Huvitaks selline asi nagu 5,6mm spordika täpsus 50meetril.Ise olen küllaltki kursis eellaetavate õhukate täpsusega sellel distansil, aga ei tea kahjuks spordikate täpsusest suurt midagi.Kui õhukal jääb selline keskmine tabamistihedus 50meetril sinna 20mm kanti ( 3x5lasku tsentrist tsentrisse mõõdetuna ja kolme krupi matemaatiline keskmine mm ) siis millised millimeetrid võiks 5,6mm sportpüssi puhul kirja panna kui võib lasta nn pingist, et toelt?
Soomlastel käib ammu selline väike võistluse moodi asi, et kes laseb 50meetril 3x5 lasust väiksema keskmise välja, tulemused on muidu siin http://forum.eralle.net/viewtopic.php?t=36780.Ega seal pole ka tegemist mingite tippsportlastega vaid tavaliste huvilistega Huvitaks just see, kas "korraliku" spordikaga jõuaks seal tabelis "tavaline laskja" kohe tippu või võib eellaetav õhukas ka spordikaga vähe täpsuse poolest konkureerida

"spordikas" Mitte kõike ei saa ühte patta panna ,olgugi ,et padrun läheb rauda sama! Iga töö jaoks ikka oma kirves! Korraliku raua ja moonaga 22 LR -iga peaks ikka 50-nelt m olema võimalik kuul -kuuli tabada.

Eley Tenex, RWS R50, Lapua Midas M, L, Federal Gold Medal Match, Fiocchi Rifle Super Match, igal tootjal on oma tipplaskuritele mõeldud ülitäpne padrun olemas! Järgnev küsimus on, kui täpne (loe:jäme) on sinu püssi raud? Minul on 67 cm pikkuse paksu sepistatud match rauaga Ural-2 ja ütlen pärast paljude eelnimetatud padrunitega proovimist, et 1,5-1,0 cm hajuring on 50 m peal päris hea, sest tuul pillutab seda kerget kuulikest ikka päris kõvasti. Tuulevaikses tiirus on kuul-kuuli võimalik.

Täiendan: sportlaskuritel võistlusmoonaga on relva sisselaskmisel-proovimisel 10 lasu 50 m hajuring ikka millimeetrites...näiteks 0,6-0,8 mm...

teemast....

isiklik kogemus ütleb et välitingimustes on nn. kuul kuuli laskmist ka viljakotilt lastes raske saavutada...
kuna olen jätkuvalt arvamusel et inimlik viga (vähemalt minu puhul on see nii) on suurusjärgu võrra suurem (ilma toeta laskmisel) kui relva/kuuli viga siis ei maksa seda relva/kuuli täpsusklassi üle tähtsustada.


teemaarendusest....

arendaks spordika teemat kontekstis miks võiks spordika omamine/kasutamine jahikuulilaskurile hea olla.....
hea ta võiks olla seetõttu et.....
*sobib jms treeninguks...sihtimiskoht sea nina ees
*sobib vss treeninguks....distants 50 m ja märkleht ka poole väiksem.
*padruni hind on 10X väiksem...keskeltläbi üks kroon pauk.
*sumpariga pauk on pea olematu....ei häiri naabreid
*tagasilööki olematu....võib ka 10 seeriat jutti lasta ja ei tunne et õlg oleks põrutatud

siiski on spordikal üks oluline puudus....ta ei ole samasugune kui teie võistlus/metsapüss....ja kuna trennis peale üldiste laskeskillide kujundatakse ka harjumist/kohandumist konkreetse relvaga siis on olulised:
*kaal
*raskuskese pikiteljel
*optika telje kõrgus rauast
*päästiku tugevus/käigu pikkus
*lae mõõdud/nurgad jne.

viimasel ajal olen mõnede laskurite spordikad "disaininud" nende võistluspüsside sarnasteks.

lahendatud probleeme on erinevaid kuid tüüpiline on spordika suhteliselt pika ja raske raua (eriti+sumpar variandi) tõttu pikitelje raskuskese, mis asub spordikal kuni 40cm (!!!!!) eespool...

illustreerival pildil kaba alumiiniumosa sees on 685 gr. tina, üldkaal 4950gr., sumpariks kasut. sama sumparit mis võistluspüssil.

Sarviku jutt õige ja näha,et laskmise koha pealt asi käpas. Aga see püss pildil,no miks see optika niiiii.... kõrgel peab olema.Varblane saab ilma vaevata lukukoja ja optika vahelt läbi lennata ja püssi kuju, tänu telliskivi mõõtu põsetoele suht kole(ära pane pahaks).Omalgi oli CZ spordikas ja lisaks,et võrdselt tuulele mõjub ka temperatuur ja seega talvel ja suvel tehtud lasud sama sihikuga erinevaid sihtimispunkte nõuavad.

ei pane pahaks sest:

* selle isendi juures ei olnud ilu oluline...ilu oleks saanud siis teha kui oleks päris uue lae teinud
* kui võistluspüssi optikajalad on sellise kõrgusega siis peab olema seda ka trennipüssi optikajalad.....konkreetse relva jalgu sai tõstetud 3,5cm.....siin siis rauatelje ja optikatelje vahe on täpselt võistlusmäärustikus lubatud 7 cm (loe:mida suurem on õla ja silma vahe e. mida pikema kaelaga mees....seda kõrgemaid optikajalgu võiks/peaks laskur kasutama et leida vaba/loomulik laskeasend)

sama ka teiselt küljelt

Selle üllitisega laskja peab ikka toonekure kaelaga olema . Minu jaoks ikka müstika kokku tehtud , kuid milleks, see jäägu parem laskja teada. Vaja ikka kindlasti lood ka peale panna, et horisontaalis väga metsa ei laseks. Kui õpitakse sellisega laskma, kas siis metsas ainult koerapoiss.
Edu!

Spordikaga harjutama asudes "suurelt" püssilt, näeb esimese hooga kohe ära laskjapoolsed anomaaliad. See minu jaoks näiteks väga oluline, miks spordikas vahest kätte võtta. Nn. kuul kuuli lastakse ka väitingimustes 50m lamades, kus püss käe peale toetumas, mitte liivakotile, kus lastakse jutti 60 lasku. Muidugi püss on rihmaga kinni tõmmatud ja laskjal spets riietus seljas.
Ise näiteks vaadates Arlese püssi, siis oli ka minu esmane emotsioon, et jube kõrged jalad, aga tema jaoks pidavat olema just see, mis vaja, nii, et väga suhteline.

edu on kõigil vaja
inimesed on lihtsalt erinevad....ja seda nii füüsilises kui vaimses mõttes

füüsilises mõttes...... kõige "müstilisema" mehe käsi/sõrmed olid/on nii suured et talle püstolpäraga laadi tehes minu nimetissõrm päästikule ei ulatunud....

vaimses mõttes...... on enamus jahimeestest kama kaks millega ta laseb....ja kui pole tulemusi... on püss mida kiruda

Kui nüüd tehnilisest/ballastilisest küljest optikajala kõrgust lahata siis võib igaüks enne kui koerapoisiks hakkab ...... minna mõne ballastikaprogrammi juurde (näit http://www.norma.cc) sisestada sinna samade muude parameetrite juures kaks erinevat optika kõrgust ja vaadata mis juhtub.....ja saate teada et ei juhtu midagi erilist mis jahil rolli mängiks .....kui siia hulka mitte lugeda passimisel kopra paari meetri pealt laskmist

kui nüüd ergonoomilisest/sportlikust küljest asja vaadata siis teatavasti on inimene kõige stabiilsem just nn. seisvas puhkeasendis e. teisisõnu mida enam teie laskeasend erineb tavalisest seisuasendist seda ebastabiilsem....seega on mul tiirus valus vaadata kui enamus üle 1.70 kasvu mehi on püsside taga küürus ja kõveras..... ja/või õlga toetab vaid kabaotsa alumine kolmandik....aga see on nende valik mida tuleb austada....ka niimoodi on võimalik laskmine mingil tasemel ära õppida...iseasi kas see on arukas, mugav ja efektiivne....

mind tegelikult huvitab ka kas "spordika täpsus" suureneb kui tema laad sobib laskjale
siin nüüd üks treeningpüss tehtud vasakukäelisele eesti tipplaskurile

Rätsepp teeb ikka tellija järgi ... ju siis laseb ka täpsemalt. Täpsus suureneb ka optika paiknemisest. Üldiselt kõrgemal relvaraua kohal paiknev sihtimisliin võimaldab ka paremaid lasketulemusi. Nii et antud disain on igati õigustatud.