Panen siia ülesse listist saadud info. Arvan et mitte kõik siinsetest külastajatest ei loe listi.


KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
7.oktoober 2004

Tõhustub järelvalve jahipidamise nõuete üle

Täna, 7. oktoobril kiitis Vabariigi Valitsus heaks jahiseaduse muutmise
seaduse eelnõu. Seadusemuudatuse peamisteks eesmärkideks on täpsustada
jahiseaduse vastutust, jahipidamiskeelu või nõusoleku andmist ning täiendada
ulukikahjustustega seonduvat.

Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu järgi tõhustub jahiulukite kui
taastuva loodusvara säästev kasutamine. Seni olid karistuste määrad
väärtegude puhul eristamata ning jahipidamise nõuete rikkumist oli keeruline
karistada. Uus seaduseelnõu on trahvimäärade suhtes paindlikum ning näeb
väärtegude puhul ette järgmised karistused:

rahatrahv jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete
arvestuse nõuete rikkumise eest on kuni 100 trahviühikut, juriidilisele
isikule aga kuni 50 000 krooni.
rahatrahv jahiloa avamata jätmise eest, uluki tabamise või haavamise kohta
märke tegemata jätmise eest või teadlikult vale märke tegemise korral kuni
200 trahviühikut
jahipidamise nõuete rikkumise eest suurulukijahil, püünise kasutamisel,
ajujahi korraldamisel, jahiohutuse ja jahipidamise nõuete eiramise eest
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
ühisjahi korraldamise nõuete rikkumisel karistatakse jahijuhatajat
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut
jahipidamist õigustavate dokumentideta jahipidamise eest karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga

Trahviühik on rahatrahvi baassumma, 1 ühik = 60 krooniga.

Jahitunnistuse väljastanud keskkonnateenistusele antakse õigus
seaduserikkumise puhul peatada selle kehtivus kuni kolmeks aastaks. See
annab võimaluse pidurdada jahimeeste hulgas kahjuks küllalt levinud
ulukivaru ohustavat salaküttimist ning ühisjahi nõuete rikkumist. Samuti
saavad keskkonnateenistused õiguse väljastada jahilube ulukikahjustuste
ilmnemisel kaitstavale maa-alale, mis pole liidetud jahipiirkonnaga.

Seaduseelnõu lisab jahiulukikahjustuste hulka ka kalade kahjustamise
kalakasvanduses või lõkspüünises. See annab keskkonnateenistustele võimaluse
ulukikahjustuse puhul koheselt reageerida ning vajaduse korral ka väljaspool
jahiaega jahti korraldada.

Seaduseelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,
Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Eesti Jahimeeste
Seltsile. Oma ettepaneku eelnõu kohta saatis Eesti Jahimeeste Selts.

Praegu kehtiv Jahiseadus võeti vastu 2002. aastal.

Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu saadeti edasi Riigikokku.


Lisainfo:

Kaarel Roht
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist
tel 626 2933
e-post: kaarel.roht@ekm.envir.ee