Hea oleks teada kuidas mehed jahti peavad,mida tehakse pärast nulgimist(praemaks sibulaga ja viinapits),saunaskäik?Ise olen rohkem üksik hunt,hea on iseennast pärast süüdistada kui midagi nihu läheb.Kui sõbraga,siis hea jaht lõppeb alati praemaksaga.Tsiteerides Hannes Võrnot:"Halvad mõtted surevad laupäeviti".

Maksa praadimine koos pitsiga käib meil siin eduka põdrajahi juurde. Muidu olen minagi üksik hunt. Kui olen käinud üksinda, olen loomi ka rohkem näinud. Üksi olles on hea omi mõtteid mõlgutada, ilma et keegi segaks.

mulle meeldib ka käia üksi või siis väiksema seltskonnaga 2-3. sellised suured laadad mulle ei istu.

Ka mulle meeldib käia,üksi vahel võtan kaasa ühe vanema härra,kellega on mõnus käija kuna ta on štaasikas jahimees ja endalgi mõni kogemus temalt õppida. Suured jahid on tõesti ühed laadad.

Väiksemaid loomi käime küttimas sõbraga kahekesi, 3 oleks juba palju.
Aga suurulukijaht käib ikka suurema seltskonnaga ja loomulikult tähistame edukalt lõppenud jahti ka väikse napsi ning pitsi viinaga.

Ma arvan, et kõik oleneb seltskonnast ja selle suurusest.
Meil näiteks aktiivseid jahimehi ca'15-17 ja ma ei saa öelda, et asi laadaks kisuks. Võibolla siis tõesti kui rahvast on nii 30-40 meest, ei oska kommenteerida.
Ikka nii, et kui on jaht, siis on jaht ja kui pidu, siis pidu.

eks see olenebki suuresti seltskonnast. vahest on 15 meest ka nagu laat.

ma nyyd ei tea kas olen mingi yxik hunt aga kui ikka metsa saan siis uitan ikka yxi või koos koeraga nii mu meelest palju huvitavam kui mingi suure karjaga
aga kui siis kui mehi 10+ siis juba kisub selliseks tsirkuseks kui aju metsa läeb siis süüdistataxe ikka kõiki teisi
aga kui mehi on 10- siis juba normaalsem värk

väikeulukeid meeldib enamasti üksi või siis kaksi jahtimas käia. Üksinda käies on hea mötteid mõlgutada, loodust nautida ja niisama olla. tihtipeale, kui teprekas peale tuleb, lähen oma kodu juurde metsa kollama. Teinekord ei olegi tahtmist looma lasta, kuigi püss on kaasas ja üksi olles ei hakka keegi pärima ja näägutama, et miks sa nüüd ei lasknud. Ka niisama on meeldiv metsas käia.
Põtra ja siga jahime aga ühiselt. Tavaliselt on meid kahekümne mehe ringis, seajahis vähem. Mõnikord läheb ikka laadaks küll ja et uus aju paika panna, läheb mõnikord ikka väga kaua aega. aga üldiselt on meil väga tore seltskond, inimesi 20-80 eluaastanai. Ja eks see jaht ka muljetamiseks ja suhtlemiseks on.

käin jahil enamasti üksi--siis saab oma-ette rahulikult ringi luusida.
meelsamini käin jahil hommikuti.

Mina olen tavaliselt õhtune uitaja. Just suvel ja sügise, kui õhtud on pikalt valged ja hea kitsi vaadata. Teinekord saab noorte sokkudega palju nalja. Nad nii julged, et tulevad tihtipeale paarikümne meetri kaugusele sind uudistama, isegi suht lagedal. Üpris tihti hakkavad jalaga vastu maad taguma ja tahaksid justkui territooriumi ja emaste loomade eest võistelda. Teinekord juhtub, et tuleb ka väga suur ja tugev sokk sind uudistama. Sellistel hetkedel mõtled, et miks mul videokaamerat ei ole
Hommikuti meeldib mulle talvel käia. Eriti kui on krõbe ilm. Siis näeb ikka väga palju loomi liikvel. Eelmisel aastal ühel pühapäeval võtsin püssi selga ja läksin metsa, heinamaadele kolama. Külma oli ligemale 30 kraadi, lumi sillerdas ja päike hakkas tõusma. Kitsekari heinamaal, mõni rebane mööda hangesid kepslemas ja jänesed kitsede juurest oma osa võtmas. Tõeliselt ilus vaatepilt.
Mehed, minge metsa jalutama

Sokupoisid jah uudishimulikud,kui veel mõnd väikest kuuske raputad,siis jookseb päris jalust maha,arvab,et konkurent.Siin väike vihje sileraudsemeestele.

Enamasti grupp suuremaks ei lähe kui max 5-6 meest. Täpselt paras grupp liigub ja tegutseb operatiivselt ja ei kulu ilmaasjata aega. Seda muidugi koerajahi puhul.
Muud hiilimis ja varitsusjahid ikka üksi või kaksi.

Jah, näha et kõigile enamasti meeldib üksinda käia. Seep see võlu ongi, et üksi palju enam näed ja saad nautida loodust. Ja kui loom ettevaatlikult lähedale juhtunud ja liikuma hakkab, siis ka tead et sinuga kohtumise tõttu ja sa saad ka sellest elamusi, jälgides, mida ta teeb ja kuidas käitub, kuhu liigub... Mitte nagu suure kambaga liikudes, siis selge et kõik elu eest ehmunud ja pagevad kahte lehte ja pole mahti nautida looduse harmooniat. Meie kõigi eesti jahimeeste suur eestvedaja, arvan et mehed saavad aru, keda silmas pean, on pidanud väga huvitavaid loenguid looduses liikumise asjus, jahist, ja tema soovitus jäi eriti meelde: KASUTAGE rohkem hiilimist, veretut jahti, kui võimalik, saage loomale võimalikult lähedale, õppige teda tundma ja te saate kordumatuid elamusi.
Et hiilida vaikselt ja tunda iga oksaraagu jala all, siis hankige mokassiin-tüüpi saapad.
Arvan, et tasub vägagi proovida ja õppida. Ja siin jagub ka õppimisehasarti ja vaeva pikemaks, kuid see tasub end kuhjaga.

Tavaliselt tallan minagi metsa ja põlluservasi üksi. Kuid vahest ka hea pundiga jahti pidada. Hommik ikka õhtust targem siis loodus ilusam ja loomad rahulikumad.