kummal on suurem tagasilöök kas "vene" vindil või kaheraudsel jahipüssil olenematta laskemoonast

kipun arvama et siledal......kuigi millist vinti sa silmas pidasid ei saanud aru.....

Sõltub kuuuli kaalust, täismantlid on üldiselt kergemad ja vene vindi puhul on peaaegu sama mis 12-kal sileraudsel, ca 23-25 J, raskemate kuulidega on vindil (Vene, .308) tagasilöök suurem (alates 27 J), samuti on 30-06 muidugi suurem kui jahikal. väiksemad kaliibrid vastupidi on väiksema tagasilöögiga

Hea küsimus...
kumb on raskem, naine või mees, sõltumata vanusest?

Siledaraudne püss - kuul on raske ja väljalennul kiirus madal. Tagasilöök siis ka siuke noh-vast-nagu-tugevam
Vintpüss aga viskab kergema kuuli välja kiiremini - st. ka tagasilüük teravam.
Küsimus oli, et kumb on tugevam tagasilöök - st kumma jõud on suurem..
võta abiks valem kiiruse ja (kuuli) kaaluga ja arvuta välja. Otsi aga välja andmed, et milline püss ja millised kuulid ja millised lennukiirused ja ... jõudu

Arles

tegelikult on ju nii ....maakeeli lahtiseletatuna....,et võta näiteks yhreudne ja lase yks pauk 40 g kuuliga.......no ma arvan ,et annab ikka õlale tunda kyll ........kui sama moon laadida pukki....siis asi juba nats parem aga tagasilöök siiski......mainitav...

ja vindiga sama lugu mida kergem relv seda suurem tagasilöök...olenevalt muidugi kaliibrist .....ja kuuli kaalust jne...

et siis põhimõtteliselt ei saagi nagu öelda kummal suurem tagasilöök.......... seda võimalik ainult katse-eksitus-meetodil tuvastada......

muidugi omast käest ytleks ,et peale seda kui nyyd sai nats aega tagasi optika peale lastud (.308 win) ja yle pika aja võtsin sileda kätte.....hmm tundus nagu tongipüss (lastud sai kah muidugi 28g stendikat)

Omast kogemuset võin kindlalt öelda et siledaraudsel on tuntavam tagasilöök, kui "vene" vindil; vindist võid oma paarkümmend lasku teha ja tunned alles siis et miskit nagu oleks, aga siledaraudse puhul aitab juba 2-st ,see on nii poest ostetud moonaga. Ise asi kui tahtmist on siledast märki lasta siis tuleks ise laadida. 35m lennuks pole vaja eriti suur püssirohu kogustja ka tagasilöök väiksem, aga metsas pole sellise tiirumoonaga midagi teha.

Vaidleks küll vastu, ennem olen nõus SERXiga. .308 ja suurema kaliibri puhul (ca 10 gr kuul) on 12 kaliibrist tavaliselt enam tunda. Löök võib jahikal tugevam ollagi, kuid kuidagi pehmem, ei löö nii teravalt õlga ja seega võib just rohkem pauke lasta, vint lööb pika paugutamise peale õla valusaks, vahel ka siniseks. Vaadake venelastel mõnda tšetšeeni sõja teemalist saadet, võetakse meestel riided maha ja vaadatakse õlga, kas on ära pekstud või mitte. Nii saab teada kes partisaanitseb

Kuid kui vaatata jahimeeste kokkutulekutel, siis on neil õlad lillakas sinised kes lasevad poe moonaga 35m siga mitte neil kes vintrelva harjutusi teevad

Kas siin pole mitte asi selles, et märki lastakse enamasti võimalikult väikse kaliibriga (ntx. 222Rem) ja kerge kuuliga?

Eks see olene ikkagi relva kaalust ning õlale tunda annab ka ilma amordita laskmine. Muidugi kuuli raskus ja rohu kogus. Endal selline kogemus laskekatsetelt. Jahikaga 12 kaliibril olid enda laetud nn. vanaaegsete ümarate maakeradega just paugud (kuul oli 1,5 eeku) ainult käe harjutamiseks. Rohtu panin aga tavalise normi. 5 seeria ära ja siis karabiiniga. Karabiin 6,5 ja kuuli kaal 10,1 grammi oli nagu õhupüss käes. Muidugi jahikal ei ole amorti taga. Samas aga tavaline vene vint sõjaväe oma ja sõjaväe moonaga annab sama laksu kui minul jahikas. Tal ju amorti taga ei ole. Seega kui tagasilööki karta, siis tuleb vist puhkpüssi peale üle minna. Olen ka näinud, kui isa andis 5 aastasele poisile pauku teha. Kui poiss päästis põlvelt asendis olid peale pauku sussid taeva poole ja õld sinine. Mis moon sees oli ma ei küsinud.

No minu arvates on ikka vene vindi (7,62x53) tagasilöök palju kõvem kui 12-kal. siledaraudsel. Eriti hea paugu paneb lamades laskmisel kui vähegi halvasti õlas juhtub olema. Aga saksa vint (8,2x57) võib lamades laskmisel üldse laskmise isu ära võtta. Siledaraudsega parti lastes vahel ei kuule ega tunnegi õieti pauku, lihtsalt lased.

Kas saksa vint 7,92mm ei ole?

saksa mausrit on kahte sorti ja peale selle on veel kombeks eri maades sama mausri kaliibrit mõõta (ja tähistada) vindiharja pealt või vahelt, nii et 7,92=8,2

Tegin ükskord vene vindiga lasketrenni ja tulemus - püsti ja põlvelt lastes täitsa OK. kuna õlg liikus löögi tagajärjel kaasa. Lamades oli aga hoopis teine tera. Tagasilöök oli tuntav mitu päeva tagantjärgi.Järgmine kord panin vähe paksema riide selga ja siis ei olnud minit probleemi.