Vennal cal.308 win karabiin. Peal see palju kiidetud ja palju laidetud Jahti-Jakt optika. Ei saavat pihta ja "loobib" osa tüüpi kuule. Kutsuti siis mind ka laskma kuna mul vintidega kogemusi veidi rohkem. Selgus niisugune jama, et siiani ei tea milles viga on. Tulistades 12 grammiste Lapua Mega
kuulidega (poolmantel) 100 m kauguselt, jooksid kõik kuulid märklehe keskele umbes 3-4 cm ringi, mis auto najalt lastes on minu arvates väga hea. Järgmine seeria sai lastud kuulidega Scenar 9,7 grammi (nagu täismantel aga otsas peenike auk). Kõik kuulid jooksid umbes 40 cm vasakule kell 10-11, tihedus 3-5 cm. Järgmine seeria sai lastud 9,7 täismantlitega. Tulemus sama mis scenaritega, ikka vasakule ja üles samasse punkti. Et olla kindel, et optika rist lasu ajal paigast ei karga sai veel lastud Laapua megadega. Jälle jooksid kuulid lehe keskele nagu
alguseski. Laskmise käigus sai kontrollitud optika kinnitused ja kõik oli ok.
Peale seda tulistasin (jalg võimaldab alt sihtida) mõned lasud scenari ja ka täismantliga lahtise sihikuga. Kõik korras, tabamispiirkond lehe keskel 5-10 cm. ringis. Sai neid kuule proovitud veel vaheldumisi aga tulemus läbi optika sama mis algul. Järsku mõni targem jahimees oskab asja ära seletada mis jama see lõpuks on. Kergem kuul võib ju ülesse joosta aga miks üle mõistuse palju vasakule ? Lisan veel, et optika on püssile kinnitatud korralikult ja otse. Rist on püssi suhtes õieti paigas st. risti horisontaalniit on horisontaalselt.

mis püssiga tegu?

Toz 122.

Kui minu relval esineks sama viga ülalkirjeldatud katsetuste järel ja ma ei oleks varem selle peale tulnud, siis ma vaataks üle relva esilae ja relvaraua vahe - et kas see on olemas või surub esilaad vastu rauda. Erineva massiga kuulid põhjustavad raua vibratsiooni erinevas ulatuses ja sellest võib (aga alati ei pruugi) selline hälve tuleneda.

BM

Noh,aga lahtise sihikuga sain ju pihta ka 9,7 grammise kuuliga?

BM jutt täitsa õige-mis vahet on kas sa lased lahtise või kinnise sihikuga-kui sihikud (lahtine ja optika) on ühtemoodi timmitud-miks nad siis peaksid erineva tulemuse andma? Sihtimispunkt märklehel ju olenemata sihiku tüübist jääb ju samaks. Kui asi tundub imelik ehk arusaamatu, siis võta kruustangid lasketiiru kaasa ning sihi relv ühe sihiku järgi märklehte paika. Seejärel kinnita kruustangide vahele relv. Siis vaata teisest sihikust märklehte-sihtimispunktid peavad kokku minema. (PS.toorest jõudu ära kruustangi mokkade kinnikeeramisel kasuta ning pane mingi riie kruustangi mokkade ja relva lae vahele).

tunne niisugune, et püssi, laskja ja moona süü asi ei tohiks olla. Ellimineerimiseks tuleks teha loomkatse optika peal sama moona, meeste ja tingimustega mõne teise sobiliku püssiga, siis ilmselt veendumusele jõuad keda või mida taaskäitlusse saata.-(((

Kuidas see laskmine täpsemalt toimus, pean silmas ajaliselt, kas jahtunud rauaga või lasite järjest ja siis vahepeal uurisite märklehti ja millal pausid olid. Minu 30-06 sellist pikka järjest kõmmutamist ei taha, hakkab ka tabamispunkti muutma ja siis käid märklehte uurimas ja krudid sihikut ja jäädki krudima! Kaupo on korduvalt maininud, et lask - lase maha jahtuda ja uus lask, ainult sedasi saab sihikut peale lasta.
Siis veel selline fenomen IŽ18, relva raua ja lae vaheline pilu oli nagu olemas, kontrollid paberiga ja kõik oleks nagu korras, aga laskmise ajal kadus pilu ära!!, sai uuritud ja raua raskuse all vajus pilu väiksemaks ja lisaks kuumenemine ja oligi jama käes, sai siis seda pilu suuremaks tehtud ja asi jookseb kenasti.
Kontrolli seda pilu kindlasti, lase jahtunud rauaga, kui siis mingi jama kestab uurime fenomeni edasi.

Võisid saada küll, näiteks kui relva tagumine lahtine sihik oli veidi ebatäpne ja juhuslikult korrigeeris raua loopiva vea õiges suunas ära. Mis ei ole ilmvõimatu, pealegi ei ole lahtine sihik parimagi soovimise korral 100 m distantsil nii täpne kui optika. TOZil on lahtine sihik reguleeritud (tehase andmed) 100 ja 300 m distantsile, tagumine hark on - ma eeldan, kuna endal ei ole selle relva peoshoidmise au olnud - ka külgsuunas reguleeritav ?

Sa ei kirjutanud, kas proovisid lahtise sihikuga ka 12 g Megaga lasta ?

BM

P.S. Miks ma seda esilae ja raua vahe pointi oletan - endal oli analoogne "määdžik" Iž-18-ga ja niipea kui esilae rauasoon sai kumera jämedateralise viiliga oluliselt süvendatud sai rauakolakast püss. Vot niipalju andis juurde see kui raud sai vabalt vibreerida.

bm

Selles see vigur ongi, et kõik sai tehtud nagu peab. Ka raua ja lae vahet sai kontrollitud. Püssi jahutatud jne. Lihtsalt 12 grammised jooksid täpselt keskele ja 9,7- sed 40 cm vasakule ja üles. Neil, mis vasakule jooksid, oli samuti tihedus hea. Seda pole meeles kas 12 gr. ka lahtisega lasin. Mul üks Tasko sihik olemas. Proovin mis sellega teeb ja lasen veel lahtisega ka.

Lugesin seda juttu ja mul tekkis küll tunne, et optikaga pole kõik päris korras. Proovides teise optikaga saab pildi selgeks.
Pole küll jutt päris samast kaliibrist, aga 222Rem`l on üks kuul (Hornady HP 3,3g) mis minu püssist samuti jookseb võrreldes teiste kuulidega vasakule.

see et scenar laseb kuhugile mujale pole mingi uudis.....scenari raskuskese on tagaotsas ja seetõttu olen scenari isegi lappi jooksma saanud.....

testlaskmistel kasutage ikka klassikalisi täis ja poolmantleid....

Mul oli sama jama. Relva laad sai lihvitud ja kõike imevigureid proovitud, mis siin eelkõnelejad räägivad. Siis sai võetud optika maha ja parandusse viidud. Optika ristid olid lahti ja iga pauguga loksusid erinevasse asendisse. Peale remonti jookseb kuul kuulis.

Mul selline tunne et HIRVEKÜTT nüüd natuke nihu pannud selle SCENARI kaaluga-minuteada pole Scenarit kunagi tehtud 9,7-me grammist.kõnealune kuul ikka 10grammi raske. muidugi selline kaalu vahe ei ole nii oluline tegur 40-ne sendise erinevuse saamiseks 12 grammise Megaga.
See pole samuti uudis kui sama tehase toodang samal cal. aga erinevate kuuli kaaludega ja tüüpidega kokku ei jookse aga 40 sentti ikka väga suur vahe. ise ka pusind erinevaid kuule kokku sobima,kõige kauem läind selle toiminguga 3 päeva aga asja alati saanud.
normaalne hälve oleks 2-8 sentti 100-lt meetrilt.
Olid need ikka tehase paugud?
Kui Vihtavuori annab püssirohu valmistamise täpsuseks +-5% ja nüüd selline lugu juhtunud et ongi kokku 10% vahe sees padrunitel siis veel kuidagi aru saaks aga muidu küll kuskilt mujalt viga peaks otsima.

Mnjah, asi võib olla natuke kurb selle laskmistihedusega, kisub minu arvamistpidi vileda raua poole. Proovida võib neid kergemaid kuule mõne teise vahemaa pealt , kui sada meetrit. Kui hakkavad sopsama sama tihedusega mujale , siis tuleb "megadega" võiduka lõpuni lasta. Sama efekt on vene vindiga, mille raud ongi suts jämedam, kui .308 cal. Seal jooksevad 12g. megad hästi. Kui kasutad mingit teist tõugu rasket kuuli, mille vindiharja puutepind on väiksem, siis tihedus jääb, aga sopsavad kuskile kõrvale.

Kehva jaht on ikka parem ,kui hea tööpäev!