Millega nad seda põhjendasid?Kas äkki kohalike elanike vastuseis?See oleks muidugi imelik, sest haavlirajad ju seal kõrval lahti.
Ma käisin mingi hetk KL tiirus uurimas, et millal kaamera 300m rajale üles pannakse, siis nad ütlesid, et nad ei taha enam kedagi ilma instruktorita rajale lasta kuna nii palju on laskjaid igasugu lollusi korraldanud.On ikka igasugu lolle olemas, äkki psühiaatri kontroll liiga nõrk, et igasugustele tolbajoobidele relvaluba kätte antakse.

Põhjus on väga lihtne. Mehed ei korista enda järelt ära ei kesti ega märke. Raamid jäetakse ülesse ( lükatakse rullidelt maha ja poolviltu kiiludes üles), laskmis aluseid ei tooda tagasi , uksed jäetakse lahti, tulemuste kontrollimiseks käivad mehed lihtsalt üle tulejoone, kes on käinud saavad aru(mitte ei minda kõrvalt alla transeesse vaid otse laskmiskohast üle liiva, liivale jäävad jäljed ilusti näha).
Korra sain niimodi tiiru laupäeval et lubasin kõik raamid paika panna ja märgid alla võtta mis ülesse oli jäetud. Juba sellega läks tund aega aga pärast sain siiski laskma, mis oli peatähtis. Rohkem pole laupaäeval lubatud.
Pidevalt räägitakse valvelauas sama juttu, et jahimehed käivad ja enda järelt ei korista??? Paljud jahimeestest lasevad seda rohelist automaadi märklehte???? Olen neid ise sealt hulgim alla võtnud nii et julgen väita et ainult jahimehed ei ole süüdi aga vahet pole sest tiiru ikka ei saa.

Võibolla peaks looma mingi seltskonna, kellega koos laskmas käia ning siis ka pidevalt oma lippu kõrgel hoidma ? Ehk siis konkreetne punt, kelle liikmetest oleks alati teada et lollustega ei tegele ja enda järel puhta ja korras tiiru maha jätavad ?
Sellise "grupeerumise" läbi on lihtsam "usaldust müüa" kui see, kui iga mees üksinda valvureid moosib ja tlf teel kokku leppida üritab. Samuti ei ole näiteks mul isiklikult midagi selle vastu, kui vahel tuleb ka teiste järelt koristada et endal mugav ja hea oleks. Samas enda teiseks ametiks seda ei võtaks.

nii mõnigi rida siin ei kuulu Kütiliini alla. Aga viimane mõte - oma mõistlik punt, kokkulepe tiiru juhtkonnaga ning kokku lepitud laskeajad. Saan aiadata jutule, kui kellelgi kamp koos.

Kütiliin 2009, mis uudist ?

Oleks abi tarvis kütiliini võistlusjuhendi leidmisel. Otsisin mis ma otsisin aga ei õnnestunud leida

a. Lastakse jooksvat siga euroopa märklehte, vint 50m ja sile 35m, 4 lasku seisvasse ja 6 lasku jooksvasse märklehte.
b. Jahiseltsi võistkonna suuruseks on 8 laskurit, sile-vintraudade suhe on vaba.
c. Püssi ooteasend eelvoorus on vaba ( vabariiklikus finaalis aga kindlalt puusal).
d. Oluline muudatus on, et protokoll on avatud ka mitu päeva. See tähendab, et kogu võistkond ei pea korraga kohal olema.
e. Oluline on ka see, et iga järgmine võistkonna ülesastumine ei kustuta automaatselt võistkonna eelmist tulemust vaid arvesse läheb ikka võistkonna poolt välja lastud parim tulemus.
f. Arvesse lähevad ainult 8-liikmeliste võistkondade tulemused.
g. Üksiklaskurid peavad arvestama ka sellega, et vabariiklikus arvestuses läheb arvesse tema see tulemus, mis oli võistkonna parema tulemuse sees lastud.
h. Võistluse käigus välja lastud 60 ja rohkem silma annavad ka suuruluki laskekatse täitmise.

Ja Tartus on laskmine Viidikesel. Lasta saab teisipäeviti 14st 19ni. Kui vaja ja ilmad on nagu nad on, saab kokkuleppel aega varasemaks sättida. 18.30 on pilves ilmaga suht hämar juba ning lasketulemus ei pruugi enam olla see mis natuke valgemas võinudks olla.

Tartumaal on Puhja kenasti tulemuse vormistanud, kes teab kas uuele ringile lähevad. Laskmist on alustanud Nõgiaru, Haaslava, Nõo ja Vahelaane I. Arvestades jahiseltside hulka, siis natuke vähe (kui just nt Elva või keegi teine Valga tiirus ei lase). Nii, et Tartu omadele, ajage ennast tiiru ja tehke ära, kui muud ei saa, siis korra tiirukogemust ikka. Põlva tulemused on üsna püütavad, Valga omad on juba sellise tulemuse ette lasknud, et seda on paras pähkel järgi hammustad, eriti kui viimane mees jääb tublisti alla 60ne

Ahjaa, parima tulemuse on ikkagi harjumaalased ette teinud. Hendrikuga eesotsas.

Mis jäi veel omale silma. Senistest laskjatest u pooled, või rohkemgi, oleksid põrunud laskekatses. Tartumaal pole hetkel ka väga palju roosilisem olukord. Mõnes mõttes näitab see seda, et paljud pole püssiga enne väga tiirus harjutanud (hea kui püss on sisse lastud mingile maale), küll aga on juhuseid, kus on käidud ja lastud, aga võistlustel läks natukene käest ära. Ülemisel otsal pole vigagi iseenesest, aga üldine keskmine on päris nukker näitaja. Eriti hull on see, kui seisvatest märkidest pooled või lasusa kõik on nullid. Mis me siis siin jahist räägime kui isegi seisvale loomale ei saada hästi pihta.

Just ,just! Ja mingid tegelased räägivad,et laskekatse tuleks hoopis ära kaotada,et kui jahimeheks hakkamine siis saab ju asi selgeks õpitud!

pagana hea mõte. Jahil ju hoopis teine laskmine
Aga kütiliin - seda veetakse seal, kus keegi viitsib mässata. Aga kohad, kus pole tiire ja eesotsas olijad eip suuda neid ka korraldada (või "suudavad" leida vaimalusi vaid taldrikute laskmiseks) - jahil käivad ju mehed samasugustes metsades.
Siit torkas pähe üks veidi vägivaldne idee (toores küll aga ikkagi). Näiteks võiks ajujahti suurulukitele lubada vaid seltsides, kus kütiliini tulemus kirjas (või ka kontrollitud??). Et milleks lubada ajujahti kambale, kus küttidest liinigi kokku ei saada?

Kas just nii , aga idee on õige ! Laskekatset peaks uuendama iga aasta . Relva peab oskama käsitleda , see on siiski suurema ohu allikas ... Kütiliini tulemuse kirjasaamine jääb tiirude taha kinni , eks need käivad kellel ligidal ja mugav seda teha . Aga jahiseltskond võiks jahikatset koos sooritada küll . Huvitav ju teada kuidas mehed lasevad . Osade tegelaste puhul on aastaid küsitav kuidas ja kus nad oma katsed tehtud said ??? Ei saa ju nii olla , et laskekatse tehtud ja samas aastate jooksul metsas ühtegi pauku loomale pihta ei saa .

ja-jah, autokoolitust ja eksamit peaks ka iga aasta sooritama, milline tuluallikas autokoolidele ja masus riigile kah, auto veel suurema ohu allikas kui püss ongi
loomulikult, pole ju aega koduski trenni teha, laskekatse tähendab terve päeva ajatapmist, vähemalt Võrumaal on mul kulunud tunde löögilesaamiseks. Eks sisselaskmine, trenn või kütiliin võtavad samamoodi aega, aga samas riigitöö kõrvalt jääb maainimesel kodustoimetamiseks iga päev valgest ajast puudu, ei taha ühtegi päeva raisata, niigi on hirmsad ajatapjad igasugu tähtajaliste paberite (pass, juhiluba, pangakaart, relvaluba jne jne) vahetamised, ikka vea end linna ja raiska aega

kahtlemata on ka igatsugu kahtlasi tegelasi, aga nagu korduvalt räägitud, on ka inimesi, kelle jaoks ongi erinevad asjad mets ja tiir. Meil pundis paar meest, kes jahis kindlamate küttide seas, aga laskekatsetel iga kord suures hädas. ja samas on ka üks vend, kel tiirus probleeme pole, aga minu teada pole ta kordagi loomale pihta saanud (äkki jahihasart mõjus nii), nüüdseks on jahipidamisest loobunud ehkki nimekirjas on edasi.

Ühesõnaga, laskekatse võiks olla-jääda, aga nt 5 aastase intervalliga (no kui ikka vähemalt korra nädalas mõne looma lased, kasvõi paskrästa, siis päris kobaks ikka ei muutu).
Mida vähem kohustuslikku, seda parem, mida paremad tingimused (nt peale tööaega igapäevaselt avatud instruktoriga tiir, kuhu saab ilma kokkuleppimata sisse astuda), seda parem.

Ja muidugi veel parem oleks ,kui instruktor tuleks koju järgi küsima kas ei tahaks ehk tiiru tulla ja otse loomulikult viiks oma autoga kohale.
Mina olen täheldanud seda ,et mida viletsam laskja seda mõtetumad näivad temale igasugused tiirus paugutamised,olgu see siis laskekatse v mis iganes.Alati on tuhat põhjust miks ei saa......,aga metsas lasevad sellised vennad "alati kindlapeale".Neil kellel katse täitmisega probleeme pole ,pole ka tiirust läbiastumisega probleeme,olgu ta siis sageli "ülihõivatud" maamehest riigitöötaja v kes iganes.Tihti kaob tegelikult selliste aja puuduses virisejate aeg õllepudeli ja teleka ees lösutades.Ja see võrdlus ,et kes tiirus hea ei ole seda mitte metsas ja vastubidi,ei kannata mingit kriitikat Tegelikult on tiirus teiste ees laskmine ja metsas looma laskmine psüholoogiliselt üsna sarnased,nii mõnegi mehe ajab väike närv tiirus samamoodi kui looma passides ,kusele v paneb käe /jala värisema Juhilubade ja laskekatse pikendamise võrdlus pole ka mitte teps kohane.Mõelge sellele kui palju trenni olete sunnitud tegema igapäevaselt autoroolis ja võrrelge seda ajaga mille kulutate kapist näppimiseks (loe trnniks)püssi võttes.Selleks viimaseks ei jätku üsna suurel osal jahimeestest aega rohkemaks kui mõned korral aastas suuruluki jahti minnes.Kumb siis on suurem ohuallikas kas püss v auto ,mida igapäevaselt kasutatakse
Ps. Ei midagi isiklikku!

Kõik hakkab tegelt ikkagi sellest pihta kuidas püss ja moon sobivad. Kui ei saa tiirus korralikult püssi palge, vedamine ei tule välja ja moon ei jookse siis kuidas palju raskemates tingimustes metsas need välja tulla saavad ei saa ma mitte pihta?
Ja kui jahimees iga päev pauku teeks siis tõesti oleks laskekatse mõtetu asi ka iga 5a tagant.