No ja jälle selle fakti ees, et kui ise ennast ja omakandi inimesi ei aita siis keegi teine seda ka ei tee...küll on mõni moment hilja õhtul või vara hommikul, kuis saaks mõne paugu ära teha...

Meie kandis sai küll politseile avaldus tehtud ja peremees sai formaalse hoiatustrahvi mingi 100 krooni vist. Muidugi koeraomanik oli ise ka jahimees ja peale seda juhust enam meiega koos jahis ei käi. Juhatus arutas, et jutust ei ole tolku olnud, mees aru ei taha saada. Avaldus politseisse tehtud ja asi korras, kuigi üks jahimees klubis vähem, aga kuna oli ise oinas siis ei nuta teda keegi taga kah. Muidugi kui sõrme kõverdada, siis suu kinni, et teised ei teaks. Hulkuva looma laskmine praegu karistatav, kuid minu arvates vajalik. Muidugi põhiline oleks ennem omanikuga rääkida, kuid egas metsas koeral silti kaelas ei ole, et peni kohe ära tunned.

Nende koerte maha laskmisega peab ka ettevaatlik olema. ega kõik koerad, kes metsas ringi jooksevad, pole hulkurid. on ka palju neid, kes peremehega metsas ringi luusivad. või on ise ennast kodunt lahti rabelenud ja maailma elu vaatama tulnud. aga ma kardan, et on olemas jahimehi, kellele metsas ringi jooksvad koerad niivõrd vastukarva on, et ilma mõtlemata paugu ära panevad.
põhjus, miks ma seda räägin on selles, et olen ka ise koera omanik ja ei tahaks, et koeraga seenele minnes keegi ta lihtsalt maha laseks.

Kümmekond aastat tagasi juhtus selline lugu : Algas põdrajaht ja läksin oma 1,5-aastase vene-euroopa laikaga metsa põtra vaatama. Ilm keeras kõvale sajule ja jahist ei tulnud midagi, leidsin aga hea riisika koha ja jäin seeni korjama. Teel auto juurde jooksis koer nagu ikka ringi ja äkki ees jõekäärus minust sada meetrit eemal kõlas lask ja hakkas koera hädakisa, seejärel teine lask, mis vististi läks mööda. Jooksin ligi ja avastasin võõra sektsiooni mehe meie maadelt pardijahilt, kes oligi minu koera tulistanud, sealjuures veel nii sitasti et pauk oli tabanud koera tühimikku. Mida oleksite teinud Mina suures vihas peksin muidugi kõigepealt mehe püssi pilbasteks ja rauad kõveraks ja meeski ei jäänud füüsilise noomituseta Teeb ikka viha küll kui oled kutsikast juba koera kasvatanud ja ta sul nina all maha lastakse Koeral oli veel niipalju jaksu et hüppas ise niiva tagantluugist sisse. Viisin ta arsti juurde, arst mingit lootust ei andnud ( sisikond oli täitsa segi ) ja järgmiseks hommikuks oli koer surnud
Tahan antud looga öelda, et jahimees ikka jahikoera peaks ära tundma ja jahikoera metsas tulistada on küll suur patt Iseasi on igasugu muude murjelitega, liiati kui tegu on veel teadaolevalt pideva hulgusega. Kivi kotti!

peaaegu sama juhus oli meilgi nigu KULT siin kirjutab olime kord metssea jahis ,aju just sai läbi ja kogunesime,kui meie juurde tulid kaks võõrast laikat üks mees pani püssi palge ja kohe sihtima ma õnneks jõudsin öelda ,et mi sa mees enda aruga nüüd teed ja koertel seda puhku vedas ,jutu iva on selles et ma küll ei taha kui mu koer üle jahimaa piiri läheb et mõni tõbras ta ma laseb ja jahikoera peaks ikka iga jahimees ära tundma.

eks neid võõraid penisid ikka juhtub jah. üksaasta põdrajahis tuli üks naabersektsiooni peni ja lömitas kogu aja, mis "sõjaplaani" peeti, villise all. hirm oli nahavahele pugenud. a noh keegi ei teind kurja nägugi, sest oli kuulda, et naabrid jahti peavad.

osad inimesed peavad maal näiteks suuri koeri kellele ei piisa hoovi peal jooksmisest ja lasevad näiteks päevas 2x koera põllu/metsa peale jooksma neile vist ei meeldiks, kui nende koer siis lihtsalt maha lastakse.
näiteks mina lasen oma koera nii moodi lahti ja õnneks pole seda veel juhtunud

Jahimees laseb maha talle metsas vastu jooksnud üksiku koera, oletades, et tegu hulkuva koeraga või muidu murdjaga. Seda tehes rikub ta seadust, kuid enda(tõenäoliselt enamus jahimeeste) arvates toimib ta kindlasti õieti, sest seaduse järgi teatamisest kuhu vaja on kasu ja tulemus tavaliselt peaaegu null.
Koeraomanik läheb oma koeraga metsa jalutama ja laseb koeral vabalt metsas omapead ringi joosta ja luusida ja rikub sellega seadust! Seadus lubab metsas viibida ainult rihma otsas oleva koeraga. Kui on aga tegemist jahil oleva jahikoeraga, siis peab see koer kandma punast kaelarihma või punast vesti, et ta oleks nähtav ja äratuntav jahikoerana.
Hulkuvate koerte, õigemini hooletute peremeeste probleem on reaalselt olemas, ma arvan, et sellest on enamus jahimehi teadlikud. Ma ei tea, kas on just kõige õigem jahimeeste poolt maha lasta iga metsas vastu tulev koer, kes paistab üksi olevat, õnneks endal pole seda valikut veel ette tulnud. Kuid arvan, et koerte omanikud peaksid küll ise rohkem hoolt kandma oma koerte turvalisuse pärast kui nad lasevad neil metsas vabalt joosta, pangu oma koertele korv pähe või see punane rihm kaela või punane vest selga. Eriti jahimeestest koerte omanikud, kes on ise teadlikud hulkuvate koerte probleemist, peaksid minu arvates ise selle peale tulema. Ja kui siis mingi mees laseb metsas selle korviga või vestiga koera maha võib talle tema püssi kabaga vastu pead anda ja püssi toru ümber kaela keerata jne. Vastasel juhul aga ei leia mina küll koera omanikul mingit õigust omakohtuks selle jahimehe vastu, kes talle metsas üksinda ja märgistamata vastu tulnud koera murdja pähe maha lasi. Seaduse järgi on mõlemad valesti käitunud.

njah täna kuulsin lugu, kuidas koer jooksis suurest äiksehirmust kodust minema, sest polnud pererahvast kodus. peni leiti kahe nädala pärast 15 kilti eemal elusa ja tervena aga päris suures segaduses. tegelt võib sada häda olla jah miks penid hulguvad, alati ei pruugi tõesti olla lohaka peremehe süü.

Täitsa nõus, mehed vaadake, on ju nii et need hulgused on teada ja ei pea neid omaks keegi, tihti ei tea külamehed kelle penid seal pidevalt hulguvad ja jahimehed kah mitte, aga ühtesid ja samu suuri koeri on ikka näha loomi murdmas. Vot siin pole nagu probleemi mahanottimisega, aga muidu vaadake ikka ette, koer tahab liikuda ja seda seadusetähte pole küll mõtet rida-realt taga ajada, et peab rihma otsas olema. Kui koer kogu elu rihma otsas elab, mis koera elu siis väärt on Ikka lastakse koeri korra päevas jooksma, aga kui murdjaks muutub... Vanasti tõid külamehed ise seesuguseid meile, et hävitaks ära. Ega peremees oma koera raatsi tappa, aga aru saab, et nii asi ei lähe.

Venekeeles oli miskist multifilmis vist pärit pärl: Sobaka bõvaet kusatsei tolko ot žizni sobatsei!

honkomehega 99% nõus- kett ei sobi koerale mitte üks gramm! kuid- honko- meil ***orus oli kitsi, rebaseid, jänkusi... Oli.

Maaomaniku lapsed talvel suuskasid- või jalutasid- a suur saksalambakoer ajas kitsi parajasti taga. Jalutuskäigu ajal või kuda.
Polnd ju mõtet mainida- rihm jne. Kuid et looma taga ajab- tead mis vastus oli- aga ega ta ju kätte ei saand ju...
Ei saanud jah. Võib-olla.

Jänkusi seal enam pole.
Kitsi/sokupoisse samuti.
Rebane veel saab kudagi akkama- a kauaks?
Kaua võib koerajälgi lumest lugeda?
Üks ürgorg oma vaheldusrikka loodusega on meiejaoks nüüd 0.

ps- oli vaheldusrikka loodusega.

Jahikoeri pole mõtet lasta, need tulevad ka ehk ligi ja peremees rõõmus kui üles leiab. Eks igaüks näeb ise ära, mis koeraga tegu ja võtku ka ise otsus vastu. Aga hulkuvad peremeheta koerakarjad metsades on lubamatu.

Tartumaal Vara vallas, Viira kandis kaks suurt ja HÄSTISÖÖNUD hundikoera liikvel ja pidevalt...Mitmesse majapidamisse sõna öeldud, keegi midagi ei tea, nagu ikka...Nii-et, kes seal aktiivsemalt toimetab, ise ainult läbisõitudel olen paar korda olnud, see teadmiseks võtku, probleem on ja vaja lahendada!

Lähevad jahikoerad jah tihti kaduma ja mõnikord jäävadki kadunuks, eriti kui peremees oma koeri aktiivselt taga ei otsi. Meile tulid kevadel kaks venehagiat uks punane ja teine laiguline. Kutsuti ka mind kohale, et hulgustega midagi ette võtta. Koerad olid nii ära nälginud, et iga viimane luu läbi naha näha ja laigulise tagumine jalg kintsust läbi hammustatud ja lohises järgi. Minul näpp kõveraks ei läinud ja otsisin jahimeeste kodudesse neile ajutised varjupaigad. Kuulutasin sellest ka siin lehel aga peremeest ei kusagil. Koerad olid sõbralikud ja noored, hambad täiesti kulumatta ja nagu portselanist tehtud. Tänaseks on koerte ajutistest varjupaikadest saanud nende kodud ja koerad on tundmatuseni muutunud. Punane hagias oli oma uuele peremehele elupaiga üle nii tänulik, et tõi juba teisel nädalal naabri laudast kana koju. Ei tea kuidas koerale asi selgeks tehti aga rohkem ei ole toonud ja pered on rahul, eriti lapsed. Olen kindel, et kui peremees välja ilmub ei saa ta oma koeri mingi hinna eest tagasi ja vaevalt koeradki sellega nõus oleks.

laupäeval õnnestus siis metsas esmakordselt ka hulkuvaid penisid kohata. kaua aega mõtlesin, et kuna see kohtumine tuleb ja ära ta tuli, hea et olin autoga ja mitte jalgrattaga nagu tavaliselt. kui kurvist ära pöörasin siis nägin et kaugemal kraavis askeldab mingi kogu. kohe mõtlesin, et saan mõne pildi aga kraavist tuli välja kaks peni, kukkusid lõugama mu peale ja sibasid minu poole. eks ma targu istusin autosse ja sain neid sealt väga lähedalt jälgida, kerisin aknagi alla. mõlemil ei jälgegi kaelarihmast, üks närvihaigem kui teine. brrrr, oleks koerakõhus praegu vist....