a. Lastakse jooksvat siga euroopa märklehte, vint 50m ja sile 35m, 4 lasku seisvasse ja 6 lasku jooksvasse märklehte.
b. Jahiseltsi võistkonna suuruseks on 8 laskurit, sile-vintraudade suhe on vaba.
c. Püssi ooteasend eelvoorus on vaba ( vabariiklikus finaalis aga kindlalt puusal).
d. Oluline muudatus on, et protokoll on avatud ka mitu päeva. See tähendab, et kogu võistkond ei pea korraga kohal olema.
e. Oluline on ka see, et iga järgmine võistkonna ülesastumine ei kustuta automaatselt võistkonna eelmist tulemust vaid arvesse läheb ikka võistkonna poolt välja lastud parim tulemus.
f. Arvesse lähevad ainult 8-liikmeliste võistkondade tulemused.
g. Üksiklaskurid peavad arvestama ka sellega, et vabariiklikus arvestuses läheb arvesse tema see tulemus, mis oli võistkonna parema tulemuse sees lastud.
h. Võistluse käigus välja lastud 60 ja rohkem silma annavad ka suuruluki laskekatse täitmise.

Tere!

Kust võib leida infot punktide d. ja h. kohta? EJS-i kodulehel olevas kütiliini juhendis need punktid ei kajastu.

Ajakiri Eesti Jahimees nt? Täiesti üllatav, et sellises kohas infot leida võib, eks ole. Samas, teinekord tasub see ajakiri kätte võtmist ja lugemist, eriti siis kui mingi teema huvi pakub. Eks ma isegi kipun seda diogonaali lugema, aga olulisema info saan sedasi kätte.

a. Lastakse jooksvat siga euroopa märklehte, vint 50m ja sile 35m, 4 lasku seisvasse ja 6 lasku jooksvasse märklehte.
b. Jahiseltsi võistkonna suuruseks on 8 laskurit, sile-vintraudade suhe on vaba.
c. Püssi ooteasend eelvoorus on vaba ( vabariiklikus finaalis aga kindlalt puusal).
d. Oluline muudatus on, et protokoll on avatud ka mitu päeva. See tähendab, et kogu võistkond ei pea korraga kohal olema.
e. Oluline on ka see, et iga järgmine võistkonna ülesastumine ei kustuta automaatselt võistkonna eelmist tulemust vaid arvesse läheb ikka võistkonna poolt välja lastud parim tulemus.
f. Arvesse lähevad ainult 8-liikmeliste võistkondade tulemused.
g. Üksiklaskurid peavad arvestama ka sellega, et vabariiklikus arvestuses läheb arvesse tema see tulemus, mis oli võistkonna parema tulemuse sees lastud.
h. Võistluse käigus välja lastud 60 ja rohkem silma annavad ka suuruluki laskekatse täitmise.

Tervist.

Jahifoorumis uuritakse Kütiliini reegleid ning asi on jõudnud selleni, et keegi ei leia neid punkte juhendist mis lubaks lasta palges püssiga, lasta võistkonnal lahtise nimekirjaga, uue katse tegemisel ei nulliks eelmist tulemust. Laskekatse kohta oli ka arvamus, et arvesse ei lähe mitte üldsummana saadud 60+ punkti vaid 3.-8.s lask, mille hulgas ei tohi olla üle ühe nulli (seda kinnitab ka Kütiliini lehekülg, laskekatse osa). Ma nagu ise mäletan, et kunagi varasemast käis läbi, kas oli see Jahimees või Jahilist, see võistlusjuhend, sealhulgas ka muudatused reeglites. Kuna ma ise seda kusagil ei avasta ning mingi rahvas on juba veendunud, et Tartu omadel omad reeglid, siis oleks hea teada Kütiliini kõige täpsema juhendi asukohta (virtuaalselt).

Tervitades

Gediminas

Tere!

Otsisin ka ise Kütiliini üldjuhendit enne seda kui meie listi 11/09 Kütiliini tingimused üles panin. Kuna ma seda kusagilt ei leidnud, siis palusin juhend Hillar Pahkil (EJSL) EJSL-i kodulehele üles panna. Kuna see viibis(-b ?), siis helistasin Jaan Balodisele kui Kütiliini võistlussarja ellukutsujale ja tegin endale põhipunktid selgeks.
Konkreetselt vastused Gediminase listitusele:
1. Palges püss on Kütiliinis algusest peale eelvoorudes lubatud olnud ja sellest oli ka 11/09 Balodisega jutuks. Samuti see, et finaalis on relva asend puusal. Põhjendus minu mäletamist mööda oli aastaid tagasi see, et Kütiliinil saab täita ka suuruluki laskekatset ja selle tingimustes on palges püss lubatud.
2. Lahtist nimekirja ei ole ka Tartus lubatud, kõik võistkonnad on enne esimese mehe laskmist protokolli kirja pandud või on mul siis jahiseltsi esimehe poolt tehtud ülesandmisleht mapis olemas. Muudatus siin oli Balodise sõnul see, et võistkond ei pea ühel päeval korraga kohal olema, mis on täiesti mõistlik kui arvestada, et laskmine toimub siiski tööajal.
3. Mäletan, et eelmisel aastal oli veel tingimus, et võistkonna iga uus ülesastumine nullib eelmise tulemuse. Sellel aastal Balodise poolt öeldu, et kirja läheb ikka võistkonna parim tulemus, tundub sportlik ja õiglane ( ka näiteks kaugushüppes läheb kuuest katsest kirja ikkagi parem tulemus ja ka jahis iga järgmine aju ei muuda eelmise aju tulemust). See, et individuaalselt läheb kirja laskuri see tulemus, mis ta saavutas võistkonna parimas tulemuses, oli Balodise poolt mulle öeldud info. Isiklikult mulle tundub see tingimus vägivaldsena laskuri suhtes. Samas lähevad kõik protokollid Viidike tiirust Kütiliini staapi ja on puht kokkuleppe küsimus kuidas see tingimus lõpuks otsustatakse.
4.Laskekatse määratleb ministri määrus. Kütiliini korral annab määrusest rakendada ainult seda osa, mis puudutab vabariiklikul või maakondlikul võistlusel täidetud III spordijärku ja 60 tabamust seda ka on. Kõik muud tõlgitsused on "mingi seltskonna" (Gedi väljend) mõtisklused.

Lõpetuseks: olen kuri igasuguste selliste situatsioonide tekkimiste pärast. Lõppeks on meil olemas EJSL Eesti Jahispordi Liit) ja selle juhatusse valitud kuulilaskurite esindaja (-d) , kes peaks selliseid probleeme (juhendi olemasolu ja kättesaadavus) välistama. Loomulikult ei pea maakondliku Kütiliini korraldaja selliste asjadega tegelema.
Lihtne...,
Jaak.

Ikkagi jääb segaseks avatud nimekirja punkt? Kas 60silma on ikka 3 järk nii sileraudsest, kui vindist harjutuses JME-1 ja VJM-1(see nüüd ei puuduta konkreetselt kütiliini)?

Loe Kakukese postitus korralikult läbi tekkis veel küsimusi?

Kuule Kaarel, selgelt on ju kirjutatud, tsiteerin:Muudatus siin oli Balodise sõnul see, et võistkond ei pea ühel päeval korraga kohal olema, mis on täiesti mõistlik kui arvestada, et laskmine toimub siiski tööajal.
(ise oled laskmas ära käinud, kas läks kehvasti?)