Summutite kasutamine

Kuidas õppida tulistama,õige tehnika, teooria ja praktika.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

Millest selline asi tingitud võis olla, et summutiga tihedus parem. Mingi tehniline nõks või asi laskjas, et see rahulikum püssi taga?
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Ahto Kattai
Postitusi: 2418
Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm

Postitus Postitas Ahto Kattai »

kakuke kirjutas:Millest selline asi tingitud võis olla, et summutiga tihedus parem. Mingi tehniline nõks või asi laskjas, et see rahulikum püssi taga?

Just ,just kõrvadevahel see asi kinni ongi.Lihtsalt alateadvud teab ,et tagasilöök tunduvalt nõrgem.Egas muidu näiteks VSS-is väikseid kaliibreid ei kasutata. Kuig ,näiteks suudme kompensaatoriga (pikkuse muutmisega) setitakse ka püssi tihedust.Nii on see vähemalt minu Brawningul
Kasutaja avatar
Kallekke
Postitusi: 299
Liitunud: K Jaan 03, 2007 9:13 pm

Summuti kasutamine

Postitus Postitas Kallekke »

See jah stabib nagu toru värelust ka vähemaks ja tõesti suurema kaliibriga laskmist alustav noor inimene ei hakka paukku-tagasilööki kartma mis annab omakorda väga täpseid laske sooritada.

Kuldil BAR-il BOSS-i värk peal mis toimib suudmekaaside õige jaotuse ja kindlasti ka toru väreluse vähendamise põhjal,pikemaks-lühemaks reguleerides-tulemused on mul ka võtnud suu lahti teinekord isegi oma tehtud BOSS-i suudmekompensaatoritega täpsuse taga ajamisel.
nimi ei tulene tööriista-elektroonikafirmalt.

BOSS-ballistic optimaising shooting system(loodetavasti ilma vigadeta kirjutatud)
Protif "HORNADY" njet prijomoff !
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

Minul BAR-II ja B.O.S.S.kompensaatoriga selline kogemus, et proovilaskmisel selgus, et tagasilöök kaliiber 30-06 puhul on peaaegu olematu. Kõrvade peale küll lask käis aga see ime, et tugevajõuline 30-06 Norma 11,7 Oryxiga nii mahedalt käituvad oli väga nauditav. Kõrvaklappidega lastes väga mugav relv!
Kasutaja avatar
Arles
Postitusi: 602
Liitunud: K Dets 22, 2004 11:13 am

Summutututut

Postitus Postitas Arles »

See toru otsas olev kompenseerimine mõjub täpsusele:
1) käe värina kompenseerimine
2) tagasilöök pikem ja ei mõju ainult samal ajal kuuli väljumisega
3) pehmem pauk ei tekita paugukartust ja sellest tulenevat tõmblemist
4) kuuli rauast väljumise hetkel tekkivaid mõjusid võib kompensaator osadel relvadel kohendada

- 1) võib tekkida täpsusele mõjuvast petlik arusaam ja relva ei hoita enam piisavalt kindlalt õlas/põses
- 2) peetakse kõrvatroppe/klappe ülearuseks ja rikutakse oma kuulmist

nii mõnegi +/- leiaks otsimise peale veel :)
Parimat!

Arles
arlestaal.blogspot.com
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Postitus Postitas Sarvik »

muideks sumparil on ka halbu külgi:
* sumpariga laseb püss veic teise kohta kui ilma sumparita....
* sumpar kaalub omajagu....see 5kg nõue tiiruvõistlustel......
* sumpariga püssi tasakaalu ajamine pole üldse lihtne....

aga sumparite päralt on tulevik....ma ei imestaks kui mõnekümne aasta pärast oleks sumparite kasutamine metsas kohustuslik.....sest siiani tean vaid ühte sumparite vastast argumenti....inspektor/ametnik ei kuule kus on jahimehed.....no samad soovid võiks ju ka liikluspolitseinikel olla autode/mootorrataste suhtes..irw
Viimati muutis Sarvik, K Sept 19, 2007 9:07 am, muudetud 1 kord kokku.
kärbes kirbule!
Kasutaja avatar
Arles
Postitusi: 602
Liitunud: K Dets 22, 2004 11:13 am

Postitus Postitas Arles »

Sarvik kirjutas:muideks sumparil on ka halbu külgi:
* supariga laseb püss veic teise kohta kui ilma sumparita....
* sumpar kaalub omajagu....see 5kg nõue tiiruvõistlustel......
* sumpariga püssi tasakaalu ajamine pole üldse lihtne....


a laseb jah
b kaalub, lisab stabiilsust ja vähendab värinaid, 5 kg piirangu peaks kevadeks muutma, kuid mitte VSS harjutusel - seal peame Euroopaga ühte jalga astuma, et konkurentsis püsida. Sel aastal ei ole mina ka kedagi raskema püssiga liikuva märgi rajalt ära ajanud
c kuhu sa selle tasakaalu tahad ajada?
Parimat!

Arles
arlestaal.blogspot.com
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Postitus Postitas Sarvik »

Arles kirjutas:c kuhu sa selle tasakaalu tahad ajada?


mjah...sumparid kaaluvad sõltuvalt konstrukrsioonist, valmistajast jne. 0,6-1.5 kg....arusaamiseks mis toimub võiks igamees teipida korraks oma püssi toru otsa kilose kaalupommi ja üritada püssi uuesti õlga võtta....

parema käe asend on lukus(trikkel)....nüüd kui raskus on oluliselt lisandunud ette siis nihkub ette vasaku käe hoidmiskoht....ja isegi nii palju et pole enam mugav....

pikk jutt... si** jutt.... aga loodan et saite aru

* ja veel üks sumpari miinus....misiganes konstruktsiooniga sumpar muudab püssi pikemaks....mõned variandid üsna oluliselt....seega ka võivad värinad võimenduda....selle põhjuse tasandamiseks on ju nn. tagalukuga püssid konstrueeritud....
kärbes kirbule!
Kasutaja avatar
Arles
Postitusi: 602
Liitunud: K Dets 22, 2004 11:13 am

jälle kord

Postitus Postitas Arles »

Rääkides laskmisest ja tasakaalust on tegemist kahe eri koolkonnaga. Vana kooli mehed pelgavad lisaraskusi, otsivad tasakaalu päästiku juurde jne
Siiski on täpsusele jupp maad kasulikum raskem püss ja tasakaalu hoidmine esiotsas. Mul ntx ühel relvad raud tükkis ees otsas oleva raskusega meeter, plaaning ka teisele seda korraldada (kui ka mitte kolmandale).

Viide käe asendile jms sinna kõrvale ei tundunud küll laskja jutuna. Sry. Veel 3 a tagasi oleks tundunud aga eks me kõik õpime juurde.
Parimat!

Arles
arlestaal.blogspot.com
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Re: jälle kord

Postitus Postitas Sarvik »

Arles kirjutas:Rääkides laskmisest ja tasakaalust on tegemist kahe eri koolkonnaga. Vana kooli mehed pelgavad lisaraskusi, otsivad tasakaalu päästiku juurde jne
Siiski on täpsusele jupp maad kasulikum raskem püss ja tasakaalu hoidmine esiotsas. Mul ntx ühel relvad raud tükkis ees otsas oleva raskusega meeter, plaaning ka teisele seda korraldada (kui ka mitte kolmandale).

Viide käe asendile jms sinna kõrvale ei tundunud küll laskja jutuna. Sry. Veel 3 a tagasi oleks tundunud aga eks me kõik õpime juurde.


to arles: tõesti püssilaskmist pole ma kunagi professionaali tasemel harrastanud (tean midagi küll püstolilasmisest ja ergonoomikast ka laiemas mõttes) ....seega loen alati huviga sinu komme....neis on palju ivasid

*mis puutub püssi raskusesse siis täiesti nõus....kui viit kilo pole pange juurde....ja tõesti täpsus paraneb....aga ainult peale trenni... :lol:

*nüüd seleta palun kus sinu meeli püssi tasakaal seal eesotsas võiks või peaks asuma :lol: ...(tegel. usun et mõtlesid tasakaalu punkti)

* nüüd ergonoomika põhimõttest lähtuvalt....kui inimene võtab kätte misiganes asja kahe käega(näit. ka püssi)....siis instinktiivselt (selleks et oleks mugav seda hoida ja sellega manipuleerida) muudab ta käte asendit nii et selle asja tasakaalupunkt asuks kahe käe vahel....seega püssi tasakaalupunkt võiks asuda kahe püssi hoidva käe vahel....või vaid veidi veidi eespool kuna õlga tõstes sooritatakse pööre horisontaali ja seda on kergem teha kui raskuskese veic eespool....aga siis tuleb teda hoida...seega vaid veic eespool....kõik eelöeldu peaks kehtima liikuvate märkide laskmisel kus manipuleerimise mugavus peaks olema oluline faktor....seisvate juures... no ma ei tea....võivad muud faktorid kui ergonoomika (mõtlen siin püssi laskeasendis hoidmise mugavust) olla tähtsamad...ehk arles kommenteerid seda mõttekäiku!

* ja veel ergonoomikast....enamus inimesi kohandab enda liikumised, liigutused, käeasendid, hoided, rühid jne. asja järgi mis talle kätte satub....vaid vähesed uurivad millised liigutused/hoided/kehaasendid talle sobivad ja teevad asjad selle järgi....irw
kärbes kirbule!
Kasutaja avatar
Arles
Postitusi: 602
Liitunud: K Dets 22, 2004 11:13 am

ikka kommentaarin, ega ma kade põle

Postitus Postitas Arles »

Alustame siis kenasti otsast.
Lähenen kõiksepealt liikuva märgi harjutuse järgi
Püssi raskuskese pikiteljel (sai nüüd ilusti sõnastatud) võiks asuda esimesele käele võimalikult lähedal - st püss saab pea-aegu kiikuda esikäel. Selle tulemusena on tõstmisprotseduur lihtsam. Jääb küll segama raske asja pea ühe käega hoidmine kuni õlgatõstmiseni. Kui relv õlas, fikseeritakse relv õla, põse ja päästikukäega keha külge ning esimene (ehk vedav käsi) hoiab püssi nö. kandikul. No ja sportlaskmises toimib väga hästi.

Kontrollisin just hiljuti oma sportrelva kaalu, pagan, veel mäguruumi - 5410 g, raskuseks pandud torupikendus sellest 610 g.

Kuidas leitud ja kehaga see värk sobima pandud - vaadates eeskujusid, soetatud reguleeritav relv ja 2 a mägitud. Nüüd kolmandal aastal keerasin veel optika ka peal veidi viltu. Valminud asjandus hetkel eeskujuks jahirelvade kujundamiseks - et siis summutite abil saaks raskust ette otsa ja muu järgi relva keha järgi.

Aga pikemalt teksti kujul teooriat kirjeldada on nats segane ja nõuab head fantaasiat - et lihtsam kui saan näidata.
Parimat!

Arles
arlestaal.blogspot.com
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Re: ikka kommentaarin, ega ma kade põle

Postitus Postitas Sarvik »

Arles kirjutas:Lähenen kõiksepealt liikuva märgi harjutuse järgi
Püssi raskuskese pikiteljel (sai nüüd ilusti sõnastatud) võiks asuda esimesele käele võimalikult lähedal - st püss saab pea-aegu kiikuda esikäel. Selle tulemusena on tõstmisprotseduur lihtsam. Jääb küll segama raske asja pea ühe käega hoidmine kuni õlgatõstmiseni. Kui relv õlas, fikseeritakse relv õla, põse ja päästikukäega keha külge ning esimene (ehk vedav käsi) hoiab püssi nö. kandikul. No ja sportlaskmises toimib väga hästi.


Aga pikemalt teksti kujul teooriat kirjeldada on nats segane ja nõuab head fantaasiat - et lihtsam kui saan näidata.


*tänud! :idea: huvitaval kombel on kaks erinevast lähtekohast tekkinud arutelu viinud suht sarnasele tulemusele (kahe käe vahest veic eespool vrs. esikäest veic tagapool).....üritan nüüd enda relva puhul viia seda pikitelje raskuskeset (on tõesti hea ilus termin :D ) 2...5 cm ettepoole ja vaatan kas keha hakkab protestima....

* to arles: ....kas seisvate laskmiseks võiks/peaks olema relva raskuskese samas kohas või kuskil mujal?
kärbes kirbule!
Kasutaja avatar
Arles
Postitusi: 602
Liitunud: K Dets 22, 2004 11:13 am

puhh

Postitus Postitas Arles »

Teate,

igal mehel iga harjutuse jaoks need parimad ja sobivamad kohad nats erinevad - ning erinevus tekib ka treenimise jooksul.
Näiteks mulle sobib seisvate märkide laskmisel veidi kehale lähemalt relva hoida ja liikuvatel selle piki-raskus-blaah. Samal ajal mõni tahab väga hoida seisvate laskmisel kaugemalt - kohe nii kaugelt kui käsi ulatab - siis saab keha temale sobivasse tasakaalu asendisse.

Seega siin on teooria ehk algus - basic. Praktikas peaks ikka iga huvilise paar korda aastas ja paari trenni kaupa üle vaatama.


Arles


P.S. Kaugem eesmärk ajaks kui olen suutnud isegi õppida ja areneda, tahaks paar euroopa tippu (10 hulka mahtuvat) ise ka välja õpetada :) Seniks katsetame üksteise peal ...
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Re: puhh

Postitus Postitas Sarvik »

Arles kirjutas:Teate,

igal mehel iga harjutuse jaoks need parimad ja sobivamad kohad nats erinevad - ning erinevus tekib ka treenimise jooksul.
Näiteks mulle sobib seisvate märkide laskmisel veidi kehale lähemalt relva hoida ja liikuvatel selle piki-raskus-blaah. Samal ajal mõni tahab väga hoida seisvate laskmisel kaugemalt - kohe nii kaugelt kui käsi ulatab - siis saab keha temale sobivasse tasakaalu asendisse.

..


to arles: kas ma sain õigesti aru et lased nii seisvaid kui liikuvaid sama raskuskeskme seadistusega püssiga ainult vahe on käteasendis....või seadistad ka püssi raskuskest erinevate harjutuste jaoks?
kärbes kirbule!
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

Mina ausalt öeldes ei tea Eestis kedagi, kes laseks erinevaid jahipraktilisi harjutusi (VJM ja VSS) erineva relvaga (relva seadistusega). Mõned lasevad koguni kolme harjutust ühe püssiga VJM, JP ja VSS.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Vasta