Üllatusega loen kuidas paljud jahimehed ei tea ega oska kasutada vana head äraproovitud abivahendit hiilimisjahiks: alpi keppi!

Alpi kepp võiks olla sirge, umbes 180-190 cm pikk hööveldatud liist näiteks 2X4 cm või ümarast sirgest noorest sarapuust või haavapuust bambuskepp on ka väga kerge ja hästi sobiv. (Lepp on liiga raske) Alpi kepp tuleks värvida maastikuvärvi. Müügil on ka teleskoobi põhimõttel lahtikäivad carbon-fiibrist kepid aga need on kallid. Sobivad ka fotostatiivid aga nendele tuleb kate peale teha muidu tolkneb sealt kruvi välja. Kõige parem on tulistada fotostatiivi ja A kujulise lahtikäiva Alpi kepi pealt, samas neid on jälle tülikam kaasas tassida.

Kasutamine:
1.Alates 10X suurendusega binoklit on vaatamiseks hea toetada Alpi kepile.
2.Kaugemad lasud on oluliselt täpsemad kui saab relva toetada kepile.
3.Relv ei tohi vastu keppi puutuda, sõrm peab vahel olema.

Kepp kepiks, see milline see on, on juba puhtalt maitse asi. Mul endal on näiteks taskus liigendsaag, millega vajaduse tekkides võsast roika võtan. Palju suurema kaaluga selle alpi kepilt laskmise juures on asjaolu, et laskeasend oleks õige. Püss korralikult õlga tõmmatud, et tekiks nn jõukolmnurk. Asend selline nagu laseks nn käe pealt, raskus korralikult jalgadele jaotatud, põlved lukus ja et jumala eest ei elaks kepi seljas. Selg loomulikult ka sirgu, ei ette, ega taha poole kaldus nagu vibu. Ma ise kõstan käe, millega püssi õlga tõmban täisnurga alla. Käsi mingil hetkel väsib küll kiiremini, aga oluliselt stabiilsemaks muutub mul see asi (loe püss ei vänderda nii). Jälgida tuleb veel ka seda, et kepp oleks igatepidi nn loodis, et ei ole mingile poole kaldu.
Tiirus, kui vaadanud kõrvalt, et mida mehed selle kepiga teevad, kui esimest korda kätte saanud siis peaks mainima, et see on asi, mis ei tule iseenesest. Sellega on vaja harjuda ja harjutada. Siis tulevad ka väga kenad lasud.
Ma ise proovisin kunagi ka harkjalga, et kuhu peale toetad püssi. Mina sellega lastud ei saanud. Väga lihtsal põhjusel, ei saanud asendit paika. tiirus usun, et annab mängida nende jalgade kõrgusega, kui püssi kõrgus kepil fikseeritud, aga maastikul, kui vaja kiirelt lask sooritada, seda hästi ette ei kujuta. Tahestahtmata pead ikkagi peenemaks korrigeerimiseks kas ette kummarduma või nn üle küünitama. Mis heast lasust siis siin enam juttu saab olla. Kui kepp ilus kena sile, siis kätt ülesse alla liigutades kepil on õige kõrgus väga kergelt käes.
Alpi kepiga laskmist foorumist selgeks ei saa, küll aga saab juhised, mida tiirus jälgida.

Kõik kepid pole nii kallid.Ma ostsin saaremaalt teleskoop kepi maksis minu mäletamist mööda ca 250 eek. Sõber lasi soomest tuua sama firma kolmjala, mis maksis ca 500 eek.Ma olen küll rahul, mõnus pisike ja rihm küljes millega saab õlal kanda.
Ennem kasutasin teleskoop harjavart, mis maksis umbes 70eek, aga see ei käi nii väikseks kokku.

MInu meelest on see Alpi kepi kasutamine ikka rohkem traditsioonidega seotud. Kõik sakslased, kellega olen koos jahis käinud võtavad enne jahi algust võsast endale sobiva toki. Nende jaoks on üleüldse müsteerium see meie käepealt laskmine.

Kuna see oli minu A-kujuline harkjalg, mida sa proovisid, siis ma lisan oma kommentaari, kuidas mina seda maastikul kasutan.

Mul on välja kujunenud 3 põhilist asendit, mida selliselt toelt lastes kasutada: püsti seistes, põlvele toetades ja istudes madalal matkapingil (viimane siis varitsusjahis, eelmised hiilimise pealt). Kuna põlvele toetudes laskmine on vähemalt minu jaoks stabiilsem kui päris püsti seistes, siis juhul, kui parasjagu toimuva jahi liik ja hetkel ümbritsev maastik seda võimaldavad (nt ei ole võsa liiga palju ega rohi liiga kõrge), siis eelistan lasta põlvelt ja seadistan hargi teleskoopjalad justnimelt selle kõrguse jaoks. Lisaks on abivahend lühem ja mugavam kaasas kanda, asetad lihtsalt üle kaele ja muudkui kõnnid.

Kui aga olukord on teistsugune, st rohi kõrge, lumi sügav vms, siis põlvelt lasta suure tõenäosusega ei näe ning kepp on seadistatud kõrgemasse asendisse, s.o püstiasendis laskmiseks.

Kolmas asend on istudes laskmise asend - pean hetkel tunnistama, et praegu ei meenugi, kas see oli põlvelt laskmise asendist veidi kõrgem või madalam, igatahes päris sama ei olnud ja eks kepi pikkuse seadistus sõltub kindlasti ka laskja enda pikkusest ning istme kõrgusest.

A-hargi puhul tasuks veel mainida seda, et siin ei jää relv toetuma sõrmele ja sõrm kepile, vaid relv toetub eeslaega hargi kahe ülemise kepiotsa vahele kinnitatud rihmale. Toetuspind ei ole jäik, vaid õõtsuv, mis laseb relval lasu hetkel suhteliselt vabalt tagasi liikuda. Relva raskuse ja käe survega fikseerin relva sellel rihmal alumisse jõuasendisse paika.

BM

Minu meelest mitte ainult. Ma ise lasen ntx selle toikaga oluliselt täpsemalt, kui käe pealt.

Krt. mul isegi kaks fotostatiivi kodus. Loll pole selle pealegi tulnud, et laskmiseks sinna abinõu otsa teha. Praegu käib asi silma ees ringi, kuidas imetäpsed lasud lausa iseenesest tulema hakkavad.

Fotostatiiv ehk korralik kolmjalg on väga stabiilne asi kõrgusest ca 0cm kuni nii 160 sentimeetrini. Muidugi kel foto jaoks teist juba pole siis korraliku asja saab paarist tonnist alates. Ei ole just odav.
Samas laskmiseks kõlbaks ka odavm asi.........
Krt mõte hakkas tööle igatahes. Teen püssi toetamiseks hea asja sinna otsa. Testin. Panen pildid üles.

Selle kepi hankimisest veel, nagu juba kakuke mainis, maitse asi. Kõige mugavam asi on tõesti liigendsaag. Mul olnud roikaid kasest lepani, haaba, sarapuud jms kah. Kasutan sellise jalutuskepina, kepi pikkus enamasti enda pikkus, kui vaja saab mõningase harjutaise järel päris kiirsti püssi palge ja asendi sisse. Eelis on see, et ei ole vaja arvestada, kas rohi kõrge või lumi paks, pärast võib vabalt uuesti põõsasse tõsta.

Tiirus harjutmise teemal. Kui VSSi laskma hakkasin, siis oli see harjutus minu jaoks paras müsteerium, alguses ikka tiirus. Ja jube keeruline oli asja paika saada. Aga Kakuke, Arles ja vast mõned veel, on kõrvalt nõu andnud (ma isegi Kakukesel natukene mõnele asjale tähelepanu juhtinud, aga kõrvalvaataja on selle harjutuse treenimiseks väga abiks).

Ja, möödunud aastal sai toredaid vidoesid, kus hiilimisjahis tõuseb kõigepealt toigas, siis ilmub pilti Kakuke, ja siis toimub täpne lask. Lisaks on sedasi hea teha põllul hane hiilides, enne ajad kaika püsti, siis ilmud ise püssiga ja lased. Haned jõuavad parasjagu kaela pikaks ajada kui 1 juba lastud saab. Need videod vist siiski omale hea vaadata, äkki Kakuke mõnel kokkutulekul demob alpi-kepiga jahipidamisvideosid.

Et siis lähed kepi taha peitu jah

Viimane kord "õnnestus" jahil logistika sassi ajada ja Alpi kepp ja binokkel jätta teise autosse ja ise minna jahile. Kui kell oli juba 18:30 oli hilja tagasi teise auto juuurde pöörduda ja asjad ära tuua. Ütlen ausalt, tundsin ennast ilma binoklita ja Alpi kepita ebamugavalt, teostasin sügavas hämaruses heinamaade vaatlust oma Nightforce optikaga aga iga kord tuleb ju püss ka palgesse "vändata"! Lõpuks sain pärast pikka põlvili komberdamist ja roomamist põhupalli taha (kus sain püssi toetada)ja "kutsusin" ühe ahtra kitse "ära". Sokk kõrval oli punane ja kits täitsa hall? Alpi kepiga oleks kogu roomamine (sokk oli nii närviline ja tahtis mitu korda metsa joosta, kuulis minu krabinat aga kits oli uimasem...) ära jäänud ja oleksin rahulikult 150 meetri pealt kitse "ära võtnud".

Aga vaata kui palju rohkem põevust oli Ikkagi, nuga või liigendsaag kaasa ja sellist asja ei juhtu, et alpikepp maha ununeb. Natuke raskem ehk on, aga ega sa, Kauop, just ise ka pisike mees ole.

Ps. nüüd ei tasu siin võrdusmärku panna alpikepp = tuleb maru kaugelt lasta. Sellised rohtunud-võsastunud heinamaad jne, kus saab lihtsalt ringi kolistada, teinekord satud loomaga 20-30 m peal kokku, saaks käest iga kell lasta, aga kui kaigas juba kaasas, ja vaja on kõrte vahelt kuul läbi manööverdada, siis selle maha toetamine on sama palju aega nõudev ning müra tekitav kui kepilt laskmine.

Kopra tammide juures head kooritud ja kuvanud haava kaikaid küll ja veel head kerged

Ehk keegi oleks nii tore ja paneks oma pildikogust pildid võistlustelt ja õpetuse kuidas siis õigesti seda alpi keppi kasutada,et teeksin seda tiirus õigesti kohe algusest harjutades.Boonuseks võik juttu olla ka fikseeritud kepi kasutusest.

kakuke seletas mu meeli kepi ja alpikepi vahe väga hästi ära......nn. poes müüdav alpikepp kutsub asetama relva otse alpikepi hargile....samas ei ole alpikepi kõrgusreguleering kunagi metsas optimaalne....ikka on kas veidi kõrge või madal mis omakorda viib teie laskeasendi jamaks.

soovitan tavalist suvalist keppi (no ka alpikeppi aga mitte kasutada harki) kasutada nii et asetate püssilae vabalt randme peale ise hoides sõrmedega kepist....võtate tavalise püstiseisu laskeasendi nii et kepp on maast lahti .....hoides leppi kahe sõrme vahel õrnalt nii et ta oleks raskusjõu toimel igati vertikaalne....siis lasete libiseda kepi sõrmede vahel otse maani ja võtate korralikult sõrmedega ümbert kepi kinni....nüüd on teil tavaline püstiseisu asend kusjuures esikäsi on värinate vältimiseks toetatud kepile ja laad asetseb vabalt randmel.... fikseerige see asend...viga mida ei tohi teha on nüüd alateadlik soov jaotada keharaskus ka kolmandale punktile - kepile....veelkord kepp toetab vaid püssiraskust mitte keharaskust.....sama muideks tehakse ka vss laskmisel....ja lasu tulemus on hea

Kasutan sarnast bipoodi.
http://www.cabelas.com/product/Shooting ... t104564880
olen