Mis seal ikka paarist punktist taga ajada. Ma ausalt öeldes... no, saan aru küll, et punktid on hasart ja kohati see kaasa kiskuv eesmärk, aga kokkuvõttes peegeldavad need olnud olukorda ja võimeid jms. Viimaste poole peaks püüdlemagi, kui ei lähe hästi, kogemus ikka. Antud juhul on mul nt täiesti kama, kas Arles lasi 180 või 200, pigem on kõik juurde kuuluv see, mis teemaks oli (krt, ma siin korraldan ka ühet võistlust, kuhu 1 klubi ei plaani tulla, kuna mingis klassis karikapunkte ei arvesata, aga sportlased sealt samas lubis antud vanuseklassis Eesti koondisesse ei kuulu, ja üldine kogemus neid vist ei huvita, peaasi, et kohalikke punkte ja diplomi saaks..). Nii, et Mudaahv, mida sa selle teadmisega peale hakkad? Loe Kroonikat, seal ka igast põnevat.

Tegelikult, laskmine on minu tegevusaladest spordi valdkonnas vist top 3... või 4, võistlusi ning igasuguste asjade alla kuulumist olen siit ja sealt arutanud, kuulnud.. mõelnud. 1 spordiala on selline, kus on sama küsimus, et kuhu ka kelle alla kuuluda, ning mida see meile annaks. Valida on ka 2 erinevat suunda, erinevaid vaateid, erineval määral tegusaid inimesi ning täiesti konkureerivaid võistluseid (ega ainult Eesti võistlustega piirduda ei taha, ja siiani pole seda teinud, aga Läti-Leedu-Venemaa... meie süsteem vs Soome-Rootsi-Norra on 2 eri asja, aga mingis osas liigutakse Skandinaavia süsteemi poole, mõlemas osaleda ei saa. Meie oleme mõlema riigi jaoks aga natuke puhver). Ok, on kuidas on, lõpuks on tekkinud palju olulisem küsimus, et mida see meile juurde annab, kui me ühe või teise organisatsiooni alla kuulume. Maksame maku.. ja... tore ja uhke olla, aga???? Laskmise juurde tagasi tulles, tore ju suure katuse all olla, makse maksta (kaasnevad FITASCi alla kuulumisega ikka maksud?). Ja mida see siis annab? Rohkem raha... ei.. rohkem võimalusi.. ei (arvestades, et kui tore punt kokku tuli ja tegi, oli rohi rohelisem)... parem süsteem.. ei... parem.. ma pole siiani aru saanud, mis asi siis parem on, miks sinna roniti. Ma kujutan ette, et loodetakse, et saab parem, aga kui see nii ei lähe, siis äkki on mingi süsteem parem?

Mis on võimalused, et eraldi süsteemi korral asi paremini ei lähe - need, kes teevad, ei viitsi mingil ajal enam, ja edasi vedajaid pole. Ongi kõik! Metspahr on kindlasti atraktiivsem võistlus kui mis iganes võistlus mida FITASC korraldada suudaks (viitsiks-oskaks) kuuli laskjatele! Maksaks maksu, et teostada kuulilaskjate tegevust, abiks inimestele, kes asja veavad, üritusete korraldamisele, äkki mõni koolitus, mis iganes. Senini on aga nii, et iga üks nokitseb ikka edasi, armastab asja ja teeb, siis läheb kohale, kus keegi on midagi ära teinud (aga uhke on kusagie kuuluda) ja siis tuleb kurta, et need, raisad, ikka üldse asja ei jaga. Kas on mõtet peaga kusagile vastu seina joosta? Võimalused olemas, et EM-i ja MMi korraldaks mõni kuulilaskmisega tegelev riik, kui seal selline rahvas koos, nagu meil (selliseid riike küll ju), kohale tuleks nii mõnigi riik veel ja oleks maru rahul, et asi sai tehtud hästi, või tulemus oli hea, või... ikkagi EM või MM (Eestlased loevad huviga, kui mingil alal hästi läheb, olgu see sumo, indiaka või jahilaskmine...mitte, et keegi peale laskjate ise vahet teeks, kas tiitel tuli haavlilaskmise mõnes harjutuses, VSSis, või sportpüstolit klõpsides). A vot... naisekandmine on ka üks näide... tassitakse naist ja peale Eesti, Soome ja paari niisama sattunu sellega vist ei tegele, aga tegelejatel ning rahval maru hea meel, et nää, maailmameistrid meil.

Asja iva, pole mõtet konutada mingi suure ja ukhe all, kes rohkem meid lüpsilehmana võtab ja on enam-vähem rahul, et keegi tahab hirmsasti neid järgida (aga rahad ja muud vahendid suunab oma põhialale), kui teha asja organisatsiooniliselt pisemana, aga korralikult ja uhkelt. Vast omal hea olla ja rahvas ka rahul.

Ja kui keegi tahab sel teemal diskuteerida, siis kulub selleks hulka õlut ja aega ning hommikul valutab pea ka, aga arutelu tuleb pikk (sest teiste alade kõrvalt tean, et nii mõnigi arutelu kestab juba mõne aasta ja kestab edasi veel).

Kui mind huvitaks kui kõva sauna mees keegi on siis ma loekski seda Kroonikast. Kui mindi Poola Eestit esindama siis mind huvitabki, et kuidas läks võistlustel, mitte kes kellega saunas käis ja mida keegi sõi või jõi. See ongi paras Kroonika, mitte jahiajakirja artikkel.

Minu meelest oli see "saunajutt" väga tore. Pole kaua aega nii head lugu laskmise teemal lugenud. Muidu siiani üks jutt, et kuidas meil mehed alles 25a tagasi olid jne. Samas tulemustega tabel või siis viide sellele oleks väga kena punkt antud loole. Kui sealt muud õppida pole siis siis vähemalt seda ikka, et kui pekki üks laskmine minna võib, kui laskja sisetunne sassi löödud.

200 korda parem oli seda lugeda kui mingeid mõttetuid tabeleid lihtsalt vahtida.

Mõttetud tabelid lisan nüüd ka

ja veel.

Kommentaar ka - läksime oluliselt parema tasemega kui välja tuli - seega ei olnud lõppnumbrid vindilaskuritele nii olulised kui seda oleks olnud paremate punktide saamisel. Teiseks suutis FITASC ametlike lehtede väljapanekuga venitada ca kuu - alles hiljuti leidsin need.

Kaks tiiru lasti VSS´i?

Vaatasin ise ka (ses suhtes õigus, tabelit vaadates tundub, et see igati abiks Alrese jutule). Enamus mehi on lasknud 190 kanti tulemuse, kuid teine seeria võssa läinud. Need, kellel mõlemad enam-vähem olid, on ka parematel kohtadel.

Ei lastud kaks tiiru VSS´i. üks tiir oli vss´i teine oli hübriid seerija jooksva sea ja vss´i rist sugutis, kus juures sea ava oli 6m ja jooksu aeg 1,8-2sek. Teine rada VSS´i lasti läbi luku augu või aukude vaadake pilte galeriist.