Selle kuu lõpus toimub Sagadis suur trofeede näitus. Keegi foorumlastest läheb?(mõni torfeegagi?) Kuidas varasemad aastad olnud on? Pole ise juhtunud sellisele üritusele veel....

Minult lähevad tänavused peibutatud suurepulli sarved ,eks siis näis ,mis karva medali annavad! Kivi kotti!

Kui aega jännata, siis ja Tartus, ülevaatusel, sobivad, siis saadan ühe koprakolju sinna pronksi püüdma. Iseasi kuidas nad seal seda mõõdavad (suht piiri peal on).

Mina saadan soku hõbedad, eelmine kord kui oli Tartus sain soku kulla.

Kas keegi seletaks seda näituste süsteemi. Mis tegema selleks peab et sinna midagi saata(esiteks ikka looma tabama aga edasi) ja kas seal mingeid summasi vaja välja käia või kuidas.....

Meil korraldab saatmist klubi ,arvan see igalpool nii .Maksta pole siiani tulnud midagi! Eks teie jahipäälik peaks asjaga kursis olema. Kivi kotti!

osavõtu eest vist umbes 50 eeku soovitakse trofee kohta

eksisin, ei küsitud raha osavõtu eest, kuid vaatamise eest arvatavasti küsitakse siiski. Need kelle trofeed väljas on, saavad tasuta.

Ise olen sellel nädalavahetusel minemas. Otsisin siit ja sealt infot, et kui kaua avatud ja millistel aegadel, aga infot ei õnnestunud kusagilt leida. Küsisin otse kontaktisikutelt ja sain vastuseks järgneva. Näitus on avatud iga päev 10.00 kuni 18.00 va. E ja T ja viimane lahtioleku päev on 17. dets. Ehk on kellegile sellest abi.

Näitusel käidud ja ei kahetse !Näha oli nii üht komteist.Ka need Aafrika trofeed olid väljas ,millest ajakirjas reisikirjeldus jooksis.Oli ka see kurikuulus Raplamaa karunahk ,millest nii palju kõmu oli.Mul vedas ,sest parasjagu poseeris selle taustal üks vanahärra.Tegin juttu ja sain teada ,et tegu mitte küll laskjaga aga samas jahis ja ajus viibinud mehega,oli olnud laskja kõrval number ja ise ka vilksamisi looma näinud.Mees ütles ,et luba neil momendil siiski polnud ja üldse karust nende maal polnud aastaid midagi kuuldud.Muidugi helistati kuhu vaja ja luba kirjutati välja .Sellele vaatamata viidi keskonna ameti poolt läbi juurdlus ,mille otsus lõpuks oli jäänud --enesekaitse ARVATAVA karu rünnaku vastu .Mees tabas kaks lasku ,ühe kaela ja teise pähe.
Trohveesid muidugi oli imestada küllaga .Kõige arvukamalt vast olid esintatud soku sarved ja kuldi kihvad ,kuid ka põdra sarvi oli küllaltki palju.Silma hakkas et lõunapoolt piirkond oli nõrgemalt esintatud ,ei tea kas asi jäi asja-ajamise taha või on sealpool lihtsalt medaliväärseid trohveesid vähem.Kui mõtlema hakata ,siis näit Võrust kas oligi midagi!?Natuke kekutan ka Enda põdrasarvedel jäi kullast mõned pallid puudu ja kuldi kihvad said ka hõbeda.Tegin ka pilte ,aga ei tea veel kuidas välja kukkusid .Eks Kakuke paneb ka nagunii pärast pilte ülesse.Saavad need ka asjast mingit aimu ,kel võimalust sinna minna pole.PS.kellel mingi trohvee väljas piletit lunastama ei pea.
Kivi kotti!
o4 dets. just praegu oli telekas Peeter Ernitsa tutvustav saade näitusest ,kes ei näinud uurige millal kordust näidatakse(kanal 3 Peeter Ernitsa keskkonnaminutid)

Näitusel käidud ja hunnik elamust/kogemust hangitud. Ei kahetse, päev läks täitsa asja ette. Üritangi neile kes seal ei käinud/ja pole minemas, luua mingi pildi. Hoiatan vaid, et minu jutu läbilugemine ja linkide läbivaatamine võtab omajagu aega.
Näitus hakkas kohe pihta eksootidega. Samas kõrval olid väljas topisemeister Hillar Koppa väga head tööd. Minu jaoks oligi seal selle näituse nael. Nimelt avastasin enda jaoks, et värbkakk on ikka tõesti väga väike kakuline. Edasi tulid karunahad ja koljud. Nahku oligi vaid 2tk väljas, millest eespool mainitud suurem oli Raplamaal lastu. Tuli meelde kohe jutt foorumist, et ehk on selle pealasuga rikutud kolju, aga tuhkagi. Üllatavalt hästi oli kuul kolju suhtes läinud (hea, et karu siiski maha jäi). Minu tähelepanu köitsid koljudele kleebitud CITES-i turvakleebised. No nägid tõeliselt jälgid välja. Trofeed igatahes nad ei kaunistanud (riivas kohutavalt silma). Samas kõrval olid väljas vaid neljad hundinahad. Mind on alati kõitnud igasugused väärarenguga sarved ja neid seal ka omajagu oli. Lootsin näha koprakoljude uputust näitusel, aga seda polnud, arvestades asjaolu, et see on loom, millest juba puudust pole. Väga paljud koprakoljud olid pärit Valgamaalt. Hästi paistis silma, et millega loom kütitud oli, kas püssiga või mingil muul viisil. Piilusin ka kinnitusviisi aluse külge. Valdavalt oli see tehtud läbiva kruviga alusest koljusse, aga üks oli kinnitatud kruvidega pealt poolt alumise lõualuu vahendusel. Koljude kinnitamisel hakkas silma veel mulkidel alusele kinnitatud ilvesekoljude grupp, kus tiftid külje pealt välja paistsid. Silmates metsseakihvu leidsin sealt ühed eriliselt valged kihvad. Häid leide oli sealt tahvlilt veelgi. Vaatasin, et ohoo, inimene on vaeva näinud ja nikerdanud toreda kihvaaluse. Vaatasin lähemalt ja mida ma nägin, õrnema soo esindaja jahis edukalt käinud. Keegi oli omad kihvad aluse külge kinnitanud traadiga . Olen kuulnud juttu, et kui trofeed aluse küljest kergelt lahti ei saa siis see ka jäetakse hindamata, aga paistis, et siin see reegel ei kehtinud. Väga huvitav leid sealt juurest oli veel ekspositsioon igasugustest ulukilihakonservidest. No küll ostaks ja sööks isegi näiteks hea meelega karuliha või põldvutte kastmes.
Jõudes järjega sokusarvedeni hakkasid silma kohe siberi metskitse sarved. Lastud olid teised loomulikult Venemaal. Sokusarvede väljapanek oli korralik, kui muude trofeede puhul polnudki kohtade vaheline erinevus nii suur siis nende puhul oli pretsedenditu liider kohe kergelt eristatav. No oli ikka sarv! Kuna hirv on loom, kelle jahiga pole kokku puutund siis ei oska nagu nende kohta sealt näituselt midagi öelda, kui et esindatud nad olid ja vaadates neid oma subjektiivse pilguga siis minu meelest olid kenamad just paremusjärjestuse järgi tagumised sarved. Esimese koha sarve sealt leida ei õnnestunudki. Kas olid seal selleks mingid vanad maralisarved või mis, jäigi mulle arusaamatuks. Näitusepind paiknes tinglikult kahel poolel. See millest eespool juttu oli, paiknes kõik ühel poolel ja teine pool oli jäetud üksnes põdrasarvedele. Siin oli juba mida vaadata. Väga erinevad alused, kinnitusviisid, jne. Sealt oleks saanud väga hea õppematerjali ka sellest, et kuidas annab lõikusega trofee korralikult tuksi keerata ja milline oli väga kena lõikus. Paistis silma, et kas tulenev moevool sellest, et hirve ja sokukoljusid enam ei lõigata või tulenes see laiskusest, olid osad põdrakoljud lõikamata ja kenal alusel oli väga kena tulemus käega katsuda. Et, Kult ei peaks valehäbi tundma "eputamisega" enda trofeedest riputatud piltidest siis leidsin ma needki ülesse ja peaks ära mainima, et olid korralikud metsseakihvad ja põdrapullisarved.
Mõeldes tagasi, pildistasin palju igasuguseid kõrvalekaldeid, kinnitusviise, apsakaid jne. Ehk on endal ja teistel sellest kunagi abi. Pilte sai klõpsitud palju ja täielik album on ka üleval vaadata.
Kivi kotti!

Väga head pildid
Lugu Päevalehes: http://www.epl.ee/artikkel_280007.html

KAKUKE. Tubli töö,korralik ülevaade ,oled mitu väljateeninud
Kivi kotti!

kakuke asja väga põhjalikult võtab
kas see on mu neti viga või ongi see pilt.ee uimas

pilt.ee on umbes. kahju. aga õnneks on mul need pildid nähtud