Näitusel käidud ja hunnik elamust/kogemust hangitud. Ei kahetse, päev läks täitsa asja ette. Üritangi neile kes seal ei käinud/ja pole minemas, luua mingi pildi. Hoiatan vaid, et minu jutu läbilugemine ja linkide läbivaatamine võtab omajagu aega.
Näitus hakkas kohe pihta
eksootidega. Samas kõrval olid väljas topisemeister Hillar Koppa väga head
tööd. Minu jaoks oligi seal selle näituse nael. Nimelt avastasin enda jaoks, et
värbkakk on ikka tõesti väga väike kakuline. Edasi tulid karunahad ja koljud. Nahku oligi vaid 2tk väljas, millest eespool mainitud suurem oli
Raplamaal lastu. Tuli meelde kohe jutt foorumist, et ehk on selle pealasuga rikutud
kolju, aga tuhkagi. Üllatavalt hästi oli kuul kolju suhtes läinud (hea, et karu siiski maha jäi). Minu tähelepanu köitsid koljudele kleebitud
CITES-i turvakleebised. No nägid tõeliselt jälgid välja. Trofeed igatahes nad ei kaunistanud (riivas kohutavalt silma). Samas kõrval olid väljas vaid neljad
hundinahad. Mind on alati kõitnud igasugused
väärarenguga sarved ja neid seal ka omajagu oli. Lootsin näha
koprakoljude uputust näitusel, aga seda polnud, arvestades asjaolu, et see on loom, millest juba puudust pole. Väga paljud koprakoljud olid pärit Valgamaalt. Hästi paistis silma, et millega loom kütitud oli, kas
püssiga või mingil
muul viisil. Piilusin ka kinnitusviisi aluse külge. Valdavalt oli see tehtud
läbiva kruviga alusest koljusse, aga üks oli kinnitatud kruvidega pealt poolt
alumise lõualuu vahendusel. Koljude kinnitamisel hakkas silma veel mulkidel alusele kinnitatud
ilvesekoljude grupp, kus tiftid külje pealt välja paistsid. Silmates metsseakihvu leidsin sealt ühed eriliselt
valged kihvad. Häid leide oli sealt tahvlilt veelgi. Vaatasin, et ohoo, inimene on vaeva näinud ja nikerdanud toreda
kihvaaluse. Vaatasin lähemalt ja mida ma nägin, õrnema soo esindaja jahis edukalt käinud. Keegi oli omad kihvad aluse külge kinnitanud
traadiga . Olen kuulnud juttu, et kui trofeed aluse küljest kergelt lahti ei saa siis see ka jäetakse hindamata, aga paistis, et siin see reegel ei kehtinud. Väga huvitav leid sealt juurest oli veel ekspositsioon igasugustest
ulukilihakonservidest. No küll ostaks ja sööks isegi näiteks hea meelega
karuliha või
põldvutte kastmes.
Jõudes järjega sokusarvedeni hakkasid silma kohe
siberi metskitse sarved. Lastud olid teised loomulikult
Venemaal. Sokusarvede väljapanek oli korralik, kui muude trofeede puhul polnudki kohtade vaheline erinevus nii suur siis nende puhul oli
pretsedenditu liider kohe kergelt eristatav. No oli ikka sarv! Kuna hirv on loom, kelle jahiga pole kokku puutund siis ei oska nagu nende kohta sealt näituselt midagi öelda, kui et esindatud nad olid ja vaadates neid oma subjektiivse pilguga siis minu meelest olid kenamad just paremusjärjestuse järgi
tagumised sarved. Esimese koha sarve sealt leida ei õnnestunudki. Kas olid seal selleks mingid vanad
maralisarved või mis, jäigi mulle arusaamatuks. Näitusepind paiknes tinglikult kahel poolel. See millest eespool juttu oli, paiknes kõik ühel poolel ja teine pool oli jäetud üksnes põdrasarvedele. Siin oli juba mida vaadata. Väga erinevad alused, kinnitusviisid, jne. Sealt oleks saanud väga hea õppematerjali ka sellest, et kuidas annab lõikusega trofee korralikult
tuksi keerata ja milline oli väga
kena lõikus. Paistis silma, et kas tulenev moevool sellest, et hirve ja sokukoljusid enam ei lõigata või tulenes see laiskusest, olid osad põdrakoljud
lõikamata ja kenal alusel oli väga kena tulemus käega katsuda. Et, Kult ei peaks valehäbi tundma "eputamisega" enda trofeedest riputatud piltidest siis leidsin ma needki ülesse ja peaks ära mainima, et olid korralikud
metsseakihvad ja
põdrapullisarved.
Mõeldes tagasi, pildistasin palju igasuguseid kõrvalekaldeid, kinnitusviise, apsakaid jne. Ehk on endal ja teistel sellest kunagi abi. Pilte sai klõpsitud palju ja täielik
album on ka üleval vaadata.
Kivi kotti!
