikast tubli jahikoera kasvatamine nõuab omanikult tõsist ja järjekindlat tööd ja paljude omanike jaoks märkimisväärseid kulutusi. Samas võib tubli jahikora eluiga jääda omanniku tahtest sõltumata üsna ürikeseks. Kuidas siis ikka hinnata vääriliselt tubli jahikoera üleskasvatajat? Pean silmas siin asjaolu,et rahakott pole kõigil ühepaksune,mõnel lihtsalt puudub võimalus tgada neljajalgsele jahikaaslasele sageli üsnagi kulukas arstiabi ("töötraumad"laikadel) rääkimatta uue tõupuhta kutsika soetamisest. Sageli juhtub aega ja võimalusi tubli jahikoera kasvatamiseks olema just ahtama kukruga jahimehel. Kuidas soodustate tubli jahikera pidamist (soodustused,abi,preemiad jne.)oma jahiseltsi siseselt,jägage kogemusi.

Pakun välja, et antud probleemi võiks lahendada jahiseksiooni rahadega. Kui muidugi liikmed sellega nõus on. Koera peab kasvatama siiski üks mees, kes seda oskab ja tahab. Heast koerast ju tulevikus suur kasu, nii et üldiselt võib koera ostu vaadata kui investeeringut tulevikku.

Ma arvan, et see on kokkuleppe küsimus. Oleneb kõik sellest kuidas jahiseltskond sellesse suhtub. Kuid siiski on tegemist ju ühe mehe koeraga. Kui ikkagi tegemist jahiseltsi tubli abilisega, siis miks mitte ei võiks jahiselts toetada koera kasvatamist.
Meil ei ole keegi veel jahiseltsis mingit soodustust saanud koera kasvatamiseks. Kui muidugi arvestada seda, et kes koeraga metsas saab ka kahe mehe portsu.

Meil pole samuti koeraga mehele suurt mingeid soodustusi,samas kui head koera pole on jaht kohe lörris.Tihti on tulnud mees välja ajada,sest muidu jahist asja ei saa.Juhtus meil koeraga õnnetus,murdis jala ja kohe oli suuresti abimehe puudus tunda.Elan linnas ja jahikoera pole,bokser ainult,kaasa aga mainis juba,et tal polevat jahikoera vastu midagi,nii et varsti võtame ühe sõbra juurde,aga millise, ei tea veel.Millegipärast on terjer kuidagi silma jäänud,väga visa ja tiheda ajamisega,ei tule pause sisse ja uluki liikumine kogu aeg kontrolli all.

Hiljuti kohtusin ühe Rootsi jahimehega. Küsisin ka koera tasustamise kohta. Ütles , et lisaportsu koeraomanik ei saa.Küll aga makstakse ära kkoerteklubi maks. (suurust ei tea).

ütlen ühte et koeramehed on hästi hinnatud siis kui koer töötab .minul on olnud head töö koerad ja ütlen seda et ei olnud probleemi pidada sea jahti ja ka põdra jahti kui oli korralik luure ja head kütid oli loom alati olemas .minule isiklikult meeldis sedasi jahil käija nii kaua ,kui ma ühele turistidega organiseeritud jahile läksin ja kaotasin korraga mõlemad koerad ,kuna turistid ei lasknud siga kuuliga vaid kartetsiga (et kohalikud rääkisid siin põrsa jäljed ja lase kartetsiga et rohkem maha lasta saaks põrsaid ) teiseks põrsaks oligi koer .soovitan teilegi kui jahile lähete võõra VÕI OMA MEESTEGA RÄÄKIGE IKKA ÜLE OHUTUS TEHNIKAST.

Jah tõepoolest väga hea ajaja aga linna koeraks ta kohe mitte ei sobi.Ta on hullem mürgeldaja kui laika.Kui ikka metsa lähevad on päev otsa kadunud.Veel üks probleem on mägraurud.Kui mäger ta sinna meelitab ja sa kohta üles ei leia oled heast koerast ilma.

Ka meil ei ole koera omanikke kuidagi tasustatud. Ka lisaportsu ei saa. Olen juba tükk aega tahtnud teha ettepanekut, sest ega koera pidamine on ikka suhtkoht kulukas. Nüüd, kus olen ise koera omanik, tunnen seda eriti.Koerale tuli mingi viirus kallale ja arstid aru ei saa, milles viga. Käi ja maksa aga 400-500 krooniseid arveid.Kallis lõbu küll, aga ega selle pealt ju kokku ei saa hoida. Ega koer pole tööriist, vaid ikka pereliige.

No kõigepealt tuleb eristada terad sõkaldest. Selles mõttes, et koeral ja koeral on vahe ja nn. "koeratoetust" automaatselt nõuda ei saa. Meil on olnud kokkulepe, et põhiliste ühisjahil kasutatavate laikade omanikud (praegu kolm meest) saavad endale "kompensatsiooniks" ühe põrsa loa. Samuti on lepe, et tupikusse või puu otsa aetud ilves kuulub koera peremehele, mitte sellele, kes esimesena laskma jõuab.

Kulude poole pealt on asi lihtne - kui ühise jahi käigus saab koer viga, siis katab selts tema kokkulappimise kulud.

Parim lahendus minu arust. Eks tegelikult ole palju selliseid koeri ka kes tööd ei tee.
Meil on olnud nii, et suurimatele aktivistidele, söötjatele ja hooldajatele on antud kas kitse või talle luba

Jahti ei peeta kasu saamiseks, ja samamoodi ka jahikoera.

KRT, kas on siin keegi rääkinud kasust, ikka ühisjahis peamise tegelase, KOERA, omanikule suurema kulu kompenseerimisest, eriti neist kuludest, mis on tekkinud otseselt jahi käigus. Kasu saavad jahikoerast kõik jahimehed, kulud peavad kandma paar koeraomanikku, kas nii või

Väga imelik mõttekäik.

Mingi koeravihkaja vist või lihtsalt lihakütt!!!!

Mul on kolm taksi, ja kasu nendest pole midagi..