Sai tehtud soolak, põtru ja kitsi käis nigu murdu. Lähedal asus väike kuivenduskraav. Tuli kobras kraavi ja esimeseks puuks oli soolaku post. Ei tea kuidas üles leidis, kõrvalt ei olnud midagi puutunud. Soolaku rajamisel tuleks vist arvesse võtta.

sa pole esimene kes kopra poolt soolakust ilma jääb, meil sama juhus.

hehe...

soolak tee männi või kuuseotsa- vaigupuule- kuigi olen näind kobrast ka männinajal ambaid teritamas...

samas... kas vaigupult ikka kitsed/põdrad pindu keelde ei saa?

ei aja ta midagi,minu teada ongi kõige parem soolaku puu mänd mis parajalt kõrguselt maha saetud, sell juured tugevasti maas ja ei aeta niiväga palju pikali

Natuke küll teemast välja aga Koiva jõe ääres oli kobras isegi tamme proovinud, puul oli ring peal, aga vist läksid hambad nüriks.

Saarlane- kuule- totsna tegid tammekoorele 1:0?
kui ring peal- läeb ju puu kängu- aga... tead mis tammepuu höövellaua tihu maksab??? tsuksa tuleks aitaks kaasanärida kui vaja...

See kopra ja soolaku teema võttis hetkeks südame alt külmaks.. sai kevadel soolak suht kopra elupaiga kõrvale tehtud. Aga asja revideerimas käies selgus, et on alles. Õnneks polnud kobras seda vist avastanud. Aga sead ja põdrad on hoolega maiustamas käinud... uue kivi jaoks peab küll uue puu valima, sest teist kivi see enam vastu vist ei pea.

Tegelt ära pelga. Olen mitu soolakut just nimelt vaigupuule tennu.
Kestab kauem ja nati aja pärast on post nõnna lihvitud, et võid julgelt ise limpsida.
Kuusega on ainlt väike jama, et tykivad juurikad välja kraapima.
Peab vaatama, et allpool ikka ymbermõõtu oleks.
Loomulikult vaatame metsakuiva puukese!

Lohutuseks võin lausuda-oli yks hyva pigake. Piiber ujus hästi ja tuli kaldale.
Kasvasid seal parajad haavakesed, mis liigniiskuse tõttu natu põdema kippusid. Haavakeste vahele tegi Lobodka pukikese. Mõne haavaoksakese
heitis piibrile oja äärde. Tabas säält nii mõnegi looma.
Üitskõrd tuli -piiber sunnik olli kaits puud maha võtnu ja koore ka päält nylgind-pukk ja laskekoht kutu-piilu. Ega saa looma pääle pahandada.
Eks ta olndki aja kysimus-äi need jäta yhtegi haaba pystiasendisse.

Aga siis olli veel nii. Künkakese pääle tetti raiestik. All oli oja. Lobodka vaatas-hyva kotus soolaku jaoss. Üks känd oli auguga. Leidsin paraja palgijupi. Rammisin kännu sisse ja soolakivi otsa.
Põdrad käisid, kiitsid. Kitsed käisid , kiitsid. Sead tulid, songisid. Känd oli
vägev ja kõvaste maas-äi juhtund midagi. Nõnna neli aastat.
Üitskõrd tullin-ssunnik, seniaani aab henge täis.Kõik ollli maha palutetu.
Ja tyhjad putlid juures.
Änam sinna soolakut ei teind. Niihead kändu ka polnd.
Aga-ärapõlenud puu ja sool maitsesid nii hästi, et loomad käisid veel paar aastat. ´Momendil on sinna ca poolemeetrisügavune auk kaabitud.
A misasja nad tulevad palutavad niimoodi. Maisaa aru.