Nüüd siis mõned korrad juba käidud ja tulemus on 7 parti, nendest 6 sinikaela ja 1 rägapart. Polnud nagu enne rägaparti lasknudki, hästi vaffa lind, kohe kahju oli temast (mingi aja peale ajas silmad lahti ja hakkas mööda paati ringi paterdama ning surra ei tahtnud kuidagi). Määramisega oli ka tükk tegu, tiivaküüduses polnud nagu iseloomulikku värvi ühelegi pardile (no, valged triibud siiski), aga teos, Euroopa linnud, oli abiks ning pea järgi sai asi paika.
Täheldasin seda, et kui ilm ikka sombune ja vihmane, siis neid palju rohkem kohal, ilusa ilma korral aga tuleb mõne üksikuga leppida. Ja ühe retsepti lisan ka kohe.

Pardijaht, kui selline on täitsa igamehe enda asi.Kas laseb ujudes või lennates, peaasi, et raipeid maha ei jääkks!

mõtlesin pikalt, kas sellisele totrusele üldse vastata, aga...



ei mõistnud, mida punaste ja sinistega silmas peeti. ei maininud omast arust mingeid terashaavleid. ei mõistnud, miks keegi mees eestlaste eest sõna võtab? Ameerika kana jäi üleüldse müsteeriumiks?

olen pidanud jahti nii eestis, siberis kui skandinaavias, sihukest jõnki sõimu pole varem kohanud. welcome to estonia... ja jahifoorum?

Võime siin "kaigast" vedama jäädagi, iga mees pidagu jahti nii nagu ohutum on, kas istudes või lennates-- iga mehe enda asi.PEA ASI, ET OHUTU OLEKS.Kes nõus ei ole vaielgu vastu.

Virulasega vaielda või vasikaga võidu joosta!

igal mehel on aga oma arusaamine ohutusest . See mis ühe arust ohutu see teise arust ohtlik

Et siis kirjutaks nüüd oma tänasest mannetust jahipäevast. Pardijaht on teemaks. 11 pauku, 2 parti (esimene kukkus esimese lasuga)... ja teine part jäigi kadunuks... ja seda pole veel enne juhtunud. Sai tunnike otsitud... nukker. Tuul oli tugev, ja parte nagu liikus vähe... aga kui oli, siis parvena. Nojah, ei oleud just helge päev. Hiljem sai metsas seenel ka käidud, ja seened peitsid ka ennast suures osas ära. Aga kahte hane sai nähtud, nii et siis varsti hanejahti

sai ka eile käidud, kahte nägin ja kaks sain, üks piilu teine sinikael,aga huvitav oli kogu loo juures see et kaasas oli koer (saksa jahiterjer),kes on juba paras pensionär, tõi piilu veest välja ja ilusti kätte,kusjuures pole ta kunagi sellekohast õpetust saand,sinikaelale ta muidugi järgi ei viitsinud ujuda, aga kui kits meil nina eest üle jõe pani poleks nagu vett olnudki.

Laupäeva hommikul Pärnumaal Võistesaares.
Positsioonil kell 5.30 Ja kohe lend käimas kottpimedas.
Tuli kujude peale ( 10-ne piilude parv ja eraldi 6-ne sinikaelade parv) hoidis rohkem sinikaelte poole.
Tulemus 1 piilu, 1 luitsnokk ja 1 rääkspart lend praktiliselt läbi tunniga.
Et tuult oli, siis käisin vastu tuult pikki randa ja roost õnnestus veel üles ajada ja alla saada 1 sinikael ja üks luitsnokk. Parti on PALJU Pikla ninast Timmkanali suudme poole. Kuna olin see hommik sealkandis ainuke mees siis ei saa parti lendama- paugu teed, korraks õhk paksult täis ja istub mere peale maha. Paari aasta tagusest kogemusest samas paigas- kahe mehega ligi kilomeetrise vahega õnnestus parti mitu tundi lennus hoida ja lasta.

Et siis on natuke veel käidud ja pauke tehtud ning mõningaid mõtteid on ka tekkinud. Esiteks tundub küll see asi õige olevat, et pole vahet kas veest või õhust, tähtis on ohutus ja see, et raipeid ei jääks. St. et vahepeal on kindel, et isegi kui part lendu tõuseb, siis alla ta lastud saab, aga sellega kaasneb risk, et taga võib nt kalamees olla. Teisest küljest jälle... äkki on siis üldse mõtet laskmata jätta Endal oli selline situatsioon, et part isetus tiigil, pime oli juba... ja siis tõusis part lendu, ning nii kui taeva taustal nähtavale ilmus, sai alla lastud. Nu, mõtlesin, et küll üles leiab. Aga tuhkagi, pime oli. Ja hommikul polnud teda enam kusagil. Siis tekkis küll tunne, et oleks pidanud laskmata jätma või tiigilt laskma.
Teine tähelepanek tekkis seoses laskemoonaga. Ei tahaks nüüd öelda, et üks padrun teisest parem, aga Mirage omad on paremini tapnud kui SB Juniori omad (3 mm haavlid). Või on lihtsalt juhtunud nii, et Mirage moonaga jahil käies on pardid sattunud lähemal olema jne, aga SB Junioriga sai üks lind 25lt meetrilt, kukkus küll vette, aga oli sellegi poolest veel suht elus. Ja kui part natuke kaugemal, siis laseks nagu õhukaga... Näed küll, et pihta sai, aga lendab edasi. Mirage moonaga on samalt distantsilt ikka kukkunud (üldse ei välista laskmisviga). Kas kellelgi on omal mingeid kogemusi pajatada (selle teema oleks võinud küll laskemoona alla paigutada, aga kuna asi puudutab just pardijahti, siis võiks sel teemal natuke siin muljetada).

Tundub olevat küll, et Tšehhi moonal on pandud rohtu vähem kui teistel, vt kasvõi tehaseandmeid vindipadrunite algkiiruste kohta, ca 50 m/s sama kaalus juures aeglasemad kui teistel!. Samas ... Oma kogemus eilsest püssitestimisest, et tšehhi brenneke sportkuul jooksis mõlemast rauast ühte auku, mitmed teised, sh leedu Polevi kuul 30 cm märklehe eri nurkadesse, kummalisel kombel jäi täpsuselt järgmiseks iselaetud vene kirovtšanka, mis üldise arvamuse kohaselt on üks hästi laperdav kuul.
Kui ma õieti mäletan, on SB Junior 16 kal padrun, sellel on haavliports na väike kaugema maa peale laskmiseks, hajub nii ära et linnuke jääb vahele. Clever Mirage on rohi väga kerge ja äkiline, vast oli su padrunites ka rohkem haavleid, mis kaal oli?
Tihti sõltub tšoki ja padruni kokkusobivusest see tapmiseks vajalik tihedus- nimelt peab lisaks tabamisele tabama ka linnu kaalule vastavalt teatud kogus tina, kui vähem tabab, siis jääb lihtsalt raipeks.

Tšehhi moona toodab lihtsalt LÄBI - LÕHKI sõjatehas. Kogu mõte on nagu "dosia" pesupulbril Võimalikult odavalt. Kuigi yllatuslikult tulemuseks on neil tihti korralik padrun. Samas faasanijahiks on tšehhi haavlipadrun parim. Mind isiklikult segab poolkohustuslik haavlikonteiner. Põldpüüle ja kurvitsale on esimeseks lasuks konteinerita(peenem haavel) tugevamast tšokist "tšehh" ja järgmiseks pisut korralikum konteineris(jämedam haavel) alumisest rauast...RWS. Parti lasen pisut harvem aga rauda panen padruni ikka erinevast taskust. Tihti sõltub tšoki ja padruni kokkusobivusest.......Hankomees sa oled õigel teel, kes ka oma püssi tunneb.

et siis - Clever Mirage on rohi väga kerge ja äkiline, vast oli su padrunites ka rohkem haavleid, mis kaal oli?

29 g. Clever Mirage omal. SB Juniori oma ei tea, viskasin karbi ära, ja kestal polnud kirjas. (ei mäleta ka peast, sai vaadatud küll). Ahjaa... mul 16 kal. jah. 12nel on see asi hea, et müüakse semimagnum pauke, ja kui püss kannatab, siis need võtavad ikka ilusasti alla. Kui järgmine kord Mirage paukudega jahis käin ja mingit paremust märkan, eks siis äkki mainin ka seda. Aga üldiselt tunduvad eelnevad postitused olevat täiesti asjalikud, nii et lisada pole muud kui, et vastavalt moonale ja püssile ikka õige distants... ja lihtsalt hea kui saab lasta ka natuke kaugemalt.

Nyyd hakkan tagantjärgi mõtlem, et 16 kal Junioriga on tegelt olnd jamasid küll.
Tänavu esimest aastat panen Miragedega ja alla potstavad paremini.
Või om laskmise asi?
A ükskord kartets ei võtt kitse ka, hää oli, et Sokoliga omalaetut 6 mm
reservis asus.
Samas tsehhi 7mm vindi omad nii kergemad kui raskemad panevad
palllu rohkem tsentrisse kui Norma.(kusjuures oluliselt)
Selle tõttu olen Normast loobunud.
Hää oli veel Dynamit Nobel-a kuskilt põle võtta.

Et siis teemal - part sukeldub pärast lasku. Nu, polnud endal enne juhtunud, ja nüüd siis 2 korda ühes jahis. saab pihta, kukub, siputab korra vees, siis mulks ja lännu... Ikka on nii olnud, et lased, siis sipleb natuke vees, sõidad ligi ja paned paati ning siis korras (nu, nii oli täna ka paar korda ). Ei ole pähegi tulnud, et peaks korra veel päästikule vajutamam aga vist oleks pidanud. Ainuke lohutus oli see, et sellist asja ei juhtunud minu püssiga (sellega sain linnu alla), proovisin üle tüki aja sõbra Sauerit, jube mõnus oli lasta, hästi istub õlga jne. Aga ju siis jäi moon nõrgaks (et üks part sai nr.4ga ja teine nr.7ga, aga üks part sain nr.4ga kenasti alla toodud.... ).
Kuis teistel siis selle suheldumise teemaga kogemused on?