Optimaalseks haavliks julgen pakkuda 2,25-2,5 mm, see peaks olema nr.8-7,5, erinevatel tootjatel väikeste variatsioonidega.

Kas 20/76 kombineeritul on raudade(vintrauaga) kokkujooks ka pisut sujuvam. 20/70 endal olemas ja kuulijooks 12cal võrreldes parem. Nägin kunagi kettneri kom. 20/76, 5.6x50R Mag. ilus püss!

Lisaks omaltpoolt veel, et alustada soovitaks haavlimõõduga nr 8 ning praegu ei ole reeglite kohaselt Compaq Sportingus lubatud võistlustel kasutada raskemat haavlilaengut kui 28 grammi. Treenida muidugi võid ka raskemaga, eriti alguses.

Mugavaim on ühe päästikuga kaheraudne relv, mis aga peab olema konkreetse laskuri jaoks äärmiselt hästi sobivaks viimistletud. Sihtida ei tohi (st ei ole soovitatav), lask peab toimuma juba pelgalt relvaraua õigesse kohta suunamisel relva palge panemisel, sellega võidad vähemalt kümnendiksekundeid. Kui relv on ebamugav, hakkad sihtima ja asendit kohendama ning siis ei tule lasust suurt midagi välja. See magnetiga kinnitatav ajutine erksavärviline sihik või siis ka püsivam liimitud vms variant ongi justnimelt mõeldud laskuri silma n.ö kinni püüdma püssi tõstmisel, vähendamaks vajadust silma erineval kaugusel olevatele objektidele (märk ja kirp) fokuseerimise järele.

Vahetatavad tšokid on abiks alati, aga silmas tuleb pidada, et tšokil ja tšokil on vahe ka siis, kui arvuline väärtus on identne. Vene relvadel on tšokid mõnevõrra lühemad kui lääne päritolu püssidel, sellest tulenevalt vene relva 0,5 tšokk ei ole sama mõjuga kui nt Kemeni kahe mittevahetatava pooltšokiga relval või Browningu vahetatavate tšokkidega relval. Compaq sportingus on sobiv tšoki suurus tõepoolest alumises rauas 0,25 ja ülemises 0,5, aga silmas peab pidama, et vajaduse korral tuleb lasujärjekorda muuta (nt läheneva märgi korral esimene kaugem lask suurema tšokiga ning tagavaralask väiksemaga). Alternatiiviks võid proovida mõlemad rauas 0,5 tšokki, variant 0,5+0,75 on juba spetsiifilisem ning vajadus selle järele võib tekkida mõne konkreetse rajaasetuse puhul ehk kui üldse. Ma ei mäleta peast täpselt sõnastust, aga compaq sportingus on nõue, et kõikide märkide lend peab olema selline, et märk oleks tabatav mitte kaugemal kui 40 m (?)laskepositsioonist (on teatud suuruses ristkülik, mille kohalt peab märk kindlasti läbi lendama, need andmed on vist leitavad http://www.jahilasketiir.ee).

Nr 8 haavlitele lisaks on vahel kasulik kaasa võtta veidi nr 7 või 7,5 moona ja veidi nr 9 moona, kuna alati võib juhtuda, et konkreetsel laskerajal on märgid-masinad paigutatud ja seadistatud selliselt, et on vaja just neid veidi jämedamaid (kaugemad ja kiirelt eemalduvad märgid) või veidi peenemaid laenguid (väga lähedale tulevad märgid, näiteks mõnikord sim-dublee teine märk). Reeglina suuremaid kui 2,5 mm haavleid compaq sportingus (või oli see nüüd üldse haavlilasketiirus) kasutada ei lubata, aga paar aastat tagasi sai justnimelt compaqi harjutades väga häid eemalduvate dublee teiste märkide tabamusi pardijahist üle jäänud nr 5 haavlitega 0,75 tšokist lastes;)

Päikest;)

BM
mittemingieriline CS asjatundja

Suur tänu baddmann!
Sinu jutust oli juba nõksu kasu aga kirjutage aga edasi tarkust ei ole kunagi ülearu.

Baddmann´iga jummala nõus. Vahest niipalju siiski omalt poolt veel, et see raudade selektor (valimine) nõuab tohutut kontsentreeritust, et sa järgmise märkide kombinatsiooni puhul taipad jälle vajadusel raudade valiku tagasi muuta. See on üks hirmus kalkuleerimine, olen seda isegi harrastanud, ja tegelikult võib lõppkokkuvõttes tulemus selle nahka minna. Aga vahel ta muidugi võib aidata.
Tõesti, 2,5mm on suurim haavli läbimõõt, mis lasketiirus lubatud.
Eerule- mul jooksevad 20/76 ja .243 win päris hästi kokku, reguleeritud on 80 m peale ja täits OK. Kasutan küll viimasel ajal B&P kuulipauku, või siis Fiocchit. Kunagi alustasin Rottweili Brennekega, see oli muidugi super.

Sooviks infot kas peale Männiku tiiru veel keegi sportingu rada omab? Nii umbes 100 km raadiuses Tallinnast.

Sportingut ja skeet-i saab lasta Türil (ca 90 km Tallinnast Rapla kaudu sõites) Alates mai kuust saavad olema kindlad ajad, millal lasta saab.

Aprillis on meil noorjahimeeste koolitus ja eksamid, mistõttu aeg hõivatud. Kes soovib lisainfot võib ka privaatsõnumi saata.

Hmm, huvitav, ju siis on relvadel erinevad süsteemid. Minu venelane igatahes lülitab peale lukuavamiskangi liigutamist raudade järjestuse jälle vaikimisi alumine-ülemine peale, nii et kui vaja peale püssi ümberlaadimist jälle tagurpidijärjestust, tuleb seda uuesti muuta. Muidugi ei ole venelasel (Iž 27M-1C) eraldi selektorit, vaid on lihtsalt võimalus päästikut ettepoole vajutades lasujärjestust muuta, nii et võibolla sellest ka vahe.

BM

Mismoodi se antud teemaga kokkupuutub?

Äsja eneseuhkuse üledoosi saanud teismelise jaoks ehk otseselt

Päikest

BM

Fedexat`i Euroopa Meistrivõistlused tuuakse lausa koju, 7-8-9 Juuli Tallinnas, Männikul, Compak Sportingus! Kõik vaatama (või kui kael kannab, võistlema!) ja 7-kordset maailmameistrit George Digweed`i filmima ja pildistama! Tuld!

Mina lasen enamsti 7½ haavlitega ja pool tšokkid, saab pihta küll, nii
kaarrajal kui ka csp-s ja trappis. Päris alguses lasin lühikeste raudadega ja
lehtritega, siis läksin üle pikkadele raudadele kus täis ja pool tšokk ja nüüd siis mõlemad pool tšokkid ja minu meelest on nii väga hea.