Milline oleks õige relv viimasel ajal hoogsalt paljunenud nugisejahiks
Tavaliselt käib sileraudne nr 5 või 6 haavlitega, aga auke üsna palju ja lähedalt jääb räbal järele. Pole kogemust .222 kaliibriga, kas ei tee liiga suurt auku Tavaline vint rebib küll lausa pooleks, aga spordikas ei tapa igakord ja on nii mõjutatav tuulest ja vahemaast.

Tohhoo, kas kellelgi pole nõu käepärast?

Ju siis pole nugisejaht veel nii hoogu sisse saanud. Meil jahimaadel vahepeal jälgi näeb... aga jahiks pole veel läinud. Mul endal selline tunne, et ega siin suurt valikut ei olegi... kui haavlitega, siis jääb palju auke... järelikult vint. Ja täismantel, või väiksem kaliiber, ei tohiks palju lõhkuda ka. Ainus jama on see, et nugist saab vist puu otsast lasta, ja kui kaugele see kuul peaks lendama kui ta loomas puhtalt läbi jookseb või üldse mööda läheb. Tegelikult on küsimusi veel... aga ma nüüd lähen ja postitan need ULUKITE alla.

Lähedalt puu otsa haavlitega peaks hea olema 28 kal. vms. Tegelikult tuli veel meelde Hallaku laanepüüjahi artikkel Eesti jahimehes kus tema soovitab lähedale laskmiseks kasutada poolpauku (pool kogus haavleid ja rohtu). See peaks ka siin töötama.

Pole kogemust .222-ga. Millise augu see täismantliga nii väiksele loomale jätab?

Nugist täismantliga! Mul .222rem. suured kogemused aga... Kui mitu nugist oled püssiga lasknud? Yldjuhul käib see jaht laikaga. Raske on teda jälgida kus loom puus parasjagu asub. Paigal puuotsas on ta haruarva. Ilves vahib ylevalt tõtt kuni ta allakukutad. Lihtsam on nugist püüda raudadega. Vindiga torkida ei soovita kui just haavlirauda lisaks ei ole. 0 ja 00 olen kasutanud (4.25 ja 4.5mm.) .222rem FMJ kuuliauk: pardis 5.7mm- , hanes 5.7mm.-, sokus 5.7mm- 40mm.
Pigem siis .22 win.mag või .22hornet need ka täismantelkuuliga ja algkiirus väike.

No pole palju, nii kümmekond. Lasknud haavlitega, nr 5-7, spordikaga ja ühe isegi .308-ga, siis kukkus küll puu otsast alla praktiliselt kaks tükki, mis naharibadega ühenduses olid. Olen ikka ainult laikaga puu otsa ajanud ja siis istub nugis ilusti paigal. Koer on isegi 4-5 tundi haukunud puu all, kuni ma töölt tulin. Naine helistas ja hädaldas, et koer läheb hulluks. Kui juhtub nii olema et sobivat püssi kaasas pole, aitab ka kui visatapaar riideeset puu lähedale eri kohtadesse, siis ei lähe kuskile- arvab et ikka inimene kohal
Pole aga kunagi mingeid raudu kasutanud, kui hiirelõksu mitte lugeda ja ei oskagi nendega ümber käia. Milliste raudadega nüüd üldse nugist püüda tohib, vist ainult kastiga on reaalne?

Venelased kirjutasid kunagi, et Barsi 5,6 mm padruni sisse on tehtud üleminek spordikapadruniga laskmiseks. S t et on kaasas sihuke väikeeluki püss ja kui vaja hästi lähedalt lasta sellist väikest looma, siis pistab selle ülemineku koos spordikapadruniga rauda ja saab ka nt nugist lasta. Kas keegi teab selle hankimise võimalusest?

Nugis ei karda rauda. Ja kui oskad ärakasutada tema nõrkust..nimelt on ta hull mee järgi. Mõni meekärje tükk näiteks. Kastlõksugi läheb nii kivi- kui metsnugis. Rauad..jah kohesurmavad.

.222rem ei hakka ta korralikult jooksma. Kõik "salaküti" riistad tehakse kellegi poolt valmis. Olen kohanud netis võimalust see tehasest tellida. Kas sellised ajad eipeaks lõppema. Ausalt ja seaduslikult soetatud relvaga on hoopis mõnusam metsas viibida

.222 rem muidugi ei hakka, raua läbimõõt ju teine. Rääkisin ikka Barsist, millel padrun 5,6x39 ja toruläbimõõt sama mis spordikal. Sellest kirjutas keegi vene mees, andes kasutaja hinnangut oma Barsile ja tõi selle ühe vähesena välja just positiivse külje pealt, et on mitmekülgsem. Saab lasta suuremat looma (hunt, kits jne) ja kaugemalt maalt ja väikest looma või lindu läheda maa pealt ja ei lõhu ära.
Aga miks salaküti relv? Ma mõtlen ikka täiesti seaduslikku relva. See üleminek olla tehtud Barsi padruni sisse. Kakuke küll propageerib, et iga kord lähed jahtima kindlat looma aga tegelikkuses avad väikeulukituusiku, võtad püssi ja lähed jahtima üht looma, aga kohtad hoopis teist, keda ka tahaks jahtida. Ja kui sul ebasobiv püss kaasas on, siis on ikka loll tunne küll. Aga nii, et pistad ülemineku rauda ja ongi teine püss valmis, oleks ju väega hea. Sellist kombit pole näind, et oleks nt .223/22LR või midagi taolist. või keegi on

.222REM ei lõhu spordikast üldsegi mitte rohkem.Väikeulukile sobiv kuul ja tulemus OK.Täpsuski vast suurem,kui spordika padruniga.

ma pole küll 22LR-ga nugise pihta pauku teinud ,aga teinkord kui olen siga passimas lasen sellega kährikuid,kähra võtab maha 50m pealt ,ma usun et ka nugisega ei tohiks probleemi olla.

Mõõt jah aga .22LR kuul on mõeldud jooksma 16 tw. rauas ja samas .222Rem. on see 14 ja .223Rem. 12. Seaduslikult on haavlirauda võimalik muretseda adapter mis näit. Saksamaal väga populaarne kuid maksab! Meil yle 2kitseloa aastas ei õnnestu muretseda ja undijahti igapäev ei harrasta.
Mul on selline "imepadrun" tegelikult olemas. Mõtlesin suht sarnaselt kui selle muretsesin. Märkilasmiseks isegi pooldan selle kasutamist kuid elusolendi(uluki) peal...enam EI Seaduslikult eiole seda niikuinii võimalik kasutada ega muretseda ja moraalne pool samatume
Laen .300win.mag. lühikese(550mm.) ja kerge rauaga püssikasutajale ekstratugeva laenguga FMJ paruneid ja hästi tapab kõike mida puutub ja keda metsas kohtab ja tahaks samuti jahtida.. kuigi seegi on rohkem eneserahuldamine metsas.

Küsimusele: "Missugust relva kasutada nugisejahiks" on vastatud ammu enne meid. Kui sileraudsest rääkida (hea koer leiab uluki ja puu otsa laskmisel on vahemaa 20-30 m) siis kaliiber 28 ja 32 (tuleb padruneid ise laadida ja leida õige laeng), kui vintraudsest siis Siberi kütid saavad hakkama lahtise sihikuga 22 LR ääretulepadruniga vintrelvaga (adapteri kasutamisel kui on väga ühike adapteri raud siis täpset lasku ei tule). Eesti oludes optilise sihikuga 22LR (vene relvad, Bi-d, Uralid, CM-id, TOZ-id on liikumas, lisaks uued Lääne päritolu relvad) on 25-65 m peale väga täpne. Kesktulepadrunitest: parim valik oleks 222 Rem 3,2 g FMJ kuuliga, ei lõhu ja on väga täpne 100 m peale, rohkem pole nugisejahis vajagi.