Tere

Tekkis huvi et mis vahemaa pealt lastakse linnujahis lindu 16cal jahikaga?Mõtlen, et mis oleks see max vahemaa kust saaks linnule veel pihta sileraudse jahikaga?Mõtlen siis haavlitega lastes.

35- 40 meetrit on tavalise jahirelva maksimum.

Proovi märklehel ka!

Mul jälle tekkis huvi,et kuidas sa mõtled jahil ,seda laskemaad mõõta siis?Vanasti öeldi,et parti on siis mõtekas lasta kui silma näed,see tähendab,et pardisilma muidugi.Kaupo ju ütles selle ametliku sileda laskemaa täpselt ära aga millega või kudas sa metsas seda mõõdad .Kaliiber siin erilist tähtsust ei oma,kuigi peenema toruga saad nati kaugemale surmava laengu saata kuid haavleid on ka laengus nati vähem.Arvan,et kõik oleneb ikka kindlast püssist ja sinu oskusest lasta ja nägemisest vahemaa hindamisel.

Silma järgi mõõdad vahemaad.
Peenema toruga lased kaugemale?
Vananenud seisukoht, peenema rauaga (väiksema kaliibriga) relvas on ka haavlilaeng väiksem. Kauguse suurenedes on aga peamine probleem haavlite hajumine, laialipaiskumine. Kineetilise energia kadu ka 50 meetrile ei ole nii suur, et haavlid parti alla ei too, küsimus on selles , et haavlid sihtmärki üldse saada.

Normaalse püssiga, vähemalt pooltšokiga (0,5 mm) ja korraliku laskemoonaga ei ole 35-40 m mingi probleem lasta. Kui sellest tundub, et on vähe, siis laskemaa suurendamise võimalused on:
1.Pikem raud (mõni poolautomaatse sileraudse tootja annab kaasa ka 90
cm raua...)
2.Tugevam tšokk (0,75-1,0 mm) ja nn "extended", pikendatud tšokid mis on nii 10 cm pikad.
3.Spetsiaalne "extra long" või "long distance" markeeringuga padrun võimaldab veidi kaugemale lasta. Pellagri&Pachieri näiteks teeb sellist nr 5 pardipadrunit...

OK, muretsesid selle kola ja said püssi jooksma 50-60 meetrini. Mis edasi? Normaalsest, 25-35 m peal lendavast pardist lased mühinal mööda, sest haavlivihk selle maa peale on veel väga kitsas!

Nii, et lase rahulikult oma tavalise püssiga mõistliku maa peale ja korja pardid üles...

Tänud asjaliku infi eest.Tahtsingi seda teada.Suured tänud.

Lisaks veel Kaupo jutule juurde sellise asjaolu, et kui sa tabad parti 1 jämedama (raskema haavliga) või paari peenema haavliga (kergemaga) siis justnimelt tänu peenema haavlivihu tihedusele tuleb lind paremini alla kuna laskja "ebatäpsus" võib- olla suurem. Jutt küll segane kuid mõte selles, et lootes jämedama haavliga kaugemal (kõrgemal) lendavat lindu alla tuua, siis kasulikum on hoopistükis peenemate haavlitega ja konteineriga -tsokkidega seda teha.
Sellest jorri jutust ma ka aru ei saa kuda see peenema kaliibriga püss surmava laengu kaugemale suudab saata (jutt ikka haavlilaengust) kui jämedama kaliibriga.

Teie jutt muidugi õige,aga ka minule õpetati kunagi seda silma lugu ,millest Jorr räägib. See ju ongi see kauguse määramine,proovige järgi 30-40 m peaks normaalse nägemisega inimene pardi silma nägema küll! Jõel või maal kus võimalik kauguse orjentiirid võimalik paika panna pole hullu.Läksin ka kunagi siis merele parti nõutama ja no ei saa alla! Pärast kohalikud naersid,et sa tahad ju 100 m kauguselt pardi kätte saad ,lagedal lihtsalt tahab kauguse määramine kogemust!
Kivi kotti!

Ega teooria seda vist ei tõesta ,ainlt praktika- no on teravam, läbistavam vms pauk... aga samas nagu Jorr ütles, kuna haavleid on vähe, siis peab lask sellevõrra täpsem olema. 12 kal puistab hulka laia vihuga ja midagi ikka pihta läeb.

See peenema ja jämedama teema sõltub natuke ikka sellest tsokindusest ja sellest ka, kuidas moon püssile sobib. Mul on 16 kaliiber püss... vana ja kukkedega, kuuli pole suurt mõtet lasta, aga haavlid hoiab kenasti tihedas ja saab kaugeltki linde kenasti alla... 10-15 m pole mõtet lastagi, kui pihta saab on üsna ribadeks.

Pardi laskmisest seda ka, et käi jahis, küll siis varsti selgeks saab, kui kaugelt pardid alla tulevad.

Suured tänud teile kõigile kes rääkisid asjast.Mina igatahes olen oma vastused saandu seda kas teema läheb kinni või jääb lahti otsustage teie moderaatorid ja adminid.

Jah,see laskemaa kaugus sõltub ikka igast kindlast püssist ja pole mina veel kahte ühesuguste omadustega kaheraudset siledat näinud.Oma püssi laskeomadused saab ja peaks ka alati kindlaks tegama tiirus.
Võtad kuiva männiplangu(parem mitu) ja paned ta 35m kaugusele ning peale lasku näed kui sügavale haavel puusse tungib.(Normaaalne on,et haavliauku mahuks veel tikuots sisse(umdes 2-3mm) st.haavlile peale).Nüüd tõstad plangu 5m edasi ja kordad lasku.Nii toimid,kuni haavel jääb plangust näha(see on siis maksi. tapmiskaugus) ja nüüd paned sellele kaugusele märklehe suurusega 1*1m.Märklehte vahetades lased mõlemast rauast sellisel kaugusel ja siin näed ära haavlivihu hajuvuse antud kaugusel.Soovitan number 3 haavliga katsetada ja viimastes laengutes loe haavlid nii laengus kui märklehes ära.Kui on käepärast 12 ja 28cl püssid siis märkad kindlasti nende erinevust tapva maa kauguses.
Raamat ütleb,et peenem raud tapab sellepärast kaugemalt,et tapvad haavlid asuvad laengu keskel ja jooksevad kaugemale.Aga kirjandust võid ise uurida ja mina aint praktik.

Tänud soovituse eest.Eks teen selel katse mingi päev ära ka.

Anna siis siin ka teada,kuidas tulemus oli,siis on näha,et kui head püssi kasutad.Proovi ka kuuliga alates 50m pealt ja muidugi aint täpsust mitte läbilöögivõmet.

Siledaraud, kuuliga ja alates 50 meetrit Mis sest täpsusest selle maa pealt enam kasu on, kui tal tapmiseks enam õiget jõudu ei ole. Või räägime siinkohal ka pardi laskmisest

50m pealt on veel jõudu küll. Ka 60-70 pealt isegi rohkem on ju siledaga loomi lastud. Pihtasaamisega võib lihtsalt raskes minna.