FEEN: Kopsimisega on see asi küll jah, et võib kergesti valesti minna. meie meestel on nüüdseks enamustel kompassid ja need ikka suureks abimeheks.
Ja mis puutub loomade ajust tagasi murdmisesse, siis seda teevad nad nagunii. Juhtub ka seda, et suure kisaga ajades tuleb loom ajule vastu ja jookseb või ajaja pikali.
Kopsides aetakse loom lihtsalt liikvele. Kisaga minnes tunnetab loom aga kohe ohtu ja instinktid hakkavad tööle. Eriti neil, kellel eelmiste aastate kogemused olemas. Siis jääb näiteks pull suure tõenäosusega sisse tiirutama. Kopsides võib ta küll tagasi keerata, aga suure tõenäosusega tuleb metsast välja.
Ja väga oluline on kütiliin ikka taha ka panna. Nädalavahetusel lasti kolmest põdrast kaks tagumisel kütiliinil(keerasid ajust tagasi).

Ajujaht on vaieldamatult huvitav nii põnevuse kui ka seltskondlikkuse tõttu. Mis puutub ajus hirmsa lärmi tegemisse, siis peab paika küll vanasõna: palju kisa – vähe villa. Suure kisa peale jooksevad ajust eelkõige välja noored loomad, vanad aga ootavad kuni ajajad mööduvad ning siis lähevad ajus tagasi ning ei pruugigi ajust väljuda. Veel segab vali lärm kütil kuulmast looma tulekut. Millegipärast kisendavad ajus kõige valjemalt just noored ajajad nagu oleks seitse jeekimit neilt hinge võtmas. Hea aju on selline kus on piisavalt ajajaid, kes teevad normaalse kõne valjust häält ning seejuures liiguvad väikese kiirusega. Sellist aju pelgab ka vana pull. Ent koerad on muidugi need kes ajujahist korraliku jahi teevad ja ka põdrad metsast välja peletavad või siis hoiavad põtra paigal kuni teda surmata õnnestub.

Ajujahil tekkiva lärmi poolt metsaelanike häirimise kohta saab ju lisada ka seda, et marja- ja seenekorjajad oma hõikumisega hirmutavad ka ulukeid ning rikuvad vaikust metsas.

Tulidki koerad ka mängu. Kõva kisa tehes ongi see asi ka, et siis koertel suht raske tööd teha, kui kõik ümberringi hõiguvad. Ikka kipuvad vaatama minema, et mis toimub. Eks nüüd tahaksid kõik kohe vastu kirjutada, et õige koer ei tee sellest välja ja heade koertega pole ajajaid vajagi. Koeri on aga mitmesuguseid ja meil on hetkel ajajaid ka vaja. Esimese aju tegime häälega, koerad ei töötand. Teise aju tegime kopsides ja mina koos koeraga läksin paar minutit enne aju algust metsa ära. koer käitus hoopis teistmoodi. lasi hoogsalt sik-sakis mööda metsa ja kui jälje leidis, siis mööda seda. kopsimine teda ei häirinud.

Meiegi ei näinud ühtegi põtra, kuigi tegime neljas kohas aju. Tundub, et ehk on tõesti soo äärde läinud. Mudugi metsas veel ka palju marjulisi ja seenelisi mis ilmselt veidi loomi ka eemale peletab.

Meil läks kahjuks asi jamaks, haavati pulli ja kui koer järgi läks siis hakkas ajas kõik loomad liikvele ja laiali nii et mingi aeg oli tõsine sõda metsas, lõpptulemusena suudeti maha lasta vasikas, siis lehm ning hiljem avastati et üks vasikas möögib veel põllu peal.

ja mis siis sellest pullist sai ?

Maha ta tõmmati aga ikka hulga maad eemal esimesest laskmiskohast.

Üldiselt ega peatavat koera pole üldse mõtet lärmiga ajusse kaasa võtta, sest seal ju loom põgeneb hääle eest ja koer ei saa teda mingil juhul pidama. See võib koera ka segadusse ajada, koer ei saa enam aru kas peab looma taga ajama või peatama. Rääkimata sellest et lärm häirib koera.

Eks selle lärmiga ole kuidas on. Meil olid ühel vanemal mehel kaks laikat. Need metsas täitsa vait. Kui värske jälg käes tehti paar haugatust ja kõik. Siis kui looma kinni hakkasid hoidma läks alles kisaks. Vanad pullid kippusid ainult ära minema. Teised vahtisid koeri ja olid paigal. Muidugi kui raginaga ligi läksid pani põder plehku. Siis jookse järgi ja oota uuesti, kuni kinni hoiavad. Nii sai mitu aastat elukaid jahitud. Nüüd kahjuks aga mees vana ja koerad vanadusse ära surnud. Muidugi teinekord tuli koeri 2-3 päeva otsida, sest kui loom ees oli, ega need järgi ei jätnud enne kui endal võhm väljas. Huvitav veel see, et kui siga või põtra võtsid oli hääl teine. Kähriku peale näiteks aga teine. Kahju, et sellel ajal kedagi hakkajat ei olnud, kes oleks endale nende koertega koos saanud kutsikat koolitada. Vahepeal oli selline aeg, et loomi metsas praktiliselt ei olnud ja keegi enam kutsikaid võtta ei tahtnud. Nüüd jälle vastupidi.

Kuidas nädalavahetus läks?
Meil jäi 0 .
Tähelepanek viimasest ajust- loom on lörtsi ja vihmaga raba servas.

nädalavahetus läks täitsa korda, 2 pulli pisikste sarvedega ja 1 üksik lehm

meil leks tkah teitsa hasti 5 tk aga kõige magusam jai saamata(5 haruline pull) isiklikult jooksin ta kõrval ja tegin sellist lermi mida enne polnd nehtud kuid see ei teind veljagi ja pani ikke metsa poole plagama

Meil läks sel nädalavahetusel viletsalt. Umbes kuu tagasi oli üks mees 3 korda näinud 8 harulist looma... ja helistanud jahipäälikule, et kas tohib lasta. Aga otsustati, et ikka ühisjahis. Nojah, ja siis mindi seda otsima. Tühi töö ja vaev, kokku 6 aju. Ja otsustati, et esimesel päeval siga ka ei lasta. Oi, kuis meestel näpud sügelesid (sigu oli küll). Aga hommikul kõnel üks mees, et eelmisel päeval nägi nelja haruga pulli... aga kus sa siis nii pisikesega jandid kui kümme varest katusel Nojah, eks järgmine kord võetakse siis need tükid ette kus ka põder liigub (aga siis on vist sedasi, et mul polegi aega jahti minna). Aga vett on metsas endiselt väga palju.

Otsustasime ajujahis pisikese pausi pidada,puud ka veel lehtes.Las sarved kasvavad.Küll aga olen ise päris palju sihte mööda käinud aga seis täisa 0 .Ei hirve, ei põtra.Üks hommik jäi ainult siga ette.Ja vaatas sellise näoga, et mees otsusta ära kas lased või ei lase.Täna sain rebase.

Meil ka normaalne, 4 põtra saime kätte. Üks põdrapull oli kukkudes nii peenelt üle kaela käinud, et keeras sarve maasse ja puujuurika alt läbi.
Meestega hakkasime siis looma liigutama, aga oh häda ei liigu sinder, 12 meest tirivad ja ei midagi. Üks jahiline torkas käe mudasse asja uurima ja alles peale juurika läbi saagimist saime liikuma.